Ava peamenüü

Lüganuse kihelkond

Lüganuse kihelkond (lühend Lüg) on eesti ajalooline kihelkond ajaloolisel Virumaal ning Viru/Rakvere kreisis, Eestimaa kubermangus.

Lüganuse kihelkond

saksa keeles Kirchspiel Luggenhusen

Keskus: Lüganuse
Lüganuse kirik 1900. aastatel
Mälestuskivi Lüganuse kiriku ees

Lüganuse kihelkond hõlmab praeguse Kiviõli linna, Lüganuse ning osaliselt Viru-Nigula ja Toila valla territooriumi.

Eestimaa kubermangu Rakvere kreis Mellini atlases (1798)

Piirkonna ajaluguRedigeeri

13. sajandi alguses oli Lüganuse kihelkonna alal Askälä muinaskihelkond, mis oli osa ajaloolisest Viru maakonnast.

Askälä muinaskihelkond laius tänapäeva Lüganuse valla ja Toila valla territooriumil, ulatudes kohati üle Pada jõe. Lüganuse kihelkonda kuulus enne 15. sajandit ka praegune Viru-Nigula ümbrus.

Askälä muinaskihelkonnas oli mitu linnust: Alulinn, Purtse Taramägi (linnus) ja Purtse Tarakalda linnamägi. Nendest keskne linnus oli tõenäoliselt Purtse Tarakallas. Ajaloolased on avaldanud arvamust, et ka praeguse Lügansue kihelkonnakiriku asemel võis olla eestlaste muinaslinnus.

Kirikukihelkonnana moodustati Lüganuse kihelkond (Lyggenus Kirspel) 13. sajandil. Lüganuse kirikut, mille kaitsepühak on Ristija Johannes, ehk rahva keeles Lüganuse Jaani kirikut on esmakordselt mainitud 1373. Pärimuse järgi arvatakse kiriku ehitamise ajaks 12401260. Juba Taani hindamisraamatus, mis on koostatud 1219–1230, leidub märge, et Lüganuse taludel on oma pastor.

16. sajandi alguspoolel ehitati Johann von Taube poolt Purtse kindluselamu, mida tunti nimede Isenheim või Alt-Isenheim all. Kindluselamu oletatav ehitusaeg on aastatel 15331565.

15. sajandil liideti Lüganuse kirikukihelkond halduslikult Alutaguse kihelkonnaga ja läks Narva lääni koosseisu.

15.–18. sajandil muudeti mitu korda kihelkonna piire. Koguduste kasvu tõttu ja rahva liikumissuundi arvestades loodi uusi kirikukihelkondi (Rakvere kihelkond, Iisaku kihelkond). Ära anti Padajõe tagune ala koos Viru-Nigula külaga, osa lõunapoolseid alasid Viru–Jaagupi kihelkonnale. Lüganuse kihelkonnaga liideti Maumi kirikukihelkonna idapoolsed mereäärsed alad. Viru-Nigula kirikukihelkond kandis sellel ajal veel Maumi kirikukihelkonna nime.

Kirikukihelkonnana eksisteeris Rakvere kreisi ja Viru kreisi Lüganuse kihelkond 1917. aastani. Eesti Vabariigi ajal jätkas kihelkond tööd kuni 1925. aastani, mil kirikukihelkonnad likvideeriti.

Aastatel 17881795 oli Lüganuse pastoriks Otto Wilhelm Masing.

Endise Lüganuse kirikukihelkonna alal tegutseb EELK Lüganuse Jaani kogudus, mis hõlmab Kiviõli linna, Lüganuse ning osaliselt Viru-Nigula ja Toila valla.

Kihelkonnas kõneldi Alutaguse murde Lüganuse murrakut.

Lüganuse kihelkonna mõisadRedigeeri

Lüganuse kihelkonna mõisavalladRedigeeri

Lüganuse kihelkonnas 19. sajandi algul eksisteerinud mõisavallad:

Sellesse valdade ajalooperioodi jääb perekonnanimede (perenimede) panemine.

Lüganuse kihelkonna valladRedigeeri

Lüganuse kihelkonna vallad alates 1866:

Lüganuse kihelkonna vallad alates 1917Redigeeri

  • Maidla vald – moodustati Erra, Püssi ja Saka valla osadest

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Rääsa mõis (Lüganuse khk), Kinnistute register

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri