Lõunasaar

Disambig gray.svg  See artikkel on Uus-Meremaa saarest; Novaja Zemlja saarestiku saarest vaata artiklit Lõunasaar (Novaja Zemlja)

Lõunasaar (inglise keeles South Island, maoori keeles Te Wai Pounamu ('jaspisesaar') või Te Waka a Māui ('Māui kanuu') on saar Vaikse ookeani lõunaosas Uus-Meremaal.

Lõunasaare satelliidikaart

Saart eraldab Põhjasaarest 35 km laiune Cooki väin.

Lõunasaare pindala on 151 757 km². Pindala järgi on ta Uus-Meremaa suurim saar ning maailmas 12. kohal.

Saar on kirde-edela suunas piklik.

Mööda Lõunasaart kulgevad Lõuna-Alpid. Lõunasaare ja kogu Okeaania kõrgeim punkt on Aoraki (Mount Cook, 3724 m).

HaldusRedigeeri

Saarel on seitse ringkonda: Canterbury, Marlborough', Nelsoni, Otago, Southlandi, Tasmani ja West Coasti ringkond.

RahvastikRedigeeri

Lõunasaar on kolmandiku võrra Põhjasaarest suurem, kuid seal elab kõigest 24% Uus-Meremaa elanikkonnast ehk 1 187 300 inimest (juuni 2020). Seevastu 19. sajandil, mil Uus-Meremaad koloniseerima hakati, elas suurem osa kolonisaatoreist Lõunasaarel, kus oli avastatud kulda. Alles 20. sajandi algul ületas Põhjasaare elanike arv Lõunasaare elanike arvu. 1911. aastal elas Põhjasaarel juba 56% uusmeremaalasist. Edaspidi on see näitaja kogu aeg suurenenud.

2018. aasta Uus-Meremaa rahvaloenduse järgi on 84,8 % Lõunasaare elanikest Euroopa, 10 % maoori, 8,7 % Aasia 2,9 % Okeaania, 1,2 % Lähis-Ida/Ladina-Ameerika/Aafrika ja 1,4 % kindlaks määramata etnilise taustaga.

Enamik asustusest on saare kagurannikul, kus on ka suurimad linnad Christchurch ja Dunedin.

AjaluguRedigeeri

Esimene teadaolev eurooplane, kes jõudis Lõunasaarele, oli Hollandi meresõitja Abel Tasman. Ta saabus 1642. aasta detsembris saare põhjaotsas olevasse Golden Bay lahte, mille ta nimetas Mõrtsukate laheks. Tasman kaardistas Lõuna- ja Põhjasaare lääneranniku ja pärast kokkupõrget maooridega sõitis ta põhja poole Tongale. Tasman andis Uus-Meremaale ka nime Nieuw Zeeland Hollandis asuva Zeelandi provintsi järgi.

Aastail 17691770 külastas Lõunasaart järgmine eurooplane James Cook, kes kuulutas saare Suurbritannia osaks ja andis saarestikule nimeks New Sealand.

4. septembril 2010 toimus saarel 7,2-se magnituudiga maavärin, mis tekitas ulatuslikke purustusi, kuid hukkunuid ei olnud. 22. veebruaril 2011 tabas saart 6,3-se magnituudiga inimohvritega maavärin (2011. aasta Uus-Meremaa maavärin).

VälislingidRedigeeri