Ava peamenüü

Veneetsia

linn Itaalia põhjosas
Disambig gray.svg  See artikkel räägib linnast; kunagise riigi kohta vaata artiklit Veneetsia vabariik

Veneetsia (it Venezia) on sadamalinn Itaalia põhjaosas Aadria mere looderannikul, Veneto maakonna Veneetsia suurlinnapiirkonna halduskeskus.

Veneetsia

itaalia Venezia
veneti Venesia või Venexia
Venice Old Town Lagoon Aerial View.jpg
Lipp Vapp
Veneetsia lipp Veneetsia vapp

Pindala: 412 km²
Elanikke: 261 321 (1.01.2018)[1] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 45° 26′ N, 12° 20′ E
Veneetsia (Itaalia)
Veneetsia

www.comune.venezia.it

Veneetsia on maailma omapärasemaid linnu, paiknedes põhiliselt Veneetsia laguuni saartel. Algselt oli saari 118, nüüdseks on kanalite täitmise ja saarte ühendamise tõttu nende arv vähenenud 18-ni.

Linn oli aastatel 697–1797 eksisteerinud Veneetsia vabariigi keskus. Oma kõrgaegadel oli see riik Vahemere piirkonna võimsamaid ja rikkamaid ning linn kontrollis suurt osa Vahemere idaosa kaubandusest.

2018. aasta alguse seisuga elas linnas 261 321 inimest, kelles umbes 55 tuhat elasid ajaloolises linnasüdames. Koos Padova ja Treviso linnaga moodustab Veneetsia linnastu, kus elab kokku ligi 2,6 miljonit inimest.

Veneetsia on tuntud üleujutuste poolest, mis meretaseme tõusu tõttu järjest sagenevad. Linna kaitsmiseks on elu kutsutud MOSE projekt ning ühe võimaliku lahendusena nähakse ka põhjavette vee juurdepumpamist, et kergitada Veneetsia alust pinnast.[2]

Linnas toimub Veneetsia biennaal, mille raames korraldatakse ühtlasi mitmeid teisi sündmusi nagu näiteks Veneetsia filmifestivali.

AjaluguRedigeeri

Veneetsia ja selle laguun
  UNESCO maailmapärand
 
Asukoht Itaalia
Tüüp kultuurimälestis
Kriteeriumid I, II, III, IV, V, VI
Viited 394
Piirkond* Euroopa ja Põhja-Ameerika
Nimekirja arvatud 1987 (11. istung)
* Regioon on UNESCO määratletud
 
Veneetsia kliimadiagramm

Veneetsiat on esimest korda mainitud 5. sajandil eKr. Sel ajal elas praeguse Veneto, Friuli ja Trentino ümbruses venetite hõim, kes legendi järgi olevat läinud sinna Väike-Aasiast pärast Trooja vallutamist.

181 rajasid roomlased Aquileia linna ja piirkond liideti Rooma riigiga. 5. sajandil, mil barbarid hakkasid Rooma riigi piire proovile panema, vallutasid sealsed alad üksteise järel hunnid (452. aastal), idagoodid ja langobardid. Just neil rahututel aegadel sai alguse Veneta laguuni saarte asustus: alguses ajutiste redupaikade näol, siis juba püsiva asukohana.

10. sajandil sai Veneetsia Bütsantsi riigi iseseisvaks provintsiks. Ta omandas eesõiguse kaubanduseks idamaadega ning kogus seeläbi jõukust ja võimu. Keskajal laiendas ta oma mõjuvõimu Vahemere piirkonnas. Suur osa Aadria mere idarannikust kuulus Veneetsia vabariigile, samuti hulk Vahemere saari. Ainult Genova suutis jõukuse poolest Veneetsiaga võistelda. Linna tohutu rikkus kajastub ka tema arhitektuuris.

Administratiivselt jagunesid Veneetsia valdused kolme peamisse ossa:

 
Veneetsia vabariigi valdused tänapäevaste riigipiiride taustal. Tumepunased: 15. sajandi alguses vallutatud alad. Punased: valdused 16. sajandi alguses. Roosad: ajutiselt vallutatud alad. Kollased: merealad, kus 15. sajandil domineeris Veneetsia laevastik. Oranžid: peamised marsruudid. Lillad ruudud: peamised kaubaturud ja kaubanduslikud kolooniad.

Hiljem, kui põhilised kaubateed läksid Vahemerelt Atlandi ookeanile, hakkasid Veneetsia tähtsus ja jõud vähenema ning 1797 langes linn Napoleoni kätte. Hiljem kuulus linn mitut puhku Austriale.

Aastal 1866 ühines Veneetsia Itaalia kuningriigiga.

Üleujutused teevad linnale üha kasvavat kahju, sest saarestik vajub aeglaselt Aadria merre.

Minevikus oli Veneetsias kombeks, et kurjategijad kandsid maske, et neid pärast ära ei tuntaks. Sellepärast keelati linnas ametlikult maskide kandmine, välja arvatud mõned päevad aastas. Hiljem kujunesid nendel päevadel maskiballid Veneetsias suureks turistiatraktsiooniks.

LinnaosadRedigeeri

Veneetsia koosneb kahest osast: ajalooline tuumik paikneb laguuni 119 saarel, sadama- ja tööstuslinnaosad (Mestre ja Porto Marghera) asuvad mandril.

Veneetsia jaguneb kuueks linnarajooniks (sestiere): Cannaregio, San Polo, Dorsoduro, Santa Croce, San Marco, Castello.

MajandusRedigeeri

Veneetsia on üks Itaalia suuremaid sadamaid ja tähtsamaid turismilinnu.

Saartel on tavapärased tegevusalad klaasi, pitsi, juveelide, mosaiigi ja nahkesemete valmistamine; mandril värviline metallurgia, naftatöötlemis-, keemia-, tekstiili-, toiduaine-, elektrotehnika- ja optikatööstus ning laevaehitus.

TransportRedigeeri

Veneetsia on Euroopa suurim autovaba piirkond. Kogu liiklemine ajaloolises kesklinnas toimub jalgsi. Täpsemalt öeldes viib Veneetsiasse mööda laia silda küll mitmerealine autotee, kuid saartel lõpeb see kohe. Autod saab panna tohututesse parkimismajadesse ning edasi tuleb liikuda jalgsi. Suure hulga treppide tõttu pole võimalik liigelda mootor- ega jalgrattaga.

Ainsateks transpordivahenditeks on veesõidukid. Linna tähtsaim veetee on Suur Kanal; seda mööda toimub ka veebusside ehk vaporetto'de regulaarliiklus. Veneetsia traditsiooniline liiklusvahend gondel leiab tänapäeval kasutust peaasjalikult turistide sõidutamisel.

19. sajandil ehitati raudteeühendus maismaaga, 20. sajandil lisandus sellele ka autotee koos kesklinnalähedase parkimisalaga.

Mestre idaosas asub rahvusvaheline Marco Polo lennujaam.

KanalidRedigeeri

Tänavate aset täidavad Veneetsias suures osas kanalid. Neid on üle saja, kõige pikem (3,8 km) ja laiem on Suur Kanal. Kanalitel on umbes 400 silda. Üle Canal Grande viib kolm silda: Rialto sild, Scalzi sild ja Akadeemia sild. Kanalid on väga reostunud veega.

ArhitektuurimälestisedRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri