Fjord

Fjord ehk lõhang on pikk ja kitsas liustikutekkeline merelaht või väin. Tüüpiline fjord on kitsas sügav ja kõrgete järskude kallastega ning ulatub sügavale sisemaale.

Sogne fjord Norras

Fjord à Christiania, Claude Monet (1895)

Geoloogiline mõiste

Fjordid on kunagised liustiku liikumisteed ehk troogid. Jääaja taandudes ja sellega seotud liustike sulamise tõttu tõusis oluliselt merepinna tase, mistõttu endiste liustike liikumisteed ujutati osaliselt üle, mis tekitaski fjordi. Fjordid on enamasti troogidele tüüpilise U-kujulise ristlõikega järsuveerulised orud, mille põhi on kaetud mereveega. Reeglina on fjordid mitmesaja meetri sügavused. Suudme lähedal on fjordid tavaliselt madalamad, sest sinna on kogunenud rohkem liustiku poolt kantud materjali ehk moreeni.

Niisuguste järsuveeruliste orgude teke on võimalik siis, kui aluspõhi, mida liustik kulutab, koosneb kristalseist kivimeist. Sellisele olukorrale vastavaid tingimusi ja seega ka fjorde võib leida näiteks Norras, Alaskal, Islandil, Gröönimaal, Uus-Meremaal, Kanadas ja mujal.

Fjord Skandinaavia kohanimedes

Sõna "fjord", nii kohanime osana kui üldmõistena, tähistab Skandinaavias enamasti geoloogilises mõttes fjorde. Mõnikord aga nimetatakse neis maades fjordideks ka muid pikki kitsaid veekogusid. Siia kuuluvad näiteks mõned merelahed Taanis nagu Limfjorden, Mariageri fjord ja Roskilde fjord, mis ei ole otseselt liustikutekkelised, ning mõningaid järvi Norras nagu Tyrifjord ja Randsfjord. Mõnikord nimetatakse fjordiks ka järvede lahti (Furnesfjord Mjøsa järves Norras).

Suurimad fjordid

Maailma pikimad fjordid:

1. Scoresby Sund Gröönimaal – 350 km
2. Sogne fjord Norras – 203 km
3. Hardangeri fjord Norras – 179 km

Sügavamad fjordid:

1. Skelton Inlet Antarktikas – 1933 m
2. Sogne fjord Norras – 1308 m
3. Messier Channel Tšiilis, Lõuna-Ameerikas – 1288 m

Vaata ka

• Fjordrannik
• Norra fjordide loend