Viru kreis

(Ümber suunatud leheküljelt Rakvere kreis)
 See artikkel räägib Virumaad hõlmanud haldusüksusest Venemaa keisririigi koosseisus 18.–20. sajandil; 1990. aastal Rakvere rajoonist moodustatud ajutise Rakvere maakonna (1. jaanuar – 26. märts 1990) kohta vt Lääne-Viru maakond.

Viru kreis (saksa keeles Die Wierlandische Kreis, vene keeles Вирляндский уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Kirde-Eestis Virumaal.

Viru kreis, Rakvere kreis
saksa keel Die Wierlandische Kreis, Der Wesenbergische Kreis
vene keel Вирляндский уезд, Везенбергский уезд
Vapp
Pindala: 6097,5 km²
Elanikke: 120 230 (1897)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 19,7 in/km²
maakonnalinn: Rakvere
Viru kreis Mellini Liivimaa atlases (1798).

Asehalduskorra ajal, aastatel 1783–1796 Tallinna asehaldurkonna Rakvere kreis (saksa keeles Der Wesenbergische Kreis, vene keeles Везенбергский уезд), hiljem Viru kreis ja siis kreisilinna saksakeelse nime Wesenberg järgi Der Wesenbergische Kreis ja Везенбергский уезд.

Venestamisajast kasutati ametlikes venekeelsetes dokumentides nimetust Везенбергский уезд - Wesenbergi maakond.

Kreis ehk maakond piirnes läänes Tallinna/Harju kreisiga, idas Peterburi kubermangu kuuluva Jamburgi maakonnaga, lõunas Paide/Järva ja Liivimaa kubermangu Viljandi ja Tartu kreisiga.

Tallinna ja Riia asehaldurkonnad, O. F. von Pistohlkorsi kaart (1783)
Rakvere kreis, 1785

Kreisi moodustamine

muuda

1704. aastal, Põhjasõja algetapil, pärast Virumaa idaosa vallutamist Venemaa vägede poolt moodustati Virumaast kaks kreisi: Viru ja Narva kreis, kuhu kuulus osa Virumaa maid, Alutaguse ja osa Narva jõe taguseid Ingeri alasid. Aastatel 1708–1722 oli Ida-Virumaa (Vaivara kihelkond) koos Tartumaaga Narva kreisi (maakonna) nime all Ingerimaa kubermangu ja 1710. aastast Peterburi kubermangu koosseisus. Põhjasõja lõpul (1719) liideti Vaivara kihelkond Rakvere kreisiga, kuhu kuulus järgneva kahesaja aasta vältel.

Virumaa kreis loodi 1783. aastal seoses keisrinna Katariina II asehalduskorra kehtestamisega Vene tsaaririigis, Wesenbergi linn osteti Rakvere mõisalt ära ning nimetati üheks Tallinna asehaldurkonna kreisilinnaks.

1796. aastal asehalduskord Venemaa keisririigis likvideeriti ning senised kreisid taastati, kuid nimetati kreisilinnade järgi Wesenbergi (Rakvere) kreisiks, kuna Balti kubermangudes oli asjaajamiskeeleks saksa keel, kasutati nimetust Die Wesenbergische Kreis.

Põhja-Eestis asuv Virumaa (saksa keeles Wierland) ja veel kolm Põhja-Eesti maakonda – Läänemaa (Lääne kreis) (Wiek), Harjumaa (Harrien) Harju kreis ja Järvamaa (Jerwen) (Järva kreis), koos nende koosseisu kuulunud 49 kihelkonnaga moodustasid Eestimaa kubermangu.

Viru kreisi haldusjaotus

muuda

Rakvere ehk Viru kreis jaotus algselt distriktideks,[2] Alutaguse, Ranna-Virumaa ja Maa-Virumaaks, 19. sajandi alguses kolmeks adrakohtupiirkonnaks, territooriumil asus 1 linn, 10 kirikukihelkonda.

Viru kreisi rannikualad Schuberti kaardil, 1850/1890
Viru kreisi sisemaa idaosa

Kreisi maakonnalinn oli kreisilinn Rakvere (Kreis-Stadt Wezenberg)

Alutaguse

Territoorium 1878 1/3 ruutversta, territooriumil:

Ranna-Virumaa

Territoorium 1526 ruutversta, territooriumil:

Maa-Virumaa

Territoorium 1200 ruutversta, territooriumil:

Iisaku kihelkond (Isaak) (asutati uuesti 1867. aastal).


Viru kreisi kiriklik jaotus

muuda

Kreisi territooriumil asusid 1627. aastal moodustatud Viru praostkonna kirikukihelkonnad: Vaivara kihelkond, Jõhvi kihelkond, Lüganuse kihelkond, Viru-Nigula kihelkond, Haljala kihelkond, Kadrina kihelkond, Rakvere kihelkond, Viru-Jaagupi kihelkond, Väike-Maarja kihelkond, Simuna kihelkond, Iisaku kihelkond.

Asehalduskorra kehtestamisel (1784–1796) moodustati eraldi praostkonnad Eesti- (Põhja-Eestis igas kreisis (5)) ja Riia asehaldurkonnas:

Provintsidest (kubermangude), maakondadest (kreisid), kihelkondadest ja mõisatest koosneva tollase haldusjaotuse kõrvale tekkisid 19. sajandi algul kõrvalsüsteemina mõisavallad, mis hõlmasid talupoegade maid, kes olid pärisorjusest vabastatud Talurahvaseadus seadustega, Põhja-Eestis 1816. aastal. Algselt hõlmas üks vald ühe mõisa talupoegade maid; hiljem hakkasid vallad kui talupoegade omavalitsused omavahel ühinema. Algselt oli valdu nagu mõisaidki Eesti aladel üle tuhande, 19. sajandi lõpus aga veidi üle 400.

Adrakohturingkonnad

muuda

Enne adrakohtute likvideerimist 1888 tegutsesid Eestimaa kubermangus järgmised politsei ja madalama astme kohtu ülesandeid täitvad adrakohtunike adrakohturingkonnad:

Kreisi- ja ülemtalurahvakohus

muuda
 
Virumaa kreisikohtu hoone, Rakveres

1816. aasta Eestimaa talurahvaseaduse alusel asutati kreisikohtud. Kreisikohus oli esimese astme kohtuks talupoegade kaebustes mõisnike vastu ja apellatsiooniinstantsiks kihelkonnakohtu otsuste peale ehk teise astme kohtuks talupoegade omavahelistes protsessides.

1889. aastal jõustunud kohtu- ja talurahvaasutuste reformiga Baltimaades senised seisuslikud kohtud kaotati, kaotati senised seisuslikud talurahvakohtud, aastail 1889–1918 tegutsesid vallakohus ja ülemtalurahvakohus (igas maakonnas 1-2 ülemtalurahvakohut). Rakvere kreisis tegutsesid: Rakvere ülemtalurahvakohus kohtu eesistuja Nikolai Janson ja Jõhvi ülemtalurahvakohus (1907–1917) kohtu eesistuja Eduard Brunberg.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. http://demoscope.ru/weekly/ssp/rus_gub_97.php?reg=49
  2. Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. Lk 100.
  3. Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk lk. 70–86.

Kirjandus

muuda

Välislingid

muuda