Apellatsioon

Apellatsioon ehk apellatsioonkaebus on kaebus esimese astme kohtu otsusele palve läbivaatamiseks (apellatsioonimenetluseks) kõrgema astme kohtus (apellatsioonikohtus).[1] Kassatsioonist erineb apellatsioon asjaolult, et Eestis vaadatakse kassatsiooni korras asju läbi Riigikohtus.[2]

Eestis on apellatsioonikohtuks ringkonnakohus, kes vaatab läbi maa-, linna- ja halduskohtu lahendite kohta tulnud kaebused ning võib vastavalt asjaoludele kohtuotsust kas muuta või selle tühistada, teha uue otsuse, saata asja kohtu teisele koosseisule uueks arutamiseks või jätta kaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata.[1]

Apellatsioonkaebuse esitaja on apellant.[3]

Apellatsioon tsiviilkohtumenetlusesRedigeeri

Vaidluse pooled või iseseisva nõudega kolmandad isikud võivad esitada esimese astme kohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse kahel juhul:[1]

  • kui neile tundub, et kohtu otsus põhineb rikkumisel;
  • kui apellatsioonimenetluses arvestatavate tõendite ja asjaolude kohaselt tuleks teha muu otsus.

Tsiviilkohtumenetluses ei saa apellatsiooni esitada, kui kohtuvaidluse pooled on varem apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud.[1]

Apellatsiooni võib esitada 30 päeva jooksul pärast seda, kui kohtuotsus on apellandile kätte toimetatud, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul.[3] Apellatsioonitähtaega saab pikendada või lühendada kohtule avaldatud kokkuleppel.[1]

Kui kohtuotsus tehakse õiguslikult põhjendatud ulatuses tõendeid hindamata (nn tagaseljaotsus)[4], siis kostja ei saa apellatsioonkaebust esitada. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse kahel juhul:[3]

  • kui hageja avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus;
  • kui hageja avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ning jäetakse tema hagi rahuldamata.

Tsiviilkohtu apellatsioonkaebusesse tuleb märkida:[3]

  • kohtu nimetus, otsuse kuupäev, tsiviilasja number;
  • taotlus, milles on märgitud kohtu otsuse vaidlustamise ulatus ja taotletava lahendi olemus;
  • kaebuse põhjendus koos rikkumise olemuse ja tõenditega;
  • kaevatava otsuse kättetoimetamise aeg.

Apellatsioonimenetlus on täpsemalt sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku 12. osa 64. peatükis.

Apellatsioon kriminaalkohtumenetlusesRedigeeri

Kriminaalkohtumenetluses peab apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatama kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt.[5]

Apellatsioon vormistatakse masina- või arvutikirjas. Vahistatud süüdistatav võib apellatsiooni vormistada ka selgelt loetavas käekirjas. Prokuratuuri ja kaitsja koostatud apellatsioon edastatakse kohtule ka elektrooniliselt.[5]

Kriminaalkohtuotsuse apellatsioonkaebusesse tuleb märkida:[5]

  • kohtu nimetus, otsuse kuupäev, süüdistatava nimi;
  • apellandi andmed;
  • selle ringkonnakohtu nimetus, kellele apelleeritakse;
  • taotlus, milles on märgitud kohtu otsuse vaidlustamise ulatus ja taotletava lahendi olemus;
  • kaebuse põhjendus koos rikkumise olemuse ja tõenditega;
  • täpsustus, kas apellant taotleb suulist menetlust.

Apellatsioonimenetlus on täpsemalt sätestatud kriminaalmenetluse seadustiku 11. peatüki 1. jaos.

Apellatsioon halduskohtumenetlusesRedigeeri

Kohtuvaidluse poolel ja kolmandal isikul on õigus halduskohtu otsus edasi kaevata, kui halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, ebaõigesti hinnanud tõendeid või oluliselt rikkunud kohtumenetluse normi. Halduskohtumenetluses võib apellatsioonkaebuse esitada ka kohtumenetlusse kaasamata jäänud isik, kelle seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle kohus otsustas.[6]

Haldusasjades võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul alates ajast, mil otsus tehakse avalikult teatavaks. Apellatsioon tuleb teha kohtualluvuse järgsele ringkonnakohtule.[7]

Apellatsiooni tähtaega hakatakse arvestama kohtuotsuse kättetoimetamisest, juhul kui:[6]

  • kohtuistungil ei teatatud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aega;
  • menetlusosaline puudus kohtuistungilt mõjuval põhjusel ja talle ei ole teadet kohtuotsuse teatavakstegemise aja kohta varem kätte toimetatud.

Apellatsioonimenetlus on täpsemalt sätestatud halduskohtumenetluse seadustiku 4. osa 18. peatükis.

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Eesti kohtute koduleht. Kohtuotsus tsiviilasjades. – https://www.kohus.ee/et/kohtuotsus/tsiviilasjades (24.10.2021).
  2. Riigikohtu koduleht. Eesti kohtusüsteemide üldinfo.  – https://www.riigikohus.ee/et/eesti-kohtususteem/eesti-kohtususteem-kolmeastmeline (24.10.2021).
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 Tsiviilkohtumenetluse seadustik. – Riigi Teataja, RT I, 09.04.2021, 17.
  4. Eesti kohtute koduleht. Tsiviilkohtumenetlus. – https://www.kohus.ee/et/kohtuasjade-menetlused/tsiviilkohtumenetlus (08.10.2021).
  5. 5,0 5,1 5,2 Kriminaalmenetluse seadustik. –  Riigi Teataja, RT I, 08.07.2021, 9.
  6. 6,0 6,1 Halduskohtumenetluse seadustik. – Riigi Teataja, RT I, 13.03.2019, 54.
  7. Eesti kohtute koduleht. Kohtuotsus haldusasjades. – https://www.kohus.ee/et/kohtuotsus/haldusasjades (16.10.2021).