Ava peamenüü

Uus-Kaledoonia (prantsuse keeles Nouvelle-Calédonie; kohalik nimi Kanaky) on Prantsusmaa meretagune ala, mis asub Vaikses ookeanis Korallimere idaosas. Hõlmab Uus-Kaledoonia saare, Loyauté saared ja hulga väiksemaid lähisaari. On osa Zealandiast.

Uus-Kaledoonia ja sõltkondade ala

prantsuse Territoire de la Nouvelle-Calédonie et dépendances

Flag of France.svgFlag of FLNKS.svg

Pindala: 18 575,5 km²
Elanikke: 278 500 (2017)[1][2] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 15 in/km²
Keskus: Nouméa
Uus-Kaledoonia asendikaart

Saarte pindala on 18 576 km² ja 2014. aasta rahvaloenduse järgi elas neil kokku 268 767 inimest. Suurimaks linnaks ja ühtlasi halduskeskuseks on Nouméa.

Saared asustati umbes teisel aastatuhandel eKr. Eurooplastest silmas saari esimest korda James Cook 4. septembril 1774. Napoleon III käsul hõivas piirkonna admiral Auguste Febvrier Despointes 24. septembril 1853 ning sealt alates on see kuulunud Prantsusmaale. Viimane iseseisvusreferendum toimus 4. novembril 2018.[3]

2014. aastal oli Uus-Kaledoonia SKT 11,1 miljardit USD. Piirkonna majandus sõltub oluliselt nikli ja koobalti kaevandamisest, mis annab kümnendiku SKTst. Uus-Kaledoonias leidub umbes veerand maailmas teadaolevatest niklivarudest ning seal kaevandatakse 7% maailma niklist.[4]

Sisukord

LoodusRedigeeri

Saarte rannajoon on liigestunud ja korallrahuderohke. Uus-Kaledoonia siseosa on mägine.

KliimaRedigeeri

Uus-Kaledoonias valitseb troopiline, ookeanilt puhuvate kagupassaatide tõttu niiske kliima. Aasta keskmine temperatuur on 21–26 °C, sademeid esineb 1050–2250 mm/a. Sademete hulk on suurem mägede idanõlvul.

TaimestikRedigeeri

Leivad hõrendikud ja rohumaad (savann), metsadest okasmetsad. Metsade all on 39% pindalast.

MaavaradRedigeeri

Leidub niklimaaki (veerand teadaolevaist varudest maailmas), kroomi-, raua-, koobalti-, mangaani-, vase-, plii- ja tsingimaaki, kulda ja hõbedat.

 
Uus-Kaledoonia kaart

RahvastikRedigeeri

Suuremad etnilised rühmad on melaneeslastest kanakad (44%), eurooplastest sisserännanute järeltulijad (34%), polüneeslased (9%) ja indoneeslased (5%).

Religioonidest on enim pooldajaid katoliiklusel (60%). Muudest on arvukamalt protestante (30%).

Ametlikuks keeleks on prantsuse keel. Põliselanikud (melaneeslased) kõnelevad 33 eri dialekti.[viide?]

MajandusRedigeeri

Maavararikkuse tõttu kuulub Uus-Kaledoonia Okeaania rikkamate maade hulka. Saarel asub umbes 20% maailma teadaolevatest niklivarudest.

Kaevandatakse ja sulatatakse niklit, koobaltit ja rauda.

Tegeldakse troopilise põllumajanduse ja kalandusega. Peetakse veiseid ja sigu, kasvatatakse jamssi, bataati, kookospalmi. Välja veetakse koprat ja kohvi.

Rahaühikuna on käibel CFP frank (XPF). SKT inimese kohta oli 14 800 USA dollarit (2003) ja 26 554 eurot (2007).

AjaluguRedigeeri

Kanakade saartele jõudmise ajaks peetakse 2.–3. aastatuhandet eKr.

1774. aastal vastas James Cook saared eurooplastele.

1853. aastal kuulutati Uus-Kaledoonia Prantsusmaa valduseks.

1984. aastast on Uus-Kaledoonial siseautonoomia.

1998. aastal pidi toimuma referendum Uus-Kaledoonia iseseisvuse üle, mis jäi aga toimumata. 4. novembril 2018 toimunud referendumil oli iseseisvumise vastu 56,4% hääletanuist.[3]

HaldusjaotusRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. INSEE, Recensement de la population effectué en Nouvelle-Calédonie en 2014, 1.02.2015
  2. Journal Officiel de la République Française
  3. 3,0 3,1 Uuskaledoonlased ei toetanud referendumil Prantsusmaast iseseisvumist, 4. november 2018, ERR
  4. New Caledonia 2014 Minerals Yearbook, USGS

VälislingidRedigeeri