Wanaka järv (inglise Lake Wanaka) on järv Uus-Meremaa Lõunasaarel Lõuna-Alpides Otago ringkonnas Queenstown-Lakesi distriktis. Geograafilised koordinaadid on 44°30' S, 169°08′ E.

Wanaka järve asend Lõunasaarel.
Vaade järve idakaldalt põhja poole.
Vaade Roy mäelt. Taamal Clutha jõgi ja Hawea järv.

Nimi Wanaka on maoorikeelne. Tõenäoliselt tuleneb see sõnast Oanaka ('Anaka (kohaliku hõimupealiku) koht').[1]

Mõõtmed

muuda

Järve pindala on 192 km², ta on Taupo järve, Te Anau järve ja Wakatipu järve järel suuruselt neljas järv Uus-Meremaal[2] ja on pikkuselt kolmas järv Lõunasaarel.

Järv on ligikaudu põhja-lõunasuunas piklik. Suurim ulatus põhja-lõunasuunas on 42 km, suurim laius (lõunatipus) on 10 km.

Avatakse, et sügavus ulatub kohati üle 300 m.

Kõrgus merepinnast

muuda

Järve pinna kõrgus merepinnast on umbes 280 m[1].

Teke ja geoloogiline ehitus

muuda

Wanaka järv asub Weichseli jäätumise ajal tekkinud ruhiorus.

Järve nõo kujundasid liustikud, mis tekkisid Mount Aspiringi ja Hunteri jõe lähte vahelisel veelahkmel. Pleistotseeni lõpus ulatus jää kagus mööda Clutha jõe sängi allapoole vähemalt Lindise jõe suudmeni. Mount Barker ja Mount Iron olid jää all, mistõttu Mount Iron omandas silekalju kuju.[1]

Järve lõunaotsa ümber on otsamoreen, mis ümbritseb ka Wanakat. Järv hakkas kujunema umbes 10 000 aastat tagasi, kui jää hakkas põhja poole taganema. Veetase oli algul palju kõrgem kui praegu. Veetase alanes aleuriidi väljauhtumise tõttu.[1]

Kallas

muuda

Järve läänekallas on väga mägine: piirnevad mäed on üle 2000 m kõrgused. Idakalda mäed ja künkad on madalamad.

Ainus tasane koht kaldal on Clutha jõe väljavoolukoht lõunatipus.

Järve lõunakallas on lahtedega liigendatud. Kõige suuremad lahed on Glendhu laht läänes ja Stevensons Arm idas[1].

Saared

muuda

Järve lõunaosas on rohkesti saari. Tuntumad on Rabbit Island, Stevensons Island ja Harwichi saar.

Jõed

muuda

Järve voolab edelast Matukituki jõgi ja põhjast Makarora jõgi.

Järve lõunaosast voolab välja Clutha jõgi, Uus-Meremaa pikkuselt teine jõgi.

Naaberjärv

muuda

Mõni kilomeeter ida pool on Hawea järv, mis paikneb rööbiti kulgevas liustikutekkelises orus. Järvi lahutavad mäed. Kitsaimas kohas (kus on kaljune mäeseljak The Neck ja kus liustikud olid ühenduses) ei ületa nendevaheline kaugus 1000 m.[3]

Kliima

muuda

Järve kliima on mõõdukas. Ööpäevased keskmised õhutemperatuurid ulatuvad 26,1 °C-st jaanuaris 10,1 °C-ni juulis. Miinimumid ulatuvad 1,4 °C-st jaanuaris –8,2 °C-ni juunis.

Aasta keskmine sademete hulk on 682 mm. Nädalate kaupa võib mitte sadada. Seal on kuivem kui Fiordlandis ja West Coasti ringkonnas.

Valdavad loodetuuled.

Looduskaitse

muuda

Et Wanaka järv on üks väheseid Lõunasaare järvi, mille kaldajoont pole muudetud, on ta spetsiaalse seadusega (Lake Wanaka Preservation Act, 1973) kaitstud. Seadus näeb ette grupi Guardians of Lake Wanaka, mille liikmed määrab looduskaitseminister. Nad annavad nõu jäeve kaitsemeetmete asjus [4]

Mõnel saarel on looduskaitseala, näiteks Stevensons Islandil veekade kaitseks.

Wanaka järv ja Hawea järv paiknevad tervenisti Te Wahipounamu maailmapärandipiirkonda kuuluva Mount Aspiringi rahvuspargi territooriumil.

Järves vohab kilbukaline Lagarosiphon major, kes on järve ökosüsteemi mõnda aega kahjustanud. Taime pole õnnestunud välja juurida.[5]

Turism

muuda

Järve ääres ja järvel käiakse puhkust veetmas. Püütakse kala, käiakse paadiga sõitmas ja supeldakse.

Järve ümbruse kiirevoolulistel jõgedel tegeldakse kiirpaadisõiduga (jetboating) jm ekstreemspordiga.

Talvel käiakse järve ümbruses suusatamas.

Järveäärsed asulad

muuda

Järve lõunaosa ääres Clutha jõe väljavoolukohas on Wanaka linn ja Albert Town. Läheduses on Dunedin ja Queenstown.

Liiklus

muuda

Maanteed mööda saab hõlpsasti ligi ainult lõunakaldale ning põhjaosa idakaldale.[1]

Majanduslik kasutamine

muuda

Wanaka järv on Roxburghi hüdroelektrijaama reservuaar. Veetaset ei kontrollita.[1]

Järve ümber on lambafarmid.[1]

Ajalugu

muuda

Maoorid teadsid järve olemasolust juba ammu.

Arvatakse, et esimese eurooplasena jõudis järve juurde Nathaniel Chalmers 1853. Kahe maooride saatel kõndis ta Tuturaust (Southlandi ringkond) piki Kawarau jõge järve juurde ning sõitis seejärel parvega mööda Clutha jõge alla.[1]

Aastal 1857 läks Otago provintsikaardistaja J. T. Thomson Mackenzie jõe orust jalgsi Mount Grandview' tippu ning vaatles sealt Wanaka järve.[1]

Aastal 1859 käisid Wanaka järve ääres ümbrust kaardistanud Jollie ja Young. Nad läksid piki Matukituki jõe orgu ülespoole, uurisid Motatapu jõe orgu ning ronisid Motatapu mäe otsa.[1]

1859. aasta paiku uurisid järve põhjatippu esimestena H. S. Thompson and G. M. Hassing. Nad leidsid Makarora orust maoori küla, mis oli 1836 hõimutüli käigus hävitatud.[1]

Aastal 1861 alustas järve lõunaosa kaardistamist James McKerrow. Ta leidis lõunatipu juurest eest mitu hiljuti rajatud lambafarmi. Aastal 1862 kaardistas ta järve vaalapaadiga.[1]

Kultuur

muuda

Wanaka järve mainiti mitu korda filmis "Võimatu missioon III". See oli koht, mida peategelased külastasid. See oli vastus Tom Cruise'i telefoniküsimusele tema abikaasa identifitseerimiseks.

 

Viited

muuda