Ava peamenüü

Veneto (veneti keeles Vèneto) on maakond Itaalias.

Veneto maakond

itaalia Regione del Veneto

siia vapi pilt
Flag of Veneto.svg

Pindala: 18 391 km²
Keskus: Veneetsia

Asub Itaalia kirdeosas, piirneb Emilia-Romagna ja Lombardia maakonna, Trentino-Alto Adige ja Friuli-Venezia Giulia autonoomse regiooni ning Austria Vabariigiga. Maakonna keskuseks on Veneetsia linn.

LoodusRedigeeri

Lõuna- ja kaguosas piirneb Veneto Aadria merega, põhjaosas kõrguvad Alpid (mäekurud Rolle, Sella, Pordoi, Falzarego ja Tre Croci). Veneto alasid läbivad Po, Adige, Brenta ja Piave jõgi. Veneto järvedest on suurimad Garda, Misurina, Auronzo, Santa Croce, Pieve di Cadore ja Alleghe.

Kliima on kontinentaalne; temperatuur on kõrgem rannikul, Alpide jalamil ja Garda piirkonnas.

HaldusRedigeeri

RahvastikRedigeeri

Peaaegu pool Veneto maakonna rahvastikust elab alla 10 000 elanikuga valdades. Erinevalt näiteks Lombardia Milanost ja Piemonte Torinost ei ole Veneos ülekaalukalt teiste üle domineerivat suurlinna. Enamik ametiasutusi asub Veneetsias ja Padovas.

Suuremad linnadRedigeeri

Veneetsia, Padova, Verona, Treviso, Vicenza ja Rovigo.

MajandusRedigeeri

Tänapäeval on Veneto tuntud veinipiirkond; arenenud on tekstiilitööstus ja põllumajandus. Suur osakaal on turismil, seda eriti Veneetsias.

AjaluguRedigeeri

Vicenza, Padova, Verona ja Treviso olid kõik roomaaegsed piirilinnad. 5. sajandil hakkasid aga roomaajal õitsevaid linnu laastama germaanlased. Veneetsia vabariigi valitsuse all endine jõukus taastus. Veneto keskaegsed linnad asusid tähtsate kaubandusteede, näiteks Veneetsiat ja Genovat ühendanud Serenissima ääres. Samuti suundus sealt läbi oluline tee Brenneri kuruni, mis viis läbi Alpide põhjapoolsesse Euroopasse. Enamik Veneto regiooni linnu allus Veneetsia valitsusele kuni 15. sajandini.

KultuurRedigeeri

 
Traditsiooniline veneetsia karnevalimask

KöökRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri