Rokokoo
See artikkel vajab toimetamist. (August 2014) |
Rokokoo (prantsuse keeles rococo, tulnud sõnadest rocaille ja coquilles) kasvas välja hilisbaroki kunstist. Sõna tähendab tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias, ning see püüdis sarnaneda itaaliakeelse sõnaga barocco.

Lühike, ent hiilgav stiili õitseaeg valitses Euroopas aastatel 1730–1780[viide?].
See mõjutas sealhulgas paljusid kunstiliike: maali, skulptuuri, arhitektuuri, sisekujundust, sisustust, kirjandust, muusikat ja teatrit. See oli 18. sajandi alguse Pariisi vastureaktsioon baroki suursugususele, sümmeetriale ja rangetele eeskirjadele, seda eriti Versailles' lossis. Rokokoo kunstnikud ja arhitektid kasutasid mängulisemat, vaimukamat, naljakamat, priskemat ja graatsilisemat lähenemist kui barokk. Nende stiil oli ehitud, seal kasutati palju heledaid värve, asümmeetriliselt kõverat ja kuldset kujundust.
Rokokoostiilis toa sisekujundus oli kavandatud kui kunstiteos. Seal leidus valdavalt elegantset ja kaunistustega mööblit, väikseid skulptuure, dekoratiivseid peegleid ja vaipu. Need täiendasid arhitektuuri, reljeefe ja seinamaalinguid.
Rokokoolikud jooned tõusid uuesti luksuslikult esile 19. sajandil uusrokokoo nime all.
ArhitektuurRedigeeri
Peterhofi palee paraadtrepp
Chinoiserie-maalinguga lagi Maria Amalia von Sachseni (1757–1759) portselankabinetis (Salottino di Porcellana) Napolis
Kabinet Potsdami Uues palees (rokokoo üleminek zopfstiiliks)
Püha Alexanderi ja Püha Theodori kirik Ottobeurenis
Wilheringi kiriku laefresko
MaalikunstRedigeeri
Kuulsaid rokokookunstnikkeRedigeeri
- Antoine Watteau
- François Boucher
- Jean Baptiste Simeon Chardin
- Thomas Gainsborough (1727–1788)
- Joshua Reynolds (1723–1792)
- William Hogarth (1697–1764)
- Jean Honoré Fragonard (1732-1806)
Jean-Honoré Fragonard, "Kiik", 1767
SkulptuurRedigeeri
TarbekunstRedigeeri
MuusikaRedigeeri
MuusikudRedigeeri
Vaata kaRedigeeri
VälislingidRedigeeri
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kategooria: Rokokoo |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Rokokoo |