Viru maakond

Viru[1] maakond oli Eesti Vabariigi ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.

Virumaa vapp (1928) ja Virumaa vapp (1937)

Maakond kujunes 1918. aastal endise Rakvere kreisi ja liidetud Narva ümbruse ja Narva tagustest aladest. 1949. aastal Eesti NSV Viru maakond jagati kaheks: idapoolsetest valdadest moodustati Jõhvi maakond. Viru maakonnaga liideti alasid Harjumaast (Loksa piirkond) ja Järvamaast (Tapa piirkond). Viru maakond (1949–1950) likvideeriti 26. septembril 1950 seoses rajoonide moodustamisega.

Maakonna ajaloolised alad on tänapäeval jagatud tänaste Lääne- ja Ida-Viru maakonna vahel.

Maakonna valitsemine ja haldusorganidRedigeeri

Eesti Vabadussõja algupäevil oli Virumaa ja Rakvere linn enamlaste võimu all alates 16. detsembrist 1918 kuni 11. jaanuarini 1919. aastal.

  Pikemalt artiklis Viru maavanem, Viru maakonnavalitsus, Viru maakonnanõukogu, Viru Maavalitsus[2], Viru Maavolikogu

Maakonna omavalitsusasutused likvideeriti Eestis 1934. aasta põhiseadusega, senised maavanemad jäid ametisse ajutiste maavalitsuste esimeestena. 1. mail 1938 jõustunud maakonnaseaduse järgi oli maavanem maavalitsuse juht ja ühtlasi keskvalitsuse esindaja maakonnas.

Viru Maavalitsus tegutses hoones F. R. Kreutzwaldi tänav 5, (algne aadress Kadrina tee) Rakveres. Viru Maavalitsuse hoone ehitati aastatel 1926–1927 Leonid Harlamovi projekti järgi ja oli 1. Eestis spetsiaalselt maavalitsuseks ehitatud hoone[3].

17. jaanuarist 1941 moodustati Viru Maavalitsuse asemel Eesti NSV Viru Maakonna TSN Täitevkomitee. Täitevkomitee esimehena tegutses 1941. aasta jaanuarist augustini Alfred Valdsak. Saksa okupatsiooni ajal, 1941. aasta augustis maavalitsuse tegevus taastati ning see töötas 1944. aasta sügiseni. 1944. aastal taasmoodustati Virumaa TSN ja Täitevkomitee[4], mida juhtis: 1944 oktoobrist–detsembrini Melanie Lepik, 1945 jaanuarist–detsembrini Voldemar Zukker, 1945–1947 Heinrich Ajo, 1947–1950 Ivan Suija.

  Pikemalt artiklis Virumaa TSN Täitevkomitee, Virumaa Töörahva Saadikute Nõukogu

Maakonna territooriumRedigeeri

 
Eesti haldusjaotus 1925. aastal

Aastatel 1920–1940 piirnes Viru maakond (rööpnimi ka Virumaa) idas 90 km pikkuselt Vene NFSV ja NSV Liidu Petrogradi kubermangu ja Leningradi oblasti, Jamburi ja Oudova maakonnaga Eesti ja NSV Liidu piir algas Narva lahe idakaldal Ropša küla juurest, Peipsi järve kirdekaldal asuva Podkustovje külani. Idapoolseim Virumaa piiripunkt asus Kobõljaki küla lähedal, Balti raudtee ja Narva-Jamburgi kivitee vahel, umber 10 km kaugusel Narva linnast. Lääne pool piirnes maakond Harju ja Järva maakonnaga. Piirijoon Järva maakonnaga oli 88 km pikkune ning algas Simuna kihelkonna Seli mõisa juurest, kulges mööda Valgejõge ja lõppes Harjumaal Leppoja juures. Edasi kulges piirijoon, Harju maakonnaga 21 km pikkuselt, Aaspere vallas Leppoja juurest Munga lahe lõunarannal asuva Võhusoo külani. Lõunas piirnes Viru maakond, Tartu maakonnaga 85 km pikkuse piirijoonega. Peipsi järve looderannikult Rannapungerja jõe suudmest 3 km võrra lõunapoolt, kuni Simuna kihelkonnas voolava Seli jõeni. Lisaks piirnes maakond ka 38,5 km pikkuselt Peipsi järvega ning põhjas 211,8 km pikkuselt Soome lahega, Munga lahest kuni Narva lahe idarannikuni. Maakonna pindala oli 7387,1 km². Maakonna piirides olid lisaks mandrile ka saared: Mohni, Stenskäri, Uhtja, Ulkari ja Älvi jt[5]. Eesti Vabadussõja lõpetanud Tartu rahulepinguga läksid Eesti Vabariigi koosseisu ka Narva-tagused alad: Narva, Kose/Piiri ja Karjati/Raja vald, mis kuulusid Vaivara kihelkonda. Vabariigi algusaastatel olid maakonnad jagatud kuni 1926. aastani lisaks valdadele ka kihelkondadeks, kuid ametliku jaotusena kirikukihelkondi seejärel enam ei eksisteerinud.

  Pikemalt artiklites Narva-tagused alad ja Viru-Ingeri

Viru maakonna vallad ja kirikukihelkonnadRedigeeri

(enne Auvere-Joala-Mustajõe vald)

2 linna: Rakvere ja Narva,
3 alevit: Narva-Jõesuu, Kunda, Jõhvi.
Vabariigi algusaastatel olid maakonnad jagatud kuni 1926. aastani
lisaks valdadele ka kihelkondadeks, kuid ametliku
Eesti haldusjaotusena kirikukihelkondi seejärel enam ei eksisteerinud.

1939. aasta vallareformRedigeeri

 
Eesti valdade kaart. Musta kontuuriga vanad vallapiirid, punasega 1939. aastal moodustatud vallad

1939. aasta vallareformiga kaotati Viru maakonnas Auvere-Joala vald, Iisaku vald, Järve vald, Kalvi vald, Kunda-Malla vald, Pada vald, Peetri vald, Porkuni vald, Püssi vald, Saksi vald, Varangu vald, Venevere vald, Voka vald ja moodustati Viru maakonnas vallad:

 
Viru maakonna alad 1949. aastal

MajandusRedigeeri

Viru maakonnas tegutsesid (suur)ettevõtted:

25. veebruaril 1949 Viru maakond jagati kaheks: idapoolsetest valdadest moodustati Jõhvi maakond. Viru maakonnaga liideti alasid Harjumaast (Loksa piirkond) ja Järvamaast (Tapa piirkond). Viru maakond (1949–1950) likvideeriti 26. septembril 1950 seoses rajoonide moodustamisega. 1950. aasta seadlusega likvideeriti Eesti NSV jaotus maakondadesse ja valdadesse ning moodustati maarajoonid (39 maarajooni, mis koosnesid 641 külanõukogust).

ViitedRedigeeri

  1. 1938. aasta Maakonnaseaduse § 1. kohaselt olid Vabariigi maakonnad: Harju, Järva, Lääne, Petseri, Pärnu, Saare, Viljandi, Tartu, Valga, Viru ja Võru.
  2. Viru Maavalitsus, 1918-1944, Eesti Ajalooarhiiv, fond ERA.3138
  3. MAAVALITSUSE AJALUGU, Lääne-Viru Maavalitsuse aastaraamat, nr. 1, märts 2017
  4. Virumaa Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee isikulise koosseisu kinnitamise kohta. 16. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus. EESTI NSV TEATAJA, Nr. 3 28. jaanuaril — 28 января 1947
  5. Virumaa, Maakonna minevikku ja olevikku kajastav koguteos. Koostanud Ernst Rosenberg. Viru Maavalitsuse väljaanne 1924, Rakvere.
  6. Tööstusettevõtete, pankade ja teiste käitiste natsionaliseerimine algas reedel üle maa takistamatult. Reedel avaldatud nimekirjade järgi kuulub Eestis natsionaliseerimisele 491 mitmesugust käitist ja 103 panka., Virumaa Teataja (1925-1940), nr. 86, 29 juuli 1940

VälislingidRedigeeri