Vikipeedia

Rakvere vald

vald Lääne-Virumaal (alates 2017)
Disambig gray.svg  See artikkel räägib praegusest vallast; varasemate valdade kohta vaata artiklitest Rakvere vald (1991), Rakvere vald (1939) ja Rakvere vald (Rakvere kihelkond).

Rakvere vald on Lääne-Virumaa haldusüksus, mis moodustati 2017. aastal senise Rakvere valla ja Sõmeru valla ühinemisel. Rakvere vald kaardub liblikakujuliselt ümber Rakvere linna.

Rakvere vald
Pindala: 295 km² (2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 5619 (1.01.2021)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 19,1 in/km²
EHAKi kood: 0661[3] Muuda Vikiandmetes
Keskus: Sõmeru
Eesti Rakvere vald 2017.svg

Rakvere vald on elanike arvult Eesti üks väiksemaid omavalitsusi, olles suuruselt 54. omavalitsus (Eestis on kokku 79 omavalitsust).[4]

Rakvere valla elanikest palgatöötajate keskmine brutopalk kuus oli 2020. aastal 1230 eurot. Selle näitajaga ollakse omavalitsuste seas keskmike seas ehk 40. kohal.[5]

Juhtimine, eelarve ja haldusorganidRedigeeri

Rakvere vallavanem on Maido Nõlvak[6]. Rakvere Vallavalitsus on 6-liikmeline ja 2021. aasta 20. detsembri seisuga kuuluvad sinna:[7] Maido Nõlvak (vallavanem), Viktor Häninen, Janek Seidelberg, Reimo Moor, Nele Rogenbaum ja Külli Õisma.

Rakvere Vallavolikogu on 19-liikmeline ning koosneb kahe erakonna ja ühe valimisliidu liikmetest. Vallavolikokku kuuluvad:[8]

Valimisliit Üheskoos

  • Peep Vassiljev – volikogu esimees
  • Allar Neeme
  • Tarvo Plotnik
  • Riho Iskül
  • Eve Kangur
  • Margit Lichtfeldt
  • Mirjam Koppel
  • Harry Metsaru
  • Raido Tammik
  • Ando Holm
  • Kerli Kängsepp
  • Sirje Rebane
  • Toivo Reinsoo

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond

  • Ivar Dreifeldt
  • Marko Vahesalu
  • Jan Pikhof
  • Helle Lemberg

Erakond Isamaa

  • Ain Altermann – volikogu aseesimees
  • Peeter Kalda

Rakvere vallas on 5 alalist komisjoni: revisjonikomisjon, maaelu- ja kogukonnakomisjon, haridus- ja noorsootöökomisjon, majandus- ja ettevõtluskomisjon, eelarv- ja arengukomisjon, sotsiaal-, tervishoiu-, elanikkonnakaitse komisjon, kultuuri- ja spordikomisjon[9].

2020. aastal olid Rakvere valla eelarve tulud 9,7 milj eurot. Selle näitaja alusel on Rakvere vald Eesti omavalitsuste seas suuruselt 53. kohal. Rakvere vald on üks seitsmest omavalitsusest, kellel ei ole netovõlakoormust.[10]

AsustusRedigeeri

Vallas on neli alevikku (Lepna, Näpi, Sõmeru, Uhtna) ja 47 küla: Aluvere, Andja, Aresi, Arkna, Eesküla, Järni, Jäätma, Kaarli, Karitsa, Karivärava, Karunga, Katela, Katku, Kloodi, Kohala, Kohala-Eesküla, Koovälja, Kullaaru, Kõrgemäe, Lasila, Levala, Muru, Mädapea, Nurme, Paatna, Papiaru, Päide, Rahkla, Raudlepa, Raudvere, Roodevälja, Rägavere, Sooaluse, Sämi, Sämi-Tagaküla, Taaravainu, Tobia, Toomla, Tõrma, Tõrremäe, Ubja, Ussimäe, Vaeküla, Varudi-Altküla, Varudi-Vanaküla, Veltsi ja Võhma.

SümboolikaRedigeeri

Valla vappRedigeeri

 
Rakvere valla lipp[11]

Vapikilp on sinine. Vapi põhitunnuseks on sinisel pinnal vertikaalselt paiknev kuldne viljapea kahe kuldse ringi (kuldraha) vahel. Vapikilbi sinine värv viitab Virumaa vapivärvile. Kuldne viljapea sümboliseerib viljakat maad ning paikkonna põhitegevusala – põllumajandust. Kuldrahad osutavad maapõuerikkustele (fosforiit, paas), samuti ümbruskonna aardeleidudele.

Valla lipp ja viirRedigeeri

Lipu kirjeldus: valge ja sinisega kaldjaotatud väljal (I) kaks valget rihma ja (II) roheline tammelehepaar. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 2:3, normaalsuurus 100x150 cm.

Viiru kirjeldus: kujundus on tuletatud lipu järgi. Soovituslik pikkus on 1/3 kuni 1/2 masti pikkusest, normaalsuurus 35x300 cm (6–9 m mastile).

LauavimpelRedigeeri

Lauavimpel on tuletatud valla vapi ja lipu järgi. Enamlevinud mõõt on 18x12 cm.[11]

Loodus ja kliimaRedigeeri

Rakvere vald on mitmekesise maastiku- ja pinnavormidega vald. Siin leidub oose, karstialasid, karstijõgesid, kauneid looduslikke puistuid. Siit voolavad läbi Selja ja Kunda jõgi.[12]

Rakvere vald on rikas väärtuslike maastike ja pärandkultuuri objektide poolest. Rakvere valla territooriumile ulatub väike serv Sämi maastikukaitse alast ning looduskaitse all olevad Rahkla allikad. Kloodi linnamägi ja suur osa Pahnimäest on võetud kohaliku kaitse alla. Looduskaitse alustest objektidest tuleb kindlasti nimetada ka mõisaparke: Rägavere, Vaeküla, Uhtna, Kohala, Arkna, Mädapea, Lasila, Kloodi ning samuti on enamik mõisaid võetud muinsuskaitse alla. Looduskaitsealused Mädapea ja Järni tammik pakuvad silmailu, liigirikast elukeskkonda ning kahtlemata väärtustavad maastikku.[12]

Rakvere vald on rikas maavarade poolest. Siin paiknevad Ubja põlevkivi kaevandusväli ja LõunaAru lubjakivikarjäär. Osaliselt jääb Rakvere valla territooriumile Pikametsa kruusakarjäär. Liivakarjäär asub Sämis. Kogu valla territooriumil paiknevad suured passiivsed põlevkivi- ja fosforiidivarud, kuhu kuuluvad Eesti põlevkivimaardla (Kohala, Pada, Haljala ja Rakvere uurimisväljad), Toolse ja Rakvere fosforiidimaardlad ning Kunda lubjakivimaardla.[12]

Talilinnuloenduse raames Rakvere valla territooriumil märgatud linnud on: rasvatihane, koduvarblane, talvike, salutihane, hallvares, suur-kirjurähn, leevike, harakas, hakk, rohevint, põhjatihane, puukoristaja ja hiireviu.[13] Valla territooriumil asub ka merikotka pesa.[14]

Valla territooriumil on märgatud järgnevaid ulukeid: metskits, valgejänes, rebane, põder, ilves, punahirv ja metssiga.[15]

Kunda ja Selja jõgedel on saarma pesitsuskohti.[16] Samuti elab neil jõgedel kobras.

Kaitstavatest seeneliikidest on valla territooriumil Eesti leht-kobartoriku kasvukoht.[17]

RahvastikRedigeeri

 
Rakvere valla rahvastikupüramiid 2021

Valla elanikest on 92% eestlased, 5% venelased ja 3% muude rahvuste esindajad.[18]

Võrreldes teiste Eesti omavalitsustega on Rakvere vallas pensionäride osakaal suhteliselt madal. Rakvere valla elanikest moodustavad pensionärid 22,8%. Selle näitaja poolest ollakse Eestis omavalitsuste seas 57. kohal (kokku 79 omavalitsust).[19]

Rakvere vallas on ka puudega isikute osakaal Eesti omavalitsuste üks madalamaid. Vaid 8,3 protsendil Rakvere valla elanikest on diagnoositud puue (Eestis on keskmiselt diagnoositud puue 10,3% elanikest). Kõige enam on diagnoositud liikumispuuet (38% juhtudest).[20]

HaridusRedigeeri

Rakvere vallas tegutseb 5 kooli, neist neli on põhikoolid ( Sõmeru Põhikool, Uhtna Põhikool, Lasila Põhikool, Näpi Kool) ning üks on lastead-algkool (Veltsi Lasteaed-Algkool). Keskharidust saavad noored omandada Rakvere linnas asuvates gümnaasiumites ja ametikoolis.[21]

Rakvere vallas omandavad statsionaarses õppes haridust 440 last ja noort.[22]

Täiskasvanud saavad põhi- ja keskharidust omandada Rakvere linnas Rakvere Täiskasvanute Gümnaasiumis.

EttevõtlusRedigeeri

Iga viies (21%) Rakvere valda registreeritud tegutsev ettevõtete tegutseb ehituse valdkonnas. Põllu- ja metsamajanduse valdkonnas tegutseb 15% ettevõtetest. Muudest valdkondades tegutseb igasühes alla 15% ettevõtetest.

Rakvere valda registreeritud ettevõtete üldandmed[23]
Rakvere vald Lääne-Virumaa Eesti
Juriidiliste isikute arv 1 004 7 825 271 417
Tegutsevate ettevõtete arv 389 2913 88 401
Töötajatega ettevõtete arv 290 2 146 58 514
Osakaal tegutsevatest ettevõtetest, kes omavad töötajaid (%) 75% 74% 66%
Tööandjate töötajate arv 4 368 20 582 533 666
Keskmine töötajate arv ettevõttes, kes omavad töötajaid 4,4 9,6 9,1

Tegutsev on ettevõte, kellel on töötajad või käive. Tööandjate töötajate arv on piirkonda registreeritud tööandjate töötajate arv kokku.

Rakvere valda registreeritud juriidilistest isikutest suurimad tööandjad on toodud järgnevas tabelis.[24]

Koht Ettevõtte nimi Töötajate arv Põhitegevusala
1 Aktsiaselts OG ELEKTRA 1508 Toidukaupade jaemüük
2 AS HKScan Estonia 1106 Toiduainetööstus
3 Bauroc AS 122 Ehitusmaterjalide tootmine
4 Aktsiaselts OG Elektra Tootmine 122 Toiduainetööstus
5 Osaühing Egesten Transport 105 Puistevedu
6 Laliya OÜ 100 Töötlev tööstus

SportRedigeeri

Rakvere vallas tegutsevad järgnevad spordiorganisatsioonid: MTÜ Sõmeru Racing, MTÜ Aluvere Ring, MTÜ Punnvõrr, MTÜ Rallirada, Suusaklubi Telemark, MTÜ LK Dressage, MTÜ MiMeNo, MTÜ Tõrremäe Võrkpalliklubi, SOPS Mittetulundusühing, Sõmeru Korvpall, Sõmeru tüdrukute käsipalliring.

Vallas asuvad iga kooli juures spordiväljakud või staadionid, võimlad, jõusaalid. Sõmerult leiab ka jõulinnaku ja kettagolfi raja. Uhtnast heiteväljaku ja palliplatsi. Lisaks veel mitmed suusa- ja liikumisrajad, spordiplatsid, kergliiklusteed ja tervisepargid.[25]

Sõmeru keskusehoones korraldatakse erinevaid treeninguid nii noortele kui ka eakatele nagu bodyfit, zumba ja eakate võimlemine.[26]

KultuurRedigeeri

Rakvere vallas on kolm raamatukogu: Sõmeru raamatukogu, Sõmeru Raamatukogu haruraamatukogu Lepnal ja Uhtna raamatukogu.

Rakvere valla vapiürituseks on Maaelufestival, mis on välja kasvanud üritusest nimega Lambafestival. 2013 sai teoks esimene Sõmeru lambafestival, mis köitis suure hulga osalejate ja külaliste tähelepanu. Ürituse käigus toimus näiteks lammaste paraad läbi Sõmeru aleviku ning demonstreeriti professionaalsete Uus-Meremaa pügamismeistrite tööd, lisaks toimusid lambatoodete laat, näitused, õnneloos, võistlused, kultuuriprogramm, erinevad töötoad ja pakuti lambalihatoite.[27] Kolmel aastal korraldati Sõmerul Lambafestivali, misjärel nimetati üritus ümber Maaelufestivaliks.

Suursündmusele on eelnenud mitmed lisaüritused – jõululaat, teabepäevad aiapidajatele, kohaliku toidu tootjatele, ettevõtjatele, maamuuseumide päev jm.

Traditsioonilisteks üritusteks vallas on kaunite kodude tunnustamine ja piirkondade kalendri välja andmine. Tunnustatakse ka parimaid õpilasi, õpetajaid, kultuuritöötajaid ning vallaelu edendajaid. Lisaks toimub vallas Eesti Vabariigi aastapäeva pidulik tähistamine koos valla aumärkide üleandmisega. Aastaringselt korraldatakse näitusi, kontserte ja tantsuõhtuid.

Kaks korda aastas, emadepäeva ja isadepäeva paiku, peetakse beebide lusikapidu, kus värsked vallakodanikud saavad kingiks oma esimese hõbelusika.

2019. aastal käivitus Kirju Liblika ürituste sari: kolmepäevane jalgrattamatk mööda valla piiri ja seiklusorienteerumine sügisel. 2020. aasta augustis on taas plaanis jalgrattamatk ja suvepäevad. Ettevõtmise nimetus tuleneb Rakvere valla kujust.

2019. aasta juunis peeti Uhtna Kuuse Ehtimise talgupäev, mil laulupeoks valmistudes värviti üle Rakvere linnalt kingiks saadud jõulukuusk.[28]

Traditsiooniks soovitakse kujundada Maal Elamise Päev, mis leiab aset septembris. See on üle-eestiline algatus, mille eesmärk on tõsta teadlikkust maal elamise eelistest ning tutvustada maapiirkondades pakutavaid avalikke teenuseid. Rakvere vald kuulus 2019. aastal korraldustoimkonda[29].

Rakvere vallas korraldavad üritusi ka külaseltsid.

VaatamisväärsusedRedigeeri

Rakvere valla minevikupärandisse kuuluvad mitmed mõisad, mis moodustavad kuldse mõisaringi ümber Rakvere linna. 2012. aastal on koondatud raamatusse inimeste hoolega hoitud vanad fotod ning lood 124 objekti kohta, mis väärivad mäletamist ning edasiandmist tulevastele põlvedele. Raamat sisaldab kolme Sõmeru valla piirkonna (Uhtna – Sämi – Kohala -Varudi, Ubja – Aresi – Toomla – Andja ning Sõmeru – Kaarli – Vaeküla - Rägavere) pärandobjektide fotosid ja lugusid.[30][31]

AjaluguRedigeeri

13. sajandil oli Virumaa ligilähedaselt sama territooriumiga kui praegune Ida- ja Lääne-Virumaa kokku, kuhu kuulus 5 kihelkonda. Rakvere kihelkonda on esmakordselt mainitud 1419. aastal. Eesti Vabariigi seadusega 1918. aastal kujundati kihelkonnad ümber valdadeks. Rakvere kihelkond jaotati Rakvere ja Sõmeru valla vahel.

Rakvere valla ajaluguRedigeeri

Aastatel 1918–1940 oli Virumaal 40 valda, nende seas ka Rakvere vald. 1940. aastal kuulusid Rakvere valda järgmised külad, mis moodustasid omavahel 3 külanõukogu.

Rakvere külanõukogu Karitsa külanõukogu Kloodi külanõukogu

1950. aastal koos maakondade likvideerimisega kaotati ka Rakvere vald ja valla haldusterritooriumil moodustati Rakvere külanõukogu. Seoses majandite liitmise ja lahutamisega kuulusid erinevatel perioodidel Rakvere külanõukogu koosseisu: Kadila, Mõdriku, Nurmetu, Näpi, Raudvere, Roodevälja, Rägavere, Vaeküla ja Veedla külad ning Vinni alevik. Tamsalu vallast Assamalla, Kullenga ja Lemmküla. Samadel põhjustel liideti Rakvere vallaga Arkna, Karunga, Lasila ja Levala külad.

Valla piirid kujunesid lõplikult alles 1982. aastal, millal Rakvere külanõukogu territooriumist lahutati Assamalla sovhoos, mis jaotati Ed. Vilde nimelise kolhoosi ja Põdrangu sovhoosi vahel.

Alates Rakvere valla taastamisest 6. juunil 1991 kuulus valla koosseisu 19 küla (Arkna, Eesküla, Järni, Karitsa, Karivärava, Karunga, Kloodi, Kullaaru, Kõrgemäe, Lasila, Levala, Mädapea, Paatna, Päide, Taaravainu, Tobia, Tõrma, Tõrremäe, Veltsi) ning Lepna alevik.

Külade nimed ja territoriaalne jaotus kujunes ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega 1975. aastal.

Sõmeru valla ajaluguRedigeeri

Halduspiirkonnal ja siinsel ümbruskonnal on rikkalik minevikupärand. Enamiku praeguse Sõmeru valla territooriumil asuvate külade ajalugu ulatub muinasaega. 1241. aastal koostatud "Taani hindamisraamatus" on nimetatud:

Neist viimane oli oma 45 adramaaga üks suurematest küladest Põhja-Eestis. Praegune vallakeskus Sõmeru alevik on välja kujunenud endise Sõmeru mõisa ümbrusesse. Sõmeru mõisa (Somerhusen) on teadaolevalt esimest korda Taani hindamisraamatus mainitud 1481. aastal.

Pärast mõisa jagamist 1642. aastal vendade Carl ja Heinrich Hastferi vahel Vana-Sõmeruks (Alt-Somerhusen) ja Uue-Sõmeruks (Neu-Somerhusen) hakati esimest kutsuma Carl Hastferi järgi Kaarli mõisaks.

Siinne muinaseestlane haris põldu ja kasvatas karja. Neid kaugeid aegu meenutavad rohked kultusekivid, Varudi külas asuvad 2 kivikalmet, muinasasulakoht ja ohvriallikas, Aluvere külas ohvriallikas.

Kuna Sõmeru valla maadel ei ole kunagi olnud oma kirikut, siis jagunesid külad kolme kirikukihelkonna vahel – Viru-Nigula, Viru-Jaakobi, Rakvere. Mõisad on maadele rajatud umbes kaks sajandit hiljem. Sellest ajast kuni Eesti Vabariigi alguseni on külade elu ja arenemine olnud tihedalt seotud mõisatega.

1890. aastal asutati Vene riigi valitsuse korraldusel ühendatud vallakohtu ringkonnad. Asutatud vallakohtu ringkondade eeskujul moodustati 14. oktoobril 1891. aastal endises Eestimaa kubermangus Rakvere (Viru) kreisis ühendatud vald, mis kandis sama nimetust kui asutatud vallakohtu ringkond: "Sommerhusen" – Sõmeru vald, algusaastatel ka Kaarli vallaks nimetatud. "Sõmeru" ja "Kaarli" valla nimetust on paralleelselt esinenud ka hilisemal ajal, 1918.-19. aastatel.

Sõmeru valla koosseisu liideti endised 1866. aastal Talurahvaseaduse alusel asutatud järgmised vallad: Sõmeru (Neu-Somerhusen) 258 hingega, Kaarli (Alt-Somerhusen) 264 hingega, Arkna (Arknal) 163 hingega, Kohala (Tolks) 274 hingega, Uhtna (Uchten) 419 hingega. Valla asutamisest on Rakvere jaoskonna Talurahvaasjade Komissari korraldusel kuulutatud Eestimaa Kubermangu Teatajas nr 3 16. jaanuaril 1892. aastal. Tolleaegne vallamaja asus Koovälja külas Kohala tee ääres. Aegade jooksul on valla piire korduvalt muudetud.

Eesti Vabariigi väljakuulutamisel 1918. aastal hakkas Eestis kehtima kahetasandiline omavalitsus-süsteem, kus esimese tasandi moodustasid linnad, vallad ja alevid ning teiseks tasandiks oli maakond (11 üksust), mille organiks oli maavolikogu. 1919. aastal kuulus Sõmeru valla täiskogusse 198 liiget (kõik taluperemehed + 1/10 maatameestest) ja nende poolt valitud vallanõukogusse 19 liiget. Elanike arv vallas oli 2907. Vallavolikogu ülesanneteks oli valla majanduselu juhtimine, palgaliste ametimeeste ja kooliõpetajate valimine, omavalitsusorganite tegevuse järelevalve ja valla liikmete hingekirja vastuvõtmise otsustamine. Vallavalitsus töötas vallavanema isiklikul juhtimisel, ehkki temale oli nõuandjaks valitud 6 vallavanema abi, kellel oli otsuste tegemisel üksnes nõuandev hääl. Alates 1920.aastast sai vallavalitsus otsustusõiguse.

Ajalooürikud ütlevad, et "... 27. jaanuaril 1921. aastal avaldas Sõmeru vallavalitsus nõukogule Wiru Maakonna Valitsuse telegrammi 27. I. 1921. järgmise sisuga: "Telefoni teel teatati Maakonna Walitsusele Tallinnast, et Liitriigid Eesti ja teised Balti riigid de jure on tunnistanud". Seda teadet kuulas nõukogu püsti seistes, tervitades ja võttis teadmiseks ..."

Aastatel 1938–1939 viidi Eestis läbi ulatuslik valdade haldusterritoriaalne reform, mille tulemusel vähenes valdade arv neljandiku võrra. Nõukogude okupatsioonivõimud lõhkusid seni kehtinud süsteemi ning 1945. aastal moodustati külanõukogud. Kaarli Küla Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee alustas tegevust 2. oktoobril 1945. aastal, olles esialgu kuni 1950. aastani koos Uhtna ja Kohala külanõukoguga veel Sõmeru valla alluvuses, mil likvideeriti maakonnad ja vallad ning moodustati rajoonid. 1. oktoobrist 1950 läks Kaarli külanõukogu Rakvere Rajooni TSN TK alluvusse, sellest ajast alates oli külanõukogu täitevkomitee ainult ülevalt poolt antud korralduste täitja. Kaarli külanõukogu asus algul Sõmeru mõisa hoones. Alates 15. märtsist 1949 asuti Langile kuulunud majja Ubja tee ääres, kus ta oli kuni 1991. aastani. Praegusel kujul anti Sõmeru vallale valla staatus 9. aprillil 1992. aastal (EV ÜNP seadlus). Esialgu sai vald nimeks külanõukogu järgi Kaarli, kuid samal aastal muudeti nimi Sõmeru vallaks (EV ÜNP 30.04.1992 seadlus). Esimene vallavanem oli Silvi Köök, kes täitis alguses ka vallavolikogu esimehe kohustusi. Vallavalitsus kolis Sõmeru alevikus pargi kõrval asuvasse kahekorruselisse ahjuküttega majja, kus varem oli tegutsenud lasteaed.[32]

ViitedRedigeeri

  1. ↑ Maa-amet, vaadatud 11.03.2018.
  2. ↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 19.06.2021.
  3. ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator
  4. ↑ [www.stat.ee "RV0240: RAHVASTIK 2017. AASTA HALDUSREFORMI JÄRGSELT, 1. JAANUAR"]. Vaadatud 20.12.2021. {{netiviide}}: kontrolli parameetri |url= väärtust (juhend)
  5. ↑ [www.stat.ee "RR306: KOHALIKE OMAVALITSUSTE NETOVÕLAKOORMUS"]. Vaadatud 20.12.2021. {{netiviide}}: kontrolli parameetri |url= väärtust (juhend)
  6. ↑ "Ametnikud". Rakvere Vallavalitsus.
  7. ↑ "Vallavalitsuse koosseis". Rakvere vallavalitsus.
  8. ↑ "Vallavolikogu liikmed". Vaadatud 20.12.2021.
  9. ↑ "Komisjon". Rakvere Vallavalitsus.
  10. ↑ [www.stat.ee "RR306: KOHALIKE OMAVALITSUSTE NETOVÕLAKOORMUS"]. Vaadatud 20.12.2021. {{netiviide}}: kontrolli parameetri |url= väärtust (juhend)
  11. ↑ 11,0 11,1 "Sümboolika". Rakvere Vallavalitsus.
  12. ↑ 12,0 12,1 12,2 "RAKVERE VALLA ARENGUKAVA 2019-2035". Rakvere Vald. 2019. Vaadatud 21.12.2021.
  13. ↑ "Valitud elupaikade talilinnustik 2021. a." Keskkonnaagentuur. Vaadatud 21.12.2021.
  14. ↑ "Kotkaste ja must-toonekure seire 2019. a." Keskkonnaagentuur. Vaadatud 21.12.2021.
  15. ↑ "Ulukite ruutloendus 2021. a". Keskkonnaagentuur. Vaadatud 21.12.2021.
  16. ↑ "Saarma seire 2018. a." Keskkonaagentuur. Vaadatud 21.12.2021.
  17. ↑ "Kaitsealuste seeneliikide seire 2019. a." Keskkonnaagentuur. Vaadatud 21.12.2021.
  18. ↑ [www.stat.ee "RL0429: RAHVASTIK RAHVUSE, SOO, VANUSERÜHMA JA ELUKOHA JÄRGI"]. 31. detsembri 2011 seisuga. Vaadatud 20.12.2021. {{netiviide}}: kontrolli parameetri |url= väärtust (juhend)
  19. ↑ "Pension". Oktoober 2021. Vaadatud 20.12.2021.
  20. ↑ "Statistika, puuded". 1. juuli 2021 seisuga. Vaadatud 20.12.2021.
  21. ↑ "Koolid". Rakvere Vallavalitsus.
  22. ↑ "HT51U: ÕPILASED JA KLASSIKOMPLEKTID ÜLDHARIDUSE STATSIONAARSES ÕPPES". 2020. aasta andmete alusel. Vaadatud 20.12.2021.
  23. ↑ "Ettevõtluse statistika 2021". Oktoobri lõpu seisuga. Vaadatud 20.12.2021.
  24. ↑ "Statistika, Rakvere linna registreeritud juriidilised isikud". Vaadatud 20.12.2021.
  25. ↑ "Sport- ja tervisedendus". Rakvere Vallavalitsus.
  26. ↑ "Treeningud". Rakvere Vallavalitsus.
  27. ↑ "Lambafestival 2013". Rakvere Vallavalitsus.
  28. ↑ "Juuni keskel hakatakse Uhtnas koos jõuluvanadega jõulukuuske ehtima" Maaleht, 28. mai 2019
  29. ↑ "Maal elamise päev".
  30. ↑ "Pärandkultuur". Rakvere Vallavalitsus.
  31. ↑ Maia Simkin, Inge Pikkoja, Piret Laidroo (2012). Pärandkultuur Sõmeru vallas (1. trükk). ValiPress.
  32. ↑ "Sõmeru valla ajalugu". Rakvere Vallavalitsus. 04.04.2018. Vaadatud 16.03.2020.

VälislingidRedigeeri

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Rakvere_vald&oldid=6082277"