Louis-Claude Daquin
Louis-Claude Daquin (d`Acquin) (4. juuli 1694 Pariis – 15. juuni 1772 Pariis) oli prantsuse organist, klavessinist ja helilooja.
Elu muuda
Louis-Claude Daquin sündis kristlaseks hakanud juudi peres. Daquini perekond olid pärit Itaaliast ja seal kandis see suguvõsa nime D`Acquino. Üks tema vanaonusid oli Colleghe de France'is heebrea keele professor.
Juba kuueaastaselt esines Louis-Claude Louis XIV õukonnas. Louis-Claude õppis prantsuse organisti Louis Marchandi juures. 12-aastaselt ta organisti koha Saint-Chapelle'is ja 13-aastaselt sai temast organist Pariisis Petit St. Antoine'i kirikus. 1727 sai ta organistiks Pauluse kirikus Pariisis. 1732 suri Marchand ja Daquin sai tema järglasena Cordeliersi organistiks. 1739 sai ta kuninglikuks organistiks. 1755 sai ta Pariisi Jumalaema kiriku organistiks.
Louis-Claude Daquin oli oreli- ja klavessiinivirtuoos. Ta oli aadli hulgas austatud ja tema orelikontserdid olid sageli rahvarohked. Ta oli tuntud oma muusika muutumatu täpsuse ja ühtluse poolest.
Looming muuda
Louis-Claude Daquin hakkas varakult muusikat kirjutama. Juba kaheksa-aastaselt dirigeeris ta enda loodud kooriteost "Beatus Vir". Tema säilinud muusikapalade seas on 4 klavessiinisonaati, kristlike pastoraalide seadeid ja kantaate, mis kuuluvad barokkmuusika hulka.
1735 ilmus talt klavessiinimuusikakogumik. Sellest kogumikust on tuntud palad "Kägu" ("Le Coucou") ja "Šveitsi jõulud" ("Noëls Suisse").
1757 ilmus talt kogumik "Noveau livre de Noëls", mis sisaldas improvisatsioone klavessiinile.
"Trois cadenses" on tema muusika kogumik, mille palades on kasutusel kolmekordne triller.