Vikipeedia

Viru maakond

Viru maakond oli Eesti Vabariigi ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.

Viru maakond
Vapp
Pindala: 7387 km²
Elanikke: 146 318 (1934)
Rahvastikutihedus: 19,8 in/km²
Maakonnalinn: Rakvere

Maakond kujunes 1918. aastal endise Rakvere kreisi ja liidetud Narva ümbruse ja Narva-tagustest aladest. 1949. aastal Eesti NSV Viru maakond jagati kaheks: idapoolsetest valdadest moodustati Jõhvi maakond. Viru maakonnaga liideti alasid Harjumaast (Loksa piirkond) ja Järvamaast (Tapa piirkond). Viru maakond (1949–1950) likvideeriti 26. septembril 1950 seoses rajoonide moodustamisega.

Eesti Vabadussõja algupäevil (Viru rinne) oli Virumaa ja Rakvere linn enamlaste võimu all alates 16. detsembrist 1918 kuni 11. jaanuarini 1919. aastal.

Maakonnas oli 1922. aastal 149 273 elanikku ja 1934. aastal 146 318 elanikku.

Maakonna ajaloolised alad on tänapäeval jagatud Lääne- ja Ida-Viru maakonna vahel.

Maakonna territoorium muuda

 
Virumaa vapp (1928)

Aastatel 1920–1940 piirnes Viru maakond (rööpnimi ka Virumaa) idas 90 km pikkuselt Vene NFSV ja NSV Liidu Petrogradi kubermangu ja Leningradi oblasti, Jamburi ja Oudova maakonnaga Eesti ja NSV Liidu piir algas Narva lahe idakaldal Ropša küla juurest, Peipsi järve kirdekaldal asuva Podkustovje külani. Idapoolseim Virumaa piiripunkt asus Kobõljaki küla lähedal, Balti raudtee ja Narva-Jamburgi kivitee vahel, umber 10 km kaugusel Narva linnast. Lääne pool piirnes maakond Harju ja Järva maakonnaga. Piirijoon Järva maakonnaga oli 88 km pikkune ning algas Simuna kihelkonna Seli mõisa juurest, kulges mööda Valgejõge ja lõppes Harjumaal Leppoja juures. Edasi kulges piirijoon, Harju maakonnaga 21 km pikkuselt, Aaspere vallas Leppoja juurest Munga lahe lõunarannal asuva Võhusoo külani. Lõunas piirnes Viru maakond, Tartu maakonnaga 85 km pikkuse piirijoonega. Peipsi järve looderannikult Rannapungerja jõe suudmest 3 km võrra lõunapoolt, kuni Simuna kihelkonnas voolava Seli jõeni. Lisaks piirnes maakond ka 38,5 km pikkuselt Peipsi järvega ning põhjas 211,8 km pikkuselt Soome lahega, Munga lahest kuni Narva lahe idarannikuni. Maakonna pindala oli 7387,1 km². Maakonna piirides olid lisaks mandrile ka saared: Mohni, Stenskäri, Uhtja, Ulkari ja Älvi jt.[1] Eesti Vabadussõja lõpetanud Tartu rahulepinguga läksid Eesti Vabariigi koosseisu ka Narva-tagused alad: Narva, Kose/Piiri ja Karjati/Raja vald, mis kuulusid Vaivara kihelkonda.

Viru maakonna vallad ja kirikukihelkonnad muuda

Maakonnas oli kaks linna (Rakvere, Narva), kolm alevit (Narva-Jõesuu, Kunda, Jõhvi) ja järgmised vallad:

1926. aastani olid maakonnad jagatud lisaks valdadele ka kihelkondadeks, ametliku jaotusena kirikukihelkondi hiljem enam ei eksisteerinud. Kiriklikult jagunes Virumaa 11 kirikukihelkonda: Vaivara, Jõhvi, Lüganuse, Viru-Nigula, Haljala, Kadrina, Rakvere, Väike-Maarja, Viru-Jaagupi, Simuna ja Iisaku kihelkonda. Kihelkondade piirid ei kattunud alati vallapiiridega. Kihelkonnad kuulusid Alutaguse praostkonda ning hiljem Narva-Alutaguse ja Viru praostkonda.

1939. aasta vallareform muuda

 
Viru maakonna vallad enne ja pärast 1939. aasta vallareformi

1939. aasta vallareformiga kaotati Viru maakonnas Auvere-Joala vald, Iisaku vald, Järve vald, Kalvi vald, Kunda-Malla vald, Pada vald, Peetri vald, Porkuni vald, Püssi vald, Saksi vald, Varangu vald, Venevere vald, Voka vald ja moodustati järgmised vallad:

Majandus muuda

Viru maakonnas tegutsesid (suur)ettevõtted:

Viru maakond Eesti NSV-s muuda

17. jaanuarist 1941 moodustati Viru Maavalitsuse asemel Eesti NSV Viru Maakonna TSN Täitevkomitee. Täitevkomitee esimehena tegutses 1941. aasta jaanuarist augustini Alfred Valdsak. Saksa okupatsiooni ajal, 1941. aasta augustis maavalitsuse tegevus taastati ning see töötas 1944. aasta sügiseni. 1944. aastal taasmoodustati Virumaa TSN ja Täitevkomitee,[3] mida juhtis: 1944 oktoobrist–detsembrini Melanie Lepik, 1945 jaanuarist–detsembrini Voldemar Zukker, 1945–1947 Heinrich Ajo, 1947–1950 Ivan Suija.

10. juunil 1945 andis NSV Liidu Riiklik Kaitsekomitee eesotsas Jossif Staliniga käsu varustada Leningradi majapidamisgaasiga ning ehitada selle tarbeks kombinaadid Kohtla-Järvele, Ahtmesse ja teisele poole Narva jõge Slantsõsse. Kohtla-Järvel rajati põlevkivigaasi tehas ja ehitati Kohtla-Järve–Leningradi ja Kohtla-Järve–Tallinna vaheline gaasijuhe. NSV Liidu Ministrite Nõukogu otsus nr 356 15. veebruarist 1948, põlevkivil baseeruvate Kohtla-Järve ja Ahtme gaasitehaste ehitamist ja Leningradi gaasitrassi rajamiseks kohustas NSV Liidu Siseministeeriumi sinna saatma 3000 vangi. Ehitusel töötasid tuhanded sakslastest sõjavangid ega Nõukogude tsiviilvangid. Tehas ja 203 km pikkune gaasijuhe valmisid sügisel 1948. 1953. aastal anti käiku esimene kõrgsurvel gaasiülekandetorustik Kohtla-Järve-Tallinn ja alustas tööd trust Tallinngaas. Leningradis hakati kasutama Stavropoli maagaasi 1957. aastast.

25. veebruaril 1949 Viru maakond jagati kaheks: idapoolsetest valdadest moodustati Jõhvi maakond. Viru maakonnaga liideti alasid Harjumaast (Loksa piirkond) ja Järvamaast (Tapa piirkond). Viru maakond (1949–1950) likvideeriti 26. septembril 1950 seoses rajoonide moodustamisega. 1950. aasta seadlusega likvideeriti Eesti NSV jaotus maakondadesse ja valdadesse ning moodustati maarajoonid (39 maarajooni, mis koosnesid 641 külanõukogust).

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. ↑ Virumaa, Maakonna minevikku ja olevikku kajastav koguteos. Koostanud Ernst Rosenberg. Viru Maavalitsuse väljaanne 1924, Rakvere.
  2. ↑ Tööstusettevõtete, pankade ja teiste käitiste natsionaliseerimine algas reedel üle maa takistamatult. Reedel avaldatud nimekirjade järgi kuulub Eestis natsionaliseerimisele 491 mitmesugust käitist ja 103 panka., Virumaa Teataja (1925-1940), nr. 86, 29 juuli 1940
  3. ↑ Virumaa Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee isikulise koosseisu kinnitamise kohta. 16. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus. EESTI NSV TEATAJA, Nr. 3 28. jaanuaril — 28 января 1947
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Viru_maakond&oldid=6612378"