Rokokoo

Rokokoo (prantsuse keeles rococo, tulnud sõnadest rocaille ja coquilles) kasvas välja hilisbaroki kunstist. Sõna tähendab tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias, ning see püüdis sarnaneda itaaliakeelse sõnaga barocco.

Kaisersaal, Würzburgi residents

Rocaille-kaunistus, stukk ja fresko Zwiefalteni kloostrikirikus (1739–1745)

Lühike, ent hiilgav stiili õitseaeg valitses Euroopas aastatel 1730–1780^[viide?].

See mõjutas sealhulgas paljusid kunstiliike: maali, skulptuuri, arhitektuuri, sisekujundust, sisustust, kirjandust, muusikat ja teatrit. See oli 18. sajandi alguse Pariisi vastureaktsioon baroki suursugususele, sümmeetriale ja rangetele eeskirjadele, seda eriti Versailles' lossis. Rokokoo kunstnikud ja arhitektid kasutasid mängulisemat, vaimukamat, naljakamat, priskemat ja graatsilisemat lähenemist kui barokk. Nende stiil oli ehitud, seal kasutati palju heledaid värve, asümmeetriliselt kõverat ja kuldset kujundust.

Rokokoostiilis toa sisekujundus oli kavandatud kui kunstiteos. Seal leidus valdavalt elegantset ja kaunistustega mööblit, väikseid skulptuure, dekoratiivseid peegleid ja vaipu. Need täiendasid arhitektuuri, reljeefe ja seinamaalinguid.

Rokokoolikud jooned tõusid uuesti luksuslikult esile 19. sajandil uusrokokoo nime all.

ArhitektuurRedigeeri

Romantiline Inglise park

"Hiina" teemajake Sanssouci lossipargis

Nymphenburgi lossi kivisaal
Peterhofi palee paraadtrepp
Chinoiserie-maalinguga lagi Maria Amalia von Sachseni (1757–1759) portselankabinetis (Salottino di Porcellana) Napolis
Kabinet Potsdami Uues palees (rokokoo üleminek zopfstiiliks)
Püha Alexanderi ja Püha Theodori kirik Ottobeurenis
Wilheringi kiriku laefresko

Rokokoo

Sisukord

ArhitektuurRedigeeri

MaalikunstRedigeeri

Kuulsaid rokokookunstnikkeRedigeeri

SkulptuurRedigeeri

TarbekunstRedigeeri

MuusikaRedigeeri

MuusikudRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

VälislingidRedigeeri