See artikkel räägib geoloogia mõistest; meditsiini mõiste kohta vaata artiklit Korplööve

Gneiss on gneisilise tekstuuriga kõrge astme moondekivim.

Gneisile on omane vöödilisus ehk gneisiline tekstuur
Silmisgneiss

Sõna "gneiss" päritolu ei ole selge. On väidetud, et see tuleb keskülemsaksa sõnast gneist ('sädelema').

Gneisis vahelduvad kihid, milles mineraaliterad moodustavad suunatud tekstuuri, kihtidega, milles teradel on valdavalt isomeetriline kuju, nii et eelistatud orientatsioon puudub. Selline tekstuur annabki gneisile iseloomuliku vöödilise välimuse. Suunatud tekstuur on reeglina vähem kui pooltel gneisi koostises olevatest mineraaliteradest.

Gneiss on regionaalse moonde kivim. See sisaldab enamasti peamiselt kvartsi ja päevakivi, kuid koostis ei ole gneisi määramisel põhiline. Gneisile on olemuslikud moondeaste ja gneisiline väljanägemine. Gneiss on regionaalse moonde lõppetapp. Gneisi algmaterjal on enamasti savi või muda. Selle mattumisel ja tihenemisel tekib settekivim savikilt, mille moondumise saadus on kilt. Kilt moondub edasi kristalseks kildaks, mis omakorda rõhu ja temperatuuri edasisel tõusmisel muutubki gneisiks. Gneiss võib tekkida ka muul viisil, kuid selline teke on kõige tavalisem.

Et nimetus "gneiss" ei ütle iseenesest koostise kohta midagi, lisatakse mõnikord põhinimetuse ette gneisis valdava mineraali nimetus, näiteks "küünekivigneiss". Nimetuse esimene pool võib viidata ka struktuurile (silmisgneiss), kivimilisele koostisele (granitoidne gneiss) jne.

Mõnikord on keeruline eristada gneissi ja migmatiiti, sest osaliselt üles sulanud gneiss ongi migmatiit. Samas pole ühemõtteliselt määratud, mil määral peab gneiss olema üles sulanud, et olla migmatiit. Seetõttu kasutatakse sellist kiviminimetust nagu migmatiseerunud gneiss.

Ortogneiss on gneiss, mis on tekkinud tardkivimist, aga paragneiss on gneiss, mis on tekkinud settekivimist.

Leelispäevakivi läätseliste porfüroblastidega gneisi erim on silmisgneiss.

Mõned maailma kõige vanemad kivimid kuuluvad gneisside hulka. Need on tekkinud juba arhaikumis kuni 4 miljardit aastat tagasi. Kuid sugugi kõik gneisid ei ole nii vanad: tuntakse ka uusaegkonna gneisse.