Rakvere vald

See artikkel räägib praegusest vallast; varasemate valdade kohta vaata artiklitest Rakvere vald (1991), Rakvere vald (1939) ja Rakvere vald (Rakvere kihelkond).

---

Rakvere vald on Lääne-Virumaa haldusüksus, mis moodustati 2017. aastal senise Rakvere valla ja Sõmeru valla ühinemisel. Rakvere vald kaardub liblikakujuliselt ümber Rakvere linna.

Rakvere vald
Rakvere valla lipp Rakvere valla vapp
Pindala: 295 km² (2017)
Elanikke: 5570 (1.01.2019)
Rahvastikutihedus: 18,9 in/km²
EHAKi kood: 0661
Keskus: Sõmeru

2019. aasta alguse seisuga elas vallas 5570 inimest.

Juhtimine

Rakvere Vallavolikogu on 19-liikmeline ning koosneb nelja erakonna ja ühe valimisliidu liikmetest. Vallavolikokku kuuluvad:

Valimisliit Üheskoos

• Peep Vassiljev – volikogu esimees
• Aivar Aruja (volitused taastusid 04. detsembril 2019)
• Riho Iskül
• Tarvo Plotnik
• Eve Kangur
• Sirje Rebane
• Rein Tammik
• Margit Lichtfeldt
• Toivo Murakas (volitused lõppesid 14. märtsil 2019)
• Anneli Martinson
• Allar Neeme
• Toivo Reinsoo
• Toomas Rajamäe
• Ando Holm
• Kerli Kängsepp (volitused algasid 15. märtsil 2019, lõppesid 3. detsembril 2019)

Erakond Isamaa ja Res Publica Liit

• Ain Altermann – volikogu aseesimees
• Rita Uuetalu
• Peeter Kalda

Sotsiaaldemokraatlik Erakond

• Boriss Balõtšev

Eesti Keskerakond

• Aivo Aleste

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond

• Helle Lemberg

Rakvere vallavanem on Maido Nõlvak. Rakvere Vallavalitsus on 6-liikmeline ja 2020. aasta 13. veebruari seisuga kuuluvad sinna: Maido Nõlvak (vallavanem), Viktor Häninen, Janek Seidelberg, Reimo Moor, Nele Rogenbaum ja Külli Õisma.

Rakvere vallas on 5 alalist komisjoni: revisjonikomisjon, maaelu- ja kogukonnakomisjon, haridus- ja noorsootöökomisjon, majandus- ja ettevõtluskomisjon, eelarv- ja arengukomisjon, sotsiaal-, tervishoiu-, elanikkonnakaitse komisjon, kultuuri- ja spordikomisjon.

Sümboolika

Valla vapp

Rakvere valla lipp

Vapikilp on sinine. Vapi põhitunnuseks on sinisel pinnal vertikaalselt paiknev kuldne viljapea kahe kuldse ringi (kuldraha) vahel. Vapikilbi sinine värv viitab Virumaa vapivärvile. Kuldne viljapea sümboliseerib viljakat maad ning paikkonna põhitegevusala – põllumajandust. Kuldrahad osutavad maapõuerikkustele (fosforiit, paas), samuti ümbruskonna aardeleidudele.

Valla lipp ja viir

Lipu kirjeldus: valge ja sinisega kaldjaotatud väljal (I) kaks valget rihma ja (II) roheline tammelehepaar. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 2:3, normaalsuurus 100x150 cm.

Viiru kirjeldus: kujundus on tuletatud lipu järgi. Soovituslik pikkus on 1/3 kuni 1/2 masti pikkusest, normaalsuurus 35x300 cm (6–9 m mastile).

Lauavimpel

Lauavimpel on tuletatud valla vapi ja lipu järgi. Enamlevinud mõõt on 18x12 cm.

Haridus

Rakvere vallas tegutseb 5 kooli, neist neli on põhikoolid (Sõmeru Põhikool, Uhtna Põhikool, Lasila Põhikool, Näpi Kool) ning üks on lastead-algkool (Veltsi Lasteaed-Algkool). Keskharidust saavad noored omandada Rakvere linnas asuvates gümnaasiumites ja ametikoolis.

Täiskasvanud saavad põhi- ja keskharidust omandada Rakvere linnas Rakvere Täiskasvanute Gümnaasiumis.

Sport

Rakvere vallas tegutsevad järgnevad spordiorganisatsioonid: MTÜ Sõmeru Racing, MTÜ Aluvere Ring, MTÜ Punnvõrr, MTÜ Rallirada, Suusaklubi Telemark, MTÜ LK Dressage, MTÜ MiMeNo, MTÜ Tõrremäe Võrkpalliklubi, SOPS Mittetulundusühing, Sõmeru Korvpall, Sõmeru tüdrukute käsipalliring.

Vallas asuvad iga kooli juures spordiväljakud või staadionid, võimlad, jõusaalid. Sõmerult leiab ka jõulinnaku ja discgolfi raja. Uhtnast heiteväljaku ja palliplatsi. Lisaks veel mitmed suusa- ja liikumisrajad, spordiplatsid, kergliiklusteed ja tervisepargid.

Sõmeru keskusehoones korraldatakse erinevaid treeninguid nii noortele kui ka eakatele nagu bodyfit, zumba ja eakate võimlemine.

Kultuur

Rakvere vallas on kolm raamatukogu: Sõmeru raamatukogu, Sõmeru Raamatukogu haruraamatukogu Lepnal ja Uhtna raamatukogu.

Rakvere valla vapiürituseks on Maaelufestival, mis on välja kasvanud üritusest nimega Lambafestival. 2013 sai teoks esimene Sõmeru lambafestival, mis köitis suure hulga osalejate ja külaliste tähelepanu. Üritus pakkus palju vahvat tegevust kogu perele alates lustakast lammaste paraadist läbi Sõmeru aleviku kuni professionaalsete Uus-Meremaa pügamismeistrite tööni, lisaks lambatoodete laat, näitused, õnneloos, võistlused, kultuuriprogramm, erinevad töötoad, maitsvad lambalihatoidud. Pealekauba said kõik nautida kuuma ja päikselist ilma. Kolmel aastal korraldati Sõmerul Lambafestivali, seejärel nimetati üritus ümber Maaelufestivaliks.

Suursündmusele on eelnenud mitmed lisaüritused – jõululaat, teabepäevad aiapidajatele, kohaliku toidu tootjatele, ettevõtjatele, maamuuseumide päev jm.

Traditsioonilisteks üritusteks vallas on kaunite kodude tunnustamine ja piirkondade kalendri välja andmine. Rakvere vald pühendab ka aega tublide õpilaste, õpetajate, kultuuritöötajate ning vallaelu edendajate austamiseks. Lisaks toimub vallas Eesti Vabariigi aastapäeva pidulik tähistamine koos valla aumärkide üleandmisega. Aastaringselt korraldatakse näitusi, kontserte ja tantsuõhtuid.

Kaks korda aastas, emadepäeva ja isadepäeva paiku, peetakse beebide lusikapidu, kus värsked vallakodanikud saavad kingiks oma esimese hõbelusika.

2019.aastal käivitus Kirju Liblika ürituste sari: kolmepäevane jalgrattamatk mööda valla piiri ja seiklusorienteerumine sügisel. 2020.aasta augustis on taas plaanis jalgrattamatk ja suvepäevad. Miks Kirju Liblika? Rakvere valla kaarti vaadates on näha, et vald on liblikakujuline.

Lõbus päev oli 2019.aastal Jõulud Juunis ehk Uhtna Kuuse Ehtimise talgupäev, mil laulupeoks valmistudes värviti üle Rakvere linnalt kingiks saadud jõulukuusk.

Traditsiooniks soovitakse kujundada Maal Elamise Päev, mis leiab aset septembris. See on üle-eestiline algatus, mille eesmärk on tõsta teadlikkust maal elamise eelistest ning tutvustada maapiirkondades pakutavaid avalikke teenuseid. Rakvere vald kuulus 2019.aastal korraldustoimkonda.

Rakvere vallas korraldavad üritusi ka külaseltsid.

Vaatamisväärsused

Rakvere valla minevikupärandisse kuuluvad mitmed mõisad, mis moodustavad kuldse mõisaringi ümber Rakvere linna. 2012. aastal on koondatud raamatusse inimeste hoolega hoitud vanad fotod ning lood 124 objekti kohta, mis väärivad mäletamist ning edasiandmist tulevastele põlvedele. Raamat sisaldab kolme Sõmeru valla piirkonna (Uhtna – Sämi – Kohala -Varudi, Ubja – Aresi – Toomla – Andja ning Sõmeru – Kaarli – Vaeküla -Rägavere) pärandobjektide fotosid ja lugusid.

Ajalugu

13. sajandil oli Virumaa ligilähedaselt sama territooriumiga kui praegune Ida- ja Lääne-Virumaa kokku, kuhu kuulus 5 kihelkonda. Rakvere kihelkonda on esmakordselt mainitud 1419. aastal. Eesti Vabariigi seadusega 1918. aastal kujundati kihelkonnad ümber valdadeks. Rakvere kihelkond jaotati Rakvere ja Sõmeru valla vahel.

Rakvere valla ajalugu

Aastatel 1918–1940 oli Virumaal 40 valda, nende seas ka Rakvere vald. 1940. aastal kuulusid Rakvere valda järgmised külad, mis moodustasid omavahel 3 külanõukogu.

Rakvere külanõukogu koosseis:

• Aru
• Karkuse
• Lepna-Eesküla
• Lepna-Mätliku
• Lepna-Taaravainu
• Mädapea
• Mäetaguse
• Piira
• Tammikualuse
• Tobia-Väljataguse
• Tõrma-Vanaküla
• Tõrma-Väljataguse
• Ussimäe

Karitsa külanõukogu koosseis:

• Järni
• Järtu
• Karitsa
• Kurgvere
• Lepna-Nõmse
• Savala
• Saueaugu
• Tamna
• Tõrma- Metsküla
• Tõrma-Väljataguse
• Vasivere

Kloodi külanõukogu koosseis:

• Arupealse
• Karivärava
• Kloodi
• Kõrgemäe
• Laanemõisa
• Nortsu
• Paatna
• Papiaru
• Päide
• Tobia-Risu
• Tõrremäe

1950. aastal koos maakondade likvideerimisega kaotati ka Rakvere vald ja valla haldusterritooriumil moodustati Rakvere külanõukogu. Seoses majandite liitmise ja lahutamisega kuulusid erinevatel perioodidel Rakvere külanõukogu koosseisu: Kadila, Mõdriku, Nurmetu, Näpi, Raudvere, Roodevälja, Rägavere, Vaeküla ja Veedla külad ning Vinni alevik. Tamsalu vallast Assamalla, Kullenga ja Lemmküla. Samadel põhjustel liideti Rakvere vallaga Arkna, Karunga, Lasila ja Levala külad.

Valla piirid kujunesid lõplikult alles 1982. aastal, millal Rakvere külanõukogu territooriumist lahutati Assamalla sovhoos, mis jaotati Ed. Vilde nimelise kolhoosi ja Põdrangu sovhoosi vahel.

Alates Rakvere valla taastamisest 6. juunil 1991 kuulus valla koosseisu 19 küla (Arkna, Eesküla, Järni, Karitsa, Karivärava, Karunga, Kloodi, Kullaaru, Kõrgemäe, Lasila, Levala, Mädapea, Paatna, Päide, Taaravainu, Tobia, Tõrma, Tõrremäe, Veltsi) ning Lepna alevik.

Külade nimed ja territoriaalne jaotus kujunes ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega 1975. aastal.

Sõmeru valla ajalugu

Halduspiirkonnal ja siinsel ümbruskonnal on rikkalik minevikupärand. Enamiku praeguse Sõmeru valla territooriumil asuvate külade ajalugu ulatub muinasaega. 1241. aastal koostatud "Taani hindamisraamatus" on nimetatud:

• Aluvere (Alouerae),
• Andja (Adnjias),
• Kohala (Tolks),
• Rägavere (Rakkeurae),
• Sõmeru (Someruerae),
• Sämi (Semis),
• Ubja (Ubias),
• Uhtna (Octinus),
• Vaeküla (Wayküll),
• Võhma (Vemais),
• Varudi (Waradas) külasid.

Neist viimane oli oma 45 adramaaga üks suurematest küladest Põhja-Eestis. Praegune vallakeskus Sõmeru alevik on välja kujunenud endise Sõmeru mõisa ümbrusesse. Sõmeru mõisa (Somerhusen) on teadaolevalt esimest korda Taani hindamisraamatus mainitud 1481. aastal.

Pärast mõisa jagamist 1642. aastal vendade Carl ja Heinrich Hastferi vahel Vana-Sõmeruks (Alt-Somerhusen) ja Uue-Sõmeruks (Neu-Somerhusen) hakati esimest kutsuma Carl Hastferi järgi Kaarli mõisaks.

Siinne muinaseestlane haris põldu ja kasvatas karja. Neid kaugeid aegu meenutavad rohked kultusekivid, Varudi külas asuvad 2 kivikalmet, muinasasulakoht ja ohvriallikas, Aluvere külas ohvriallikas.

Kuna Sõmeru valla maadel ei ole kunagi olnud oma kirikut, siis jagunesid külad kolme kirikukihelkonna vahel – Viru-Nigula, Viru-Jaakobi, Rakvere. Mõisad on maadele rajatud umbes kaks sajandit hiljem. Sellest ajast kuni Eesti Vabariigi alguseni on külade elu ja arenemine olnud tihedalt seotud mõisatega.

1890. aastal asutati Vene riigi valitsuse korraldusel ühendatud vallakohtu ringkonnad. Asutatud vallakohtu ringkondade eeskujul moodustati 14. oktoobril 1891. aastal endises Eestimaa kubermangus Rakvere (Viru) kreisis ühendatud vald, mis kandis sama nimetust kui asutatud vallakohtu ringkond: "Sommerhusen" – Sõmeru vald, algusaastatel ka Kaarli vallaks nimetatud. "Sõmeru" ja "Kaarli" valla nimetust on paralleelselt esinenud ka hilisemal ajal, 1918.-19. aastatel.

Sõmeru valla koosseisu liideti endised 1866. aastal Talurahvaseaduse alusel asutatud järgmised vallad: Sõmeru (Neu-Sommerhusen) 258 hingega, Kaarli (Alt-Sommerhusen) 264 hingega, Arkna (Arknal) 163 hingega, Kohala (Tolks) 274 hingega, Uhtna (Uchten) 419 hingega. Valla asutamisest on Rakvere jaoskonna Talurahvaasjade Komissari korraldusel kuulutatud Eestimaa Kubermangu Teatajas nr 3 16. jaanuaril 1892. aastal. Tolleaegne vallamaja asus Koovälja külas Kohala tee ääres. Aegade jooksul on valla piire korduvalt muudetud.

Eesti Vabariigi väljakuulutamisel 1918. aastal hakkas Eestis kehtima kahetasandiline omavalitsus-süsteem, kus esimese tasandi moodustasid linnad, vallad ja alevid ning teiseks tasandiks oli maakond (11 üksust), mille organiks oli maavolikogu. 1919. aastal kuulus Sõmeru valla täiskogusse 198 liiget (kõik taluperemehed + 1/10 maatameestest) ja nende poolt valitud vallanõukogusse 19 liiget. Elanike arv vallas oli 2907. Vallavolikogu ülesanneteks oli valla majanduselu juhtimine, palgaliste ametimeeste ja kooliõpetajate valimine, omavalitsusorganite tegevuse järelevalve ja valla liikmete hingekirja vastuvõtmise otsustamine. Vallavalitsus töötas vallavanema isiklikul juhtimisel, ehkki temale oli nõuandjaks valitud 6 vallavanema abi, kellel oli otsuste tegemisel üksnes nõuandev hääl. Alates 1920.aastast sai vallavalitsus otsustusõiguse.

Ajalooürikud ütlevad, et "... 27. jaanuaril 1921. aastal avaldas Sõmeru vallavalitsus nõukogule Wiru Maakonna Valitsuse telegrammi 27. I. 1921. järgmise sisuga: "Telefoni teel teatati Maakonna Walitsusele Tallinnast, et Liitriigid Eesti ja teised Balti riigid de jure on tunnistanud". Seda teadet kuulas nõukogu püsti seistes, tervitades ja võttis teadmiseks ..."

Aastatel 1938–1939 viidi Eestis läbi ulatuslik valdade haldusterritoriaalne reform, mille tulemusel vähenes valdade arv neljandiku võrra. Nõukogude okupatsioonivõimud lõhkusid seni kehtinud süsteemi ning 1945. aastal moodustati külanõukogud. Kaarli Küla Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee alustas tegevust 2. oktoobril 1945. aastal, olles esialgu kuni 1950. aastani koos Uhtna ja Kohala külanõukoguga veel Sõmeru valla alluvuses, mil likvideeriti maakonnad ja vallad ning moodustati rajoonid. 1. oktoobrist 1950 läks Kaarli külanõukogu Rakvere Rajooni TSN TK alluvusse, sellest ajast alates oli külanõukogu täitevkomitee ainult ülevalt poolt antud korralduste täitja. Kaarli külanõukogu asus algul Sõmeru mõisa hoones. Alates 15. märtsist 1949 asuti Langile kuulunud majja Ubja tee ääres, kus ta oli kuni 1991. aastani. Praegusel kujul omistati Sõmeru vallale valla staatus 9. aprillil 1992. aastal (EV ÜNP seadlus). Esialgu sai vald nimeks külanõukogu järgi Kaarli, kuid samal aastal muudeti nimi Sõmeru vallaks (EV ÜNP 30.04.1992 seadlus). Esimene vallavanem oli Silvi Köök, kes täitis alguses ka vallavolikogu esimehe kohustusi. Vallavalitsus kolis Sõmeru alevikus pargi kõrval asuvasse kahekorruselisse ahjuküttega majja, kus varem oli tegutsenud lasteaed.

Välislingid

• Rakvere valla koduleht