Ava peamenüü

Uus-Meremaa on saareriik Okeaania ja ühtlasi Polüneesia edelaosas. Austraaliast lahutab teda Tasmani meri. Ta paikneb veepoolkera keskme lähedal.

Uus-Meremaa


inglise New Zealand
maoori Aotearoa
Uus-Meremaa lipp Uus-Meremaa vapp
Uus-Meremaa lipp Uus-Meremaa vapp
Uus-Meremaa asendikaart
Riigihümn God Defend New Zealand
God Save The Queen
Pealinn Wellington
Pindala 268 680 km²
Ametlikud keeled inglise, maoori, Uus-Meremaa viipekeel
Rahvaarv 4 942 500 (30.09.2019) Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus 18,4 in/km²
Kuninganna Elizabeth II
Kindralkuberner Jerry Mateparae
Peaminister Jacinda Ardern
Iseseisvus 26. september 1907
SKT 205,853 mld $ (2017)[1] Muuda Vikiandmetes
SKT elaniku kohta 28 000 $[2]
Rahaühik dollar (NZD)
Ajavöönd maailmaaeg +12
Tippdomeen .nz
ROK-i kood NZL
Telefonikood 64

Uus-Meremaa asub Uus-Meremaa saartel, valdavalt Põhjasaarel ja Lõunasaarel. Põhjasaare lõunakaldal asuv Wellington on maailma lõunapoolseim pealinn.

Uus-Meremaa kohta kasutatakse ka maoorikeelset nime Aotearoa ('pika valge pilve maa').

Uus-Meremaa valduses on ka omavalitsuslikud Cooki saared ja Niue (vaba assotsiatsioonina) ning Tokelau ja Rossi ala (Uus-Meremaa territoriaalne nõue Antarktikas).

Uus-Meremaa, Hawaii ja Lihavõttesaar moodustavad antropoloogide sõnul nn Polüneesia kolmnurga.

Uus-Meremaa eripärasus seisneb juba tema kõrvalises, muudest maadest kaugele jäävas asendis. Suurim naaber Austraalia on loodes u 1500 km kaugusel. Lähimad naabrid põhjas u 1000 km kaugusel on Uus-Kaledoonia, Fidži ja Tonga.

Pürenee poolsaar Lõuna-Euroopas asub kohati Uus-Meremaale maakera vastaspoolel.

PiirRedigeeri

Uus-Meremaa majandusvöönd (üle nelja miljoni ruutkilomeetri) on riigi maismaa-alast 15 korda suurem.

LoodusRedigeeri

Mõõtmed, saared ja rannajoonRedigeeri

  Pikemalt artiklis Uus-Meremaa saared
 
Uus-Meremaa reljeefikaart

Põhjasaare põhjapoolseim punkt on Reinga neem Aupouri poolsaarel. Lõunasaare lõunapoolseim punkt paikneb Bluffi linna lähistel.

Uus-Meremaa saarte kogupindala on 268 021 km².[3] Uus-Meremaa on pisut väiksem Itaaliast ja Jaapanist ning pisut suurem Suurbritanniast.

Uus-Meremaal on umbes 600 saart. Kaks suurimat saart on Põhjasaar (inglise North Island, maoori Te Ika a Maui) ja Lõunasaar (South Island, Te Wai Pounamu). Lõunasaar on pindalalt 12. ning Põhjasaar 14. kohal maailmas. Neid lahutab Cooki väin, mis on kitsaimas kohas 20 km laiune. Suuruselt kolmas saar Stewarti saar (maoori Rakiura) paikneb Lõunasaare lõunarannikust umbes 30 km kaugusel.

Väikseimate asustatud saarte seas on Waiheke saar, Aucklandi Hauraki lahes; Great Barrier Hauraki lahest idas ning Chathami saared, mida moriorid nimetavad Rēkohu. Uus-Meremaale kuuluvad ka Bounty saared, Kermadeci saared jt.

Riigi põhiosa on pikliku kujuga. Selle pikkus on üle 1600 km ja laius kuni 400 km. Rannajoone pikkus on umbes 15 134 km.

Põhjasaare loodeosas on pikk kitsas maanina.

Geoloogiline ehitusRedigeeri

  Pikemalt artiklis Zealandia

Uus-Meremaa moodustab osa Vaikse ookeani tulerõngast.

Aluspõhja vanima osa moodustavad fossiilidega kihid ordoviitsiumist juurani koos kristalliliste kiltade, gneisside ja magmakivimitega. Juura ja ülemkriidi vahel need kihid kurdusid tugevalt.

Nende kurrutuste kohal lasuvad põikselt kihid ülemkriidist tertsiaarini, mida omakorda kurrutasid maakooreliikumised Tertsiaari lõpus samaaegselt vulkaanilise aktiivsuse algusega.

Kõige nooremad on lamedad kvaternaari kihid.

Tegevvulkaanid, maavärinad ja geisrid annavad tunnistust jätkuvatest tektoonilistest liikumisest maakoores.

PinnamoodRedigeeri

Põhjasaar on vähem mägine kui Lõunasaar, kuid vulkaaniline. Põhjasaare idaosas Wellingtoni ja Idaneeme vahel kulgevad kirde-edelasuunalised mäeahelikud Tararua (kõrgeim tipp Mitre, 1570 m), Ruahine (Mangaweka, 1733 m), Raukumara (Hikurangi, 1755 m). Suuremat osa saare keskosast hõlmab vulkaaniline platoo vulkaanide, laavaplatoode ja kraatrijärvedega. Seal paikneb ka saare kõrgeim tipp Mount Ruapehu (2797 m) ning riigi suurim järv Taupo. Saare lääneranniku läheduses on lumemütsiga kaetud kustunud vulkaan Mount Egmont (Taranaki, 2518 m). Saare ida- ja läänerannikul on viljakad tasandikud.

Lõunasaar on saartest suurim. Peaaegu kogu saare ulatuses kulgevad edela-kirde suunas Lõuna-Alpid (Ka Tiriti o te Moana). Selles mäestikus on 18 üle 3000 m kõrgust tippu, neist kõrgeim on Aoraki ehk Mount Cook (3724 m). Mäestikus esineb liustikke, neist pikim (23,5 km) on Tasmani liustik. Mäestik on olnud barjääriks saare ida- ja lääneosa vahel. Saare lõunaosas on pikki sügavaid fjorde ja mägedevahelisi kitsaid orge. Saare idaosas on Canterbury tasandik.

 
Satelliidifoto Uus-Meremaast

Lõuna-Alpid ja nende tekitatud vihmapilved on satelliidifotol selgelt nähtavad Lõunasaarel.

Vahelduv maastik on populaarne koht televisiooniprogrammide ja filmide tegemiseks, näiteks "Sõrmuste isand" ja "Viimane samurai".

 
Aoraki/ Cooki mägi on kõrgeim mägi Uus-Meremaal

VeestikRedigeeri

JärvedRedigeeri

Põhjasaarel kuumaveeallikate piirkonnas on Taupo järv (616 km²).

Lõunasaarel on mägede vahel kitsaid järvi, millest suuremad on Te Anau, Wakatipu ja Wanaka järv.

JoadRedigeeri

Sutherlandi joastiku kõrgus on 580 m.

LiustikudRedigeeri

Lõunasaarel on suuri liustikke. Ühe serv asetseb 120 m kõrgusel. Pikim liustik Tasmani liustik on 29 km pikkune.

KliimaRedigeeri

Uus-Meremaa kliimat kujundavad läänetuulte kantud sajused madalrõhkkonnad ja Ida-Austraalia hoovuse toodud suhteliselt soojad veed.

Tugeva merelise mõju tõttu on kogu riigis enamjaolt mõõdukas mereline kliima. Temperatuuride vahed on väikesed: õhutemperatuur langeb harva alla 0 °C ega tõuse tihti ka üle 30 °C. Enamikus piirkondades jaotuvad sademed ühtlaselt terve aasta jooksul. Lumesadu esineb Lõunasaarel ja Põhjasaare kõrgemates piirkondades. Ainult kõige põhjapoolsemat piirkonda mõjutavad lähistroopilised kõrgrõhualad, mis kõige kaugemale lõunasse jõuavad jaanuaris-veebruaris.

Kõrged mäeahelikud tingivad kliima erinevusi. Seetõttu on kliima lääne-ida suunal kontrastsem kui põhja-lõuna suunal.

Läänepiirkondades on juuli keskmine õhutemperatuur umbes 10 °C, lõuna ja põhja vahel suurt erinevust ei ole. Tuulealustes idapiirkondades on külmem, näiteks Christchurchis on keskmine temperatuur 5 °C kandis. Kõige soojem kuu on kõikjal veebruar, mil keskmine temperatuur on enamasti 15...20 °C, kõige põhjapoolsemates piirkondades pisut kõrgem.

Aasta keskmine sademete hulk on läänepiirkondades 1000–1500 mm, tuulepealsetel nõlvadel ja nende lähedal isegi üle 2000 mm. Idapiirkondades sajab aastas tavaliselt 600–1000 mm. Linnadest on kõige kuivem Christchurch (640 mm), Aucklandis sajab kaks korda rohkem.

HaldusjaotusRedigeeri

 
Uus-Meremaa piirkonnad

Uus-Meremaa on jaotatud 16 piirkonnaks (region).

2. järgu haldusüksusi on 67, nende seas 12 linna, 53 ringkonda (district) ning eraldi Auckland ja Chathami saared. Aucklandi ja Nelsoni linn ja kolm ringkonda on samal ajal ka piirkonnaõigustes.

RahvastikRedigeeri

2019. aasta jaanuari seisuga elas Uus-Meremaal 4 932 710 inimest.[4]

2006. aasta rahvaloenduse andmetel oli 22,9% rahvastikust sündinud välismaal.[5]

Sündimuse üldkordaja oli 2011. aastal 13,68 promilli ja suremuse üldkordaja 7,15 promilli.[2]

86% rahvastikust elab linnades.[2]

Suuremad linnadRedigeeri

Koht Linn Elanike arv
(2010)[6]
1 Auckland 1 354 900
2 Christchurch 390 300
3 Wellington 389 700
4 Hamiltoni linnapiirkond 203 400
5 Napier-Hastingsi linnapiirkond 124 400
6 Tauranga 120 000
7 Dunedin 116 600
8 Palmerston North 81 600
9 Nelson 59 800
10 Rotorua 55 900

MajandusRedigeeri

Uus-Meremaa majandus on kõrgelt arenenud. SKT oli 2010. aastal 119,2 miljardit dollarit.[2]

2010. aastal oli SKT inimese kohta 28 722[7], teistel andmetel 28 000 USA dollarit.[2]

Elustandardit on mõõdetud ka mitmel muul kujul, sealhulgas inimarengu indeks (2005. aastal 19. kohal) ja ökonoomia 2005. aastal maailmas 15. kohal[viide?].

Uus-Meremaa toetub suuremas osas kaubandusele, enamjaolt põllumajanduslikule toodangule, millest peaaegu 20% eksporditakse (võrdluseks Inglismaal 21%, Soomes 49% ja Belgias 83%). See teeb Uus-Meremaa iseäranis haavatavaks tarbeesemete hinna langusele maailma majanduslanguse korral.[viide?]

Uus-Meremaal nauditi kõrget elutaset tänu stabiilsele toodete ekspordile, mis põhines tugevatel sõprussuhetel Inglismaaga. 1973. aastal liitus Ühendkuningriik Euroopa Liiduga ja hakkas kinni pidama oma kauplemispoliitikast. Samal ajal mõjutasid Uus-Meremaa majanduse elujõudu ka muud tegurid, näiteks naftakriis. See viis väga tõsise majanduskriisini, mille jooksul langes Uus-Meremaa elatustase madalamale kui see oli Austraalias ja Lääne-Euroopas.

2010. aastal oli töötuse määr 6,5%.[2]

SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse[2]
Sektor SKT osakaal (2010) Tööjõu osakaal (2006)
Põllumajandus 4,6% 7%
Tööstus 24% 19%
Teenindus 71,4% 74%

VäliskaubandusRedigeeri

Uus-Meremaa suurimad ekspordiartiklid on piimatooted, liha, puit ja puidutooted, kala ning masinad. Uus-Meremaa tähtsaimad ekspordipartnerid on Austraalia 23,36%, USA 9,64%, Hiina 9,21%, Jaapan 7,1%, Suurbritannia 4,21% (2009).[2]

Uus-Meremaa suurimad impordiartiklid on masinad ja varuosad, sõidukid (sealhulgas lennukid), nafta, elektroonika, tekstiilid ning plastid. Uus-Meremaa tähtsaimad impordipartnerid on Austraalia 18,4%, Hiina 15,09%, USA 10,45%, Jaapan 7,24%, Saksamaa 4,16% ja Singapur 4,12% (2009).[2]

AjaluguRedigeeri

  Pikemalt artiklis Uus-Meremaa ajalugu

Polüneesia meresõitjad saabusid Uus-Meremaale 11. ja 13. sajandi vahel ning lõid maoori kultuuri. Uus-Meremaa maoorikeelne nimi Aotearoa tõlgitakse tavaliselt kui "pika valge pilve maa". Legendi järgi sai ta oma nime kui avastajad saarele lähenedes horisondil vastava kujuga pilve nägid.

1500 rändas grupp maoore Uus-Meremaalt ligikaudu 800 km kaugusel paiknevatele Chathami saartele, kus kujunes välja moriori kultuur.[8]

Enamus Uus-Meremaast jagati hõimude vahel territooriumideks, mida nimetati "rohedeks" ja mida kontrollisid "hapū-d" (peasuguharud). Maoorid kohanesid nende troopikal põhineva kultuuriga, süües kohalikke mereande. Nad jahtisid ka suuri lennuvõimetuid linde moasid, mis peagi välja surid. Maoorid näitasid üles suurt nupukust, kohandades oma troopilise põllumajanduse tehnoloogiat selles mõõdukas kliimas, kultiveerides edukalt tarot, magusat kartulit, pudelkõrvitsaid ja palju muid taimi, mida nad Polüneesiast kaasa tõid; usutakse, et kumara kasvas kaugemal lõunas kui seda on Banksi poolsaare lõuna saartel. Kui põhjas oli neid taimi väga kerge kasvatada, siis lõunas Lõunasaarel olid need sooja kliima taimed ebapraktilised. Ometi, sisepiirkondne vahetus ja mõnede toidutaimedega eksperimenteerimine kohalikus looduses oli piisav. Nad tutvusid ka selliste taimedega nagu mooruspuu ja ‘aute’, mida kasutati korpriiete valmistamiseks kergete ülapuride ja isiklike ehete jaoks.

Teadaolevalt tõi esimesed eurooplased Uus-Meremaale Abel Tasman, kes seilas 1642. aastal mööda Lõunasaare ja Põhjasaare läänerannikut. Ta nimetas seda "riigistatud maaks", uskudes et see on üks osa maismaast, mida Jacob Le Maire nägi Tšiili rannikul 1616. aastal. Nimetus "riigistatud maa" tähistaski Tasmani esimestel kaartidel Uus-Meremaad, kuid Hollandi kaardistajad nimetasid selle Hollandi maakonna Zeeland järgi Nova Zeelandiaks. See juhtus mõni aeg pärast seda, kui Hendrik Brouwer 1643. aastal tõestas, et eeldatud Lõuna-Ameerika on hoopis saar. Ladinapärane Nova Zeelandia muutus hollandipärasemaks Nieuw Zeelandiaks. Kapten James Cook nimetas selle saarestiku Uus-Meremaaks, maooride pandud nimed Põhja- ja Lõunasaar (Aehei No Mouwe ja Tovy Poenamu) lükati tagasi ja kolme põhisaart hakati nimetama Põhi, Keskmine ja Lõuna. Keskmine saar nimetati hiljem ümber Lõunasaareks ja varasemast Lõunasaarest sai Stewarti saar. Cook alustas saarte ulatuslikke vaatlusi 1769. aastal, muutes need Euroopa vaalapüügi ekspeditsiooniks ja lõpuks tähenduslikuks euroopalikuks koloniseerimiseks. 1780. aastate algusest oli Maori rahval kokkupuuteid Euroopa meremeestega ja vaalapüüdjatega. Musketide ettevõtluskaubandus iwi '​de (maoori suurimad igapäevased sotsiaalsed rühmad) ja Euroopa külaliste vahel lõi põneva jõutasakaalu maoori hõimude vahel ja seal oli ajutine, kuid pingeline suguharudevaheline sõjatanner, tuntud kui Muskettide sõda, mis lõppes alles siis, kui kõik maoorid olid relvastatud.

Tundes muret maooride ärakasutamise pärast eurooplaste poolt, määras Briti Koloniaalne Kantselei 1832. aastal James Busby Briti residendiks Uus-Meremaal. 1834. aastal veenis Busby Uus-Meremaa Ühinenud Hõimude Liitu valima endale lippu ja kuulutama välja iseseisvust, mis lõpuks viis Uus-Meremaa Iseseisvusdeklaratsioonini. Selline väljakuulutamine ei vaigistanud Church Mission Society (Kirikumisjoni Ühing) hirme, kes jätkas musta tööd Briti anneksiooniks. Prantsusmaa suurenev huvi selle regiooni vastu viis Britid lõpuks 1840. aasta jaanuaris Kuningliku Teadaandeni, kus teatati Uus-Meremaa liidendamisest. Legaliseerimaks Briti anneksiooni, saadeti 1839. aastal Uus-Meremaale leitnant kuberner William Hobson, kes viis läbi rutakalt Waitangi Vaherahu läbirääkimised. Vaherahu sõlmiti 6. veebruaril 1840 ja siiani on seda peetud dokumendiks, mis rajas Uus-Meremaa rahvuse ja garanteerib maooridele nende õigused. Maoori tõlke versioonis oli neile lubatud alles jätta "tino rangatiratanga" kui vastutasuks loovutatakse "kawanatanga", mida inglaste versioon nimetas suveräänsuseks, tänapäeval aga vaieldakse tegeliku tähenduse üle. Vaidlused maavalduste müügi kohta ja suveräänsuse üle põhjustas Uus-Meremaa Maade Sõja ehk maooride vabadusvõitluse, mis kestis aastatel 1845 kuni 1975. 1975. aasta Waitangi Rahulepingu akt asutas Waitangi Tribunali, mis tegeles Waitangi rahuleppe tingimuste rikkumiste uurimisega. Mõned maoori hõimud ja moriorid ei allkirjastanud kunagi seda rahulepet.

 
Gustavus von Tempsky "Taranaki Sõdade vaieldav õnnetus Uus-Meremaa maade sõja ajal

Uus-Meremaad administreeriti Lõuna-Walesi koloonia osana ja sellest sai eraldi koloonia 1840. aasta novembris. Esimeseks pealinnaks sai Okiato või vana Russell Saarte lahes, kuid peagi kolis pealinn Aucklandi. Euroopa kolonistide asustus kulges kiiremini kui keegi oodata oskas ja peagi oli uusasunikke rohkem kui maoorisid. 1852. aastal loodi uusasunike omavalitsused. Poliitilised mured tekkisid kulla leidmisega 1861. aastal Otago keskosas, millest Lõuna saared tahtsid luua eraldi koloonia, nii siis 1865. aastal viidi pealinn rohkem keskele ehk Wellingtoni. Uus-Meremaa osales Põhiseaduse koostamisel Sydneys 1891. aasta märtsis koos Austraalia kolooniatega. See oli määratlemaks potentsiaalset konstitutsiooni, esitatud Austraalia föderatsioonidele, kõikides Austraalia kolooniates. Pärast seda konventsiooni loobus Uus-Meremaa mõttest liituda Austraalia föderatsiooniga.

1893. aastal sai Uus-Meremaast esimene riik maailmas, kus anti naistele valimisõigus, siiski said naised osaleda valimistel alles 1919. aastal.

Uus-Meremaa sai iseseisvaks valitsusalaks 26. septembril 1907. Täieliku iseseisvuse andis Suurbritannia parlament 1931. aastal Westminsteri statuudiga, mille Uus-Meremaa parlament võttis omaks alles 1947. Sellest ajast on Uus-Meremaa olnud suveräänne konstitutsiooniline monarhia Rahvaste Ühenduses.

Uus-Meremaa oli üks esimesi, kes koos Prantsusmaa, Inglismaa, Austraalia ja Kanadaga liitus liitlasvägedega Teises maailmasõjas kui 3. septembril 1939 ehk pärast sakslaste tungimist Poolasse kuulutati sõda Saksamaale. Uus-Meremaa maaväed võitlesid Põhja-Aafrikas, Kreekas, Kreetal, Itaalias ja Vaiksel ookeanil. Samuti võtsid sõjast osa Uus-Meremaa merevägi ja lennuvägi.

1951. aastal sõlmisid Austraalia, Uus-Meremaa ja USA ametliku leppe (ANZUS), mis kuulutas nad liitlasteks. 1985. aastal kuulutas Uus-Meremaa enda tuumavabaks tsooniks. Selle tulemusena ei saanud USA sõjalaevad enam siseneda Uus-Meremaa vetesse deklareerimata, kas neil on pardal tuumalõhkepäid või tuumakütust. Selline asi oli vastuolus USA poliitikaga, kuna nende laevad olid automaatselt Uus-Meremaal seadusega keelustatud. USA katkestas oma seotuse ANZUS-i leppega ja ka oma kohustused Uus-Meremaa suhtes.

KultuurRedigeeri

  Pikemalt artiklites Uus-Meremaa kultuur, Maoori kultuur, Uus-Meremaa kino ja Uus-Meremaa muusika

Uus-Meremaa nüüdisaegne kultuur on mitmekülgne. See on saanud mõjutusi inglise, šoti, iiri ja maoori kultuurist, kuid peale maoori ka teistest polüneesia kultuuridest (sh Samoa, Tonga, Cooki saarte maoori, Tahiti ja ka Hawaii kultuurist); samuti Lõuna-Aasia (India), Kagu-Aasia (Filipiinide, Malaisia, Kambodža ja Vietnami) ning Ida-Aasia (Hiina, Korea ja Jaapani) kultuuridest. Kuigi sisserändajate põhiosa pärines Inglismaalt, oli varasemate Briti päritolu ümberasujate seas palju rahvast ka Šotimaalt koos oma kultuuri sugemetega. Öeldakse, et Uus-Meremaal on rohkem torupilliansambleid kui Šotimaal. Tänu püsivale sisserändele Inglismaalt ja sellele, et paljud noored uusmeremaalased veedavad aega Inglismaal, saamaks 'ülemerelisi' kogemusi, püsib kultuuriline side Uus-Meremaa ja Inglismaa vahel.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Maailmapanga andmebaas, vaadatud 20.10.2018.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 2,8 The World Factbook. CIA, vaadatud 21.02.2011.
  3. Statistics New Zealand
  4. stats.govt.nz vaadatud 24.05.2011
  5. http://www.stats.govt.nz/Census/2006CensusHomePage/QuickStats/quickstats-about-a-subject/national-highlights/cultural-diversity.aspx
  6. stats.govt.nz vaadatud 24.05.11
  7. imf.org vaadatud 21.02.11
  8. ""Origins of the Moriori people"". Te Ara – the Encyclopedia of New Zealand. Vaadatud 7.03.2011. Inglise.

VälislingidRedigeeri

  Uus-Meremaa – kasutusnäited, päritolu, sünonüümid ja tõlked Vikisõnastikus