Hawaii osariik
Hawaii osariik on Ameerika Ühendriikide 50. osariik, mis hõlmab Hawaii saared (välja arvatud Midway saared).
| Hawaii osariik | |
|---|---|
| havai Mokuʻāina o Hawaiʻi | |
| inglise State of Hawaii | |
Pindala: 28 311 km²  | |
|
Elanikke: 1 455 271 (1.04.2020)[1] | |
| Rahvastikutihedus: 51,4 in/km² | |
| Pealinn: Honolulu | |
_(%2Bgrid)_(zoom)_(W3).svg) |
Haldusjaotus
muudaSaartel on neli maakonda:
- Honolulu linn ja maakond hõlmab O'ahu saare;
- Hawaii maakond hõlmab Hawaii saare;
- Maui maakond hõlmab Maui, lõviosa Molokai saarest ning Lanai ja Kahoolawe saared.
- Kauai maakond hõlmad Kauai ja Niihau saared;
Lisaks on Molokai saare Kalaupapa poolsaarel Kalawao maakond (endine pidalitõbiste koloonia), mis on aga omavalitsuseta ja Hawaii osariigi tervishoiuministeeriumi haldusala.
Ainsana kõigi osariikide seas on Hawaiil ainsaks kohalikuks omavalitsuseks maakonnavalitsus. Ka pealinna Honolulu linnapea on tegelikult terve maakonna maavanem, kuigi ametlikult on ametikoha nimi linnapea (Mayor). Kõik asulad Hawaiil on tegelikult kohaliku võimuorganita asulad (Census-Designated Place), Honolulu linnaks loetakse "Urban Honolulu CDP".
Poliitika
muudaHawaii Vabariik inkorporeeriti 1898. aastal Ameerika Ühendriikide koosseisu. 1900. aastal sai Hawaii Hawaii territooriumi staatuse.[2]
Hawaiist sai USA osariik 21. augustil 1959.
Hawaii on USA üks kõige demokraatlikumaid osariike, alatest esimestest presidendivalimistest 1960. aastal on osariik ainult kahel korral (Richard Nixon 1972. ja Ronald Reagan 1984. aastal) hääletanud Vabariikliku partei poolt. Peale nende on ainult viis Vabariikliku partei kandidaati saanud rohkem kui 40% osariigi häältest: Richard Nixon 1960. aastal (49,97%, kaotas ainult 115 häälega), Gerald Ford 1976. aastal (48,06%), Ronald Reagan 1980. aastal (42,9%), George Bush vanem 1988. aastal (44,75%) ja George Bush noorem 2004. aastal (45,26%).
Hawaii seadusandlik kogu on kahekojaline: 51-kohaline Esindajatekoda (House of Representatives) ja 25-kohaline Senat (Hawaii Senate). Alates osariigiks saamisest on mõlemad kojad olnud demokraatide enamusega, ainult 1959–1962 oli osariigi senat vabariiklaste enamusega. 2024. aasta valimiste järel on Esindajatekojas 42 demokraati ja 9 vabariiklast, Senatis 22 demokraati ja 3 vabariiklast. 2017–2018 oli Senat täielikult demokraatide kontrolli all.[3]
Alates 2022. aasta detsembrist on osariigi kuberber Josh Green. Osariigi kuberner oli aastatel 2014–2022 Demokraatliku Partei liige David Ige ja aastatel 2010–2014 Neil Abercrombie. Ainult kaks vabariiklast on valitud osariigi kuberneriks: endine territoriaalkuberner John Burns 1959. aastal ning Linda Lingle 2002. ja 2006. aastal.
Ameerika Ühendriikide Senatisse valiti Hawaii osariigiks saamisel algselt 1. klassi kohale vabariiklane Hiram Fong ja 3. klassi kohale demokraat Oren Long. Long ei kandideerinud uuele täisametiajale 1962. aastal, tema vahetas välja Daniel Inouye, kes teenis seal pool sajandit. Fong kaotas 1976. aasta valimistel demokraat Spark Matsunagale, kes oli ametis kuni surmani 1990. aastal, mispeale nimetati tema asendajaks ametisse Daniel Akaka, kes võitis ka sama aasta erivalimistel. 2012. aastal teatas Akaka, et ei kandideeri uueks ametiajaks, tema asemele valiti Mazie Hirono. 17. detsembril 2013 Inouye suri, mispeale nimetati tema asendajaks ametisse Brian Schatz. Fong on tänaseni ainus vabariiklane, kes on osariiki Senatis esindanud.
Hawaiil on kaks Esindajatekoja ringkonda. Esimene ringkond hõlmab Oahu saare tihedamalt asustatud lõunaosa Honolulu linna ümbruses, teine ringkond hõlmab saare ülejäänud osa ja teised saared. Ka neid on pea eranditult esindanud demokraadid, ainsateks eranditeks on olnud 1. ringkonnas Pat Saiki (1987–1990) ja Charles Djou (juuni-detsember 2010).
Kooliringkondi (School district) Hawaiil ei eksisteeri – kõikide koolide haldusega tegeleb osariigi haridusministeerium otse. Ka koolinõukogu (Board of Education) erinevalt teistest osariikidest ei valita, vaid nimetab ametisse osariigi kuberner ja kinnitab osariigi senat. Ainsa osariigina ei rahastata avalike koolide tegevust maamaksudest, vaid osariigi üldfondist (General fund).[4]
Viited
muuda- ↑ 2020 United States Census, vaadatud 20.03.2022.
- ↑ Annexation of Hawaii, 1898 U.S. Department of State. Archive. Vaadatud 16. juunil 2024
- ↑ Cocke, Sophie (9. november 2016). "Chang ousts Slom to create nation's only all-blue Senate". Honolulu Star-Advertiser (inglise). Vaadatud 30. jaanuaril 2025.
- ↑ Omaye, Jayna (21. mai 2019). "The Bottom Line: How the Hawai'i DOE Gets and Spends its Money". Honolulu Magazine (Ameerika inglise). Vaadatud 30. jaanuaril 2025.
Kirjandus
muuda- Kui Havaist tehti Vene kubermang. Vaba Maa, 5. juuli 1937, nr. 149, lk 7.
Välislingid
muuda |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Hawaii osariik |