Lüganuse vald (1939)
Lüganuse vald oli vald Viru maakonnas aastail 1939–1949 ja Jõhvi maakonnas aastail 1949–1950.
Vald moodustati senise Püssi valla maa-alast, välja arvatud Soonurme, Mehide, Lümatu, Jalasto, Tagamaa ja Irvala külade maa-alad; senise Kalvi valla Ridaküla osa maa-alast; senise Erra valla piiresse ulatuvate Purtse mõisa järgi olevate talude nr. a-190, A-191, A-193 ja A-195 osade maa-aladest[1].
Lüganuse valda kuulusid: Aa asundus, Varja küla, Varja asundus, Voorepere, Kalmestri, Moldova külad, Jabara asundus, Soppe küla, Purtse küla, Purtse asundus, Purtse-Liiva, Purtse-Uueküla, Purtse-Matka, Liimala, Kõrkküla, Kestla, Kestla-Oidu, Kestla-Ahu, Koogu Kõrkküla, Lüganuse ja Lüganuse-Matka külad, Püssi asundus, Püssi alevik, Lohkuse ja Kopli-Mustmätta külad[2].
Valla täitevkomitee esimees Karl-Johannes Kallas vallandati pärast Lüganuse kiriku rüüstamist 24. veebruaril 1941.
1945. aastal moodustati Lüganuse valla territooriumil Lüganuse külanõukogu.[3] Külanõukogu halduskeskus asus Lüganuse asulas.
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega maarajoonide moodustamise kohta Eesti NSV-s, kaotati 1. oktoobril 1950. aastal maakonnad ja vallad ning moodustati Kiviõli rajoon[4].
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Väljavõte 776. Vabariigi Presidendi otsusest nr. 88., Riigi Teataja, nr 87, 14. oktoober 1938
- ↑ 590. Viru Maavanema otsus Viru maakonna vallavolikogude valimisringkondade arvu ja nende piiride kohta., Riigi Teataja, nr. 75, 9 september 1939
- ↑ Lüganuse vald (1939) Eesti nõukogude entsüklopeedia faksiimileversioonis (vaadatud 09.09.2017)
- ↑ Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus maarajoonide moodustamise kohta Eesti NSV-s., Eesti NSV Teataja, 1950, 11, 114