Kohv

See artikkel on joogist; nime kohta vaata Kohv (perekonnanimi)

Kohv (araabia قهوة qahwah) on kohvipuu röstitud seemnetest ehk kohviubadest jahvatatud pulber ja sellest valmistatud aromaatne jook.

Ajalugu muuda

Kohvijoomine sai oletatavasti alguse Etioopiast. Sealse Kaffa küla järgi sai kohv ka nimetuse.^[viide?]

15. sajandil oli kohv levinud Araabias, 16. sajandil ka Türgis. Euroopasse jõudis kohvijoomise komme 17. sajandil, Eestisse 17. sajandi lõpuks.

Eri rahvastel on kujunenud oma kohvivalmistamise ja -serveerimise viisid. Tuntuimad on türgi kohv ja itaallaste espresso.

Kohvisordid muuda

Levinuim kohviliik araabika (Coffea arabica) on pärit Etioopiast. Selle osakaal maailmas toodetavast kohvist on umbes 75%. Teine tuntud kohviliik on robusta (Coffea canephora), mis on maitselt araabika kohvist tugevam. On olemas ka kolmas kohvipuu liik, libeeria kohvipuu (Coffea liberica), kuid selle osatähtsus on kaduvväike.

Kohvisordid kannavad tavaliselt tootjamaaga seotud nimetust, näiteks Colombia kohv, Costa Rica kohv, Santose kohv jne.

Kohvi all mõeldakse üldjuhul kohvipuu seemnetest valmistatud oakohvi. Oakohv sisaldab kofeiini, mis mõjub ergutavalt. Turustatakse toorest, röstitud, jahvatatud ja lahustuvat kohvi. Peale naturaalse kohvi toodetakse ka segusid, kus kohvile on lisatud näiteks teravilja, sigurit jms.

Kohvitootmise piirkonnad muuda

Suurimad tootjad 2012. aastal^[1]
Riik	Toodang, tonnides	Osakaal, %
Brasiilia	3 037 534	34,4
Vietnam	1 292 389	14,6
Indoneesia	657 200	7,4
Colombia	464 640	5,3
India	314 000	3,6
Peruu	303 264	3,4
Honduras	300 000*	3,4
Etioopia	275 530	3,1
Guatemala	248 000*	2,8
Mehhiko	246 121	2,8
Maailm kokku	8 826 903	100
* – FAO hinnang

2012. aastal toodeti maailmas 8,8 miljonit tonni kohviube, istandike kogupindala oli 10,0 miljonit hektarit.^[1]

r – Coffea robusta
m – Coffea robusta ja Coffea arabica
a – Coffea arabica

Rohelised oad kohvipuul

Suuremad kohvitootmispiirkonnad:

Kohviasendajad muuda

Kohvi asendajatena kasutatakse näiteks viljakohvi, puuviljakohvi, võilillejuurtest valmistatud "võilillekohvi" ja muud liiki nn taimekohvi. Naturaalse oakohviga seob neid eeskätt valmistamisviis.

Kohvi töötlemine muuda

Kohvipõõsa marja sees on tavaliselt kaks uba. Ubade eraldamine marjast toimub kuiv- või märgmenetlusega. Kuivmenetluses marjad kuivatatakse päikesepaistel ja kooritakse masinatega. Märgmenetlusega hoitakse marju 24–48 tundi veevannis, saades pestud kohvi, mis on kvaliteedilt parem kui kuivmenetlusega saadud kohv.

Toorkohvinäidised röstitakse väikeste röstimismasinatega. Oad jahvatatakse ja valmistatakse kohvijook, mida asjatundjad maitsevad. Maitsmine toimub tugeva tõmbega lusikalt suhu. Nii tulevad väiksemadki maitsevääratused esile.

Toorkohvisegud röstitakse röstimismasinates kuumas õhuvoolus, mida valvavad asjatundjad.