Aadria meri

Aadria meri on Vahemere osa. Joonia merega ühenduses Otranto väina kaudu.

Vahemeri

Aadria meri on piklik, loode–kagusuunaline, pikkusega umbes 800 km ja pindalaga 144 000 km². Loodeosas on suuremas osas sügavus alla 200 meetri. Sügavaim, kuni 1230 meetrit, on kaguosa, kuid Vahemere nõost on see osa eraldatud kõrge veealuse künnisega.

Aadria mere edelarannik on valdavalt madal ja liivane, kirderannik aga kaljune ja seal on Dalmaatsia saared. Loodeosas on rannik eriti madal ja soine, seal asub Veneetsia.

Aadria merre suubuvatest jõgedest on suurim Po. Nendest lähtuv mage vesi hoovab mere edelarannikut mööda kagusse, seetõttu on Aadria mere vesi Vahemere veega võrreldes magedam ja sogasem ning talvel külmem.

Aadria mere põhjaosa on üks väheseid Vahemere osi, kus loodete kõrgus ulatub ühe meetrini.

Austrias ja endistes Jugoslaavia liiduvabariikides kasutatakse Aadria mere taset Trieste sadamast meretaseme mõõtmiseks (meetrit üle Aadria mere pinna - saksa keeles Meter über Adria, horvaadi keeles Metara iznad Jadrana). Seda hakati kasutama aastast 1875, kui nullpunktiks määrati Trieste sadamas (mis toona kuulus Austria-Ungarile) Sartorio muul.