Ava peamenüü
Ürglinnu (Archaeopteryx) kivistis

Kivistis ehk fossiil on mis tahes eluvormi või selle elutegevuse mineraliseerunud jäljend. Kivististe uurimisega tegeleb paleontoloogia.

Kivistised on geoloogias väga olulised, sest annavad otseselt infot geoloogilises minevikus eksisteerinud eluvormide kohta, kaudsemalt saab nende põhjal teha järeldusi ka paleogeograafia, paleoklimatoloogia jms kohta.

Kivistist võib vaadata ka kui kivimis esinevat geoloogilist struktuuri.

Vanimate leitud kivististe vanus on mitu miljardit aastat. Kõige vanemad leitud kivistised kuuluvad stromatoliitidele, kuid nende biogeenne päritolu ei ole üldtunnustatud, sest sarnased moodustised võivad tekkida ka elusorganismide vahenduseta. Seetõttu ei ole ka teadlaste seas üksmeelt vanimate kivististe vanuse osas.

Eesti kivistisedRedigeeri

 
Teo Lophospira sp. kivistis, mis leitud Kesk-Ordoviitsiumi Uhaku lademe lubjakivist Tallinnas. Kuulub Eesti Loodusmuuseumi kollektsiooni

Eesti vanaaegkonna settekompleks on väga rikas mitmesuguste kivististe poolest. Tuntumad Eesti kivistised on käsijalgsed (Brachiopoda), trilobiidid (Trilobita), nautiloidid (Nautiloidea) jne.

Vaata kaRedigeeri

KirjandusRedigeeri

  • Tinn, O. & Meidla, T. 2006. Kuidas tekib kivistis. Eesti Loodus 5: 12–15.

VälislingidRedigeeri