2014

Sündinud 2014 • Surnud 2014 • Viimased sündmused maailmas • Aasta päevad

◄ | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1980. aastad | 1990. aastad | 2000. aastad | 2010. aastad
◄◄ | ◄ | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 | 2014 | 2015 | 2016 | 2017 | 2018 | ► | ►►
Jaanuar | Veebruar | Märts | Aprill | Mai | Juuni | Juuli | August | September | Oktoober | November | Detsember

Muusika

2014. aasta (MMXIV) oli 21. sajandi 14. aasta.

Vasted teistes kalendritesRedigeeri

Juudi kalender: 5774, 5775
Hinduistlik kalender: 5115, 5116
Islami kalender: 1435, 1436
Iraani kalender: 1392, 1393
Sirvikalender: 10227

PühendusedRedigeeri

Eestis oli:
- aasta liblikas – päevapaabusilm
- aasta lind – jäälind
- aasta loom – viiger
- aasta muld – leostunud muld
- aasta puu – türnpuu ja paakspuu
- aasta orhidee – hall käpp

Teema-aastadRedigeeri

Liikumisaasta Eestis

Sündmused maailmasRedigeeri

1. jaanuar – Läti sai eurotsooni liikmeks.
27.–28. jaanuar – arvutimäng EVE Online'is toimus maailma suurim virtuaalne, 7548 osalejaga ja 21 tundi kestnud, B-R5RB lahing.
7.–23. veebruar – Venemaal Sotšis toimusid 2014. aasta taliolümpiamängud.
18.–21. veebruar – Kiievis Euromaidanil hukkus kokkupõrgetes miilitsa eriüksuste ja meeleavaldajate vahel mõlemal poolel kümneid inimesi.
22. veebruar – Ukraina ülemraada tagandas president Viktor Janukovõtši, kes oli põgenenud Venemaale. Krimmi võimud teatasid allumatusest Kiievi uutele võimudele, algas 2014. aasta Krimmi kriis.
27. veebruar – eraldusmärkideta Venemaa sõjaväe varustuses relvastatud üksused (nn rohelised mehikesed) hõivasid Krimmis tähtsamad ametiasutused ja piirasid ümber Ukraina sõjaväebaasid.
8. märts – Malaysia Airlinesi lend 370: Malaysia Airlinesi lennuk 239 reisijaga pardal kadus India ookeani piirkonnas jäljetult.
11. märts – Krimmi Autonoomse Vabariigi parlament kuulutas välja sõltumatuse Ukrainast.
16. märts – Krimmis toimus niinimetatud iseseisvusreferendum.
17. märts – Ukraina ja rahvusvahelise üldsuse poolt tunnustamata Krimmi Vabariigi võimud kuulutasid välja iseseisvuse. Venemaa tunnustas Krimmi Vabariigi iseseisvust.
18. märts – Venemaa president kirjutas alla Krimmi ja Sevastopoli ühinemislepingule Venemaaga.
24.–30. märts – Jaapanis Saitamas toimusid iluuisutamise maailmameistrivõistlused.
29. märts – Taanis Kopenhaagenis toimusid poolmaratoni maailmameistrivõistlused.
16. aprill – Lõuna-Koreas läks ümber ja uppus reisipraam Sewol. Hukkus 304 inimest, neist suurem osa kooliõpilased.
27. aprill – paavstid Johannes XXIII ja Johannes Paulus II kuulutati pühakuteks.
Aprilli keskmine süsihappegaasi kontsentratsioon atmosfääris ületas esimest korda miljonite aastate jooksul 400 ppm-i.^[1]
22.–25. mai – Euroopa Liidus toimusid Euroopa Parlamendi valimised.
25. mai – Ukrainas toimusid presidendivalimised.
13. juuni – 13. juuli – Brasiilias toimusid 2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused.
19. juuni – Hispaania kuningaks sai seoses oma isa Juan Carlos I troonist loobumisega Felipe VI.
8. juuli – 2014. aasta Gaza konflikt: Iisrael alustas sõjalist pealetungi Gaza tsoonis.
17. juuli – Ukrainas Donetski oblastis tulistati maa-õhk tüüpi raketiga alla Malaysia Airlinesi lend 17, hukkusid kõik 298 Boeing 777 pardal olnut.
12.–17. august: Zürichis toimusid Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus.
30. august – 14. september – Hispaanias toimusid 2014. aasta korvpalli maailmameistrivõistlused.
4. september – Suurbritannias Newportis algas kahepäevane NATO tippkohtumine.
5. september – allkirjastati esimene Minski kokkulepe lõpetamaks sõda Ukrainas Donbassi piirkonnas.
18. september – Šotimaal toimus iseseisvusreferendum. Enamik referendumil osalenuid toetas Šotimaa jätkamist Suurbritannia koosseisus.
26. september – Hongkongis algasid protestid, mis kestsid kuni 15. detsembrini ja mille käigus nõuti vabu valimisi.
26. oktoober – Ukrainas toimusid parlamendivalimised. Tuneesias toimusid parlamendivalimised.
9. november – Kataloonias toimus mittesiduv iseseisvusreferendum.
12. november – 67P/Tšurjumov-Gerassimenko komeedil maandus edukalt Euroopa Kosmoseagentuuri kosmosesondi Rosetta maandur Philae.

Sündmused EestisRedigeeri

14. jaanuar – ametlikult avati Eesti Olümpiakomitee korraldatud projekt Liikumisaasta 2014^[2].
4.–6. juuli – toimusid XXVI üldlaulupidu ja XIX üldtantsupidu.
25. mai – toimusid Euroopa Parlamendi valimised.
9. oktoober – Riigikogu võttis vastu kooseluseaduse. Poolt hääletas 40 Riigikogu liiget, 38 oli vastu, 10 ei osalenud hääletusel.^[3]
27. oktoober – Viljandis toimus koolitulistamine.
7. detsember – toimusid Lääne-Saare valla volikogu valimised.^[4]

SündinudRedigeeri

20. veebruar – Leonore, Rootsi printsess

SurnudRedigeeri

Pikemalt artiklis In memoriam 2014

2. jaanuar – Harald Nugiseks, eesti Relva-SSi allohvitser ja Raudristi Rüütliristi kavaler
9. jaanuar – Aili Aarelaid-Tart, eesti sotsioloog
10. jaanuar – Avo Hirvesoo, eesti muusikateadlane
10. jaanuar – Zbigniew Messner, Poola poliitik
11. jaanuar – Ari'el Sharon, Iisraeli poliitik
12. jaanuar – Kuno Otsus, eesti näitleja ja lavastaja
13. veebruar – Charles Fillmore, USA keeleteadlane
15. jaanuar – Georgi Markelov, Eesti skulptor
20. jaanuar – Claudio Abbado, itaalia dirigent
27. jaanuar – Pete Seeger, USA laulja
27. jaanuar – Vaida, Tallinna Loomaaia jääkaru
28. jaanuar – Lia Rajandi, eesti tõlkija
31. jaanuar – Miklós Jancsó, ungari režissöör ja stsenarist
6. veebruar – Vladimir Zintšenko, vene psühholoog
10. veebruar – Shirley Temple, USA näitleja ja diplomaat
26. veebruar – Fjodor Burlatski, vene politoloog
1. märts – Alain Resnais, prantsuse filmirežissöör
9. märts – Maaja Kallast, eesti etiketiekspert
12. märts – Věra Chytilová, tšehhi filmirežissöör
13. märts – Hans Gross, eesti sporditeadlane
14. märts – Vello Helk, eesti päritolu Taani ajaloolane ja arhivaar
18. märts – Andres Tolts, eesti kunstnik
23. märts – Adolfo Suárez, Hispaania poliitik
26. märts – Tõnis Padu, eesti arhitekt ja muinsuskaitsja
27. märts – James Schlesinger, USA poliitik ja riigiametnik
31. märts – Andrus Allika, eesti spordiajakirjanik
1. aprill – Jacques Le Goff, prantsuse ajaloolane
1. aprill – Peedu Ojamaa, eesti sporditegelane ja Eesti Reklaamfilmi rajaja
3. aprill – Silvi Väljal, eesti graafik
13. aprill – Ernesto Laclau, Argentina päritolu poliitikafilosoof
17. aprill – Gabriel García Márquez, Colombia kirjanik
24. aprill – Tadeusz Różewicz, poola kirjanik
30. aprill – Valeri Kalabugin, Eesti ajakirjanik, poliitik ja aktivist
13. mai – David Malet Armstrong, Austraalia filosoof
23. mai – Aare Tiisväli, eesti televisioonitoimetaja
25. mai – Wojciech Jaruzelski, Poola riigitegelane
1. juuni – Felix Mandre, eesti pianist, helilooja ja orkestrijuht
2. juuni – Jaan Isotamm, eesti luuletaja ja toimetaja
6. juuni – Peeter Ristsoo, eesti ajakirjanik
19. juuni – Valner Krinal, eesti majandusteadlane
2. juuli – Oleg Sapožnin, Eesti jalgrattaspordikohtunik
2. juuli – Peeter Saul, eesti dirigent ja pianist
3. juuli – Jüri Tuulik, eesti kirjanik
6. juuli – Helmi Puur, eesti baleriin
7. juuli – Rein Karemäe, Eesti ajakirjanik ja poliitik
7. juuli – Eduard Ševardnadze, Nõukogude Liidu riigitegelane ja Gruusia poliitik
10. juuli – Elhonen Saks, juudi päritolu Eesti publitsist
11. juuli – Heldur Tõnisson, eesti ärimees
12. juuli – Valerija Novodvorskaja, Venemaa poliitik
13. juuli – Nadine Gordimer, Lõuna-Aafrika Vabariigi kirjanik
19. juuli – Iring Fetscher, saksa politoloog
24. juuli – Jaan Arder, eesti muusik
25. juuli – Bel Kaufman, USA kirjanik
29. juuli – Kaarin Raid, eesti lavastaja
4. september – Donatas Banionis, leedu näitleja
7. september – Ottniell Jürissaar, helilooja ja luuletaja
18. september – Harri Jõgisalu, eesti lastekirjanik
21. september – Peeter Jakobi, eesti näitleja
24. september – Madis Kõiv, eesti kirjanik, füüsik ja filosoof
25. september – Jaak Joala, eesti laulja ja muusikapedagoog
4. oktoober – Jean-Claude Duvalier, Haiti poliitik
5. oktoober – Juri Ljubimov, vene lavastaja
8. oktoober – Heino Pars, eesti nukufilmirežissöör
12. oktoober – Eve Viilup, eesti teleprodutsent
13. oktoober – Tarmo Leinatamm, Eesti dirigent, koomik ja poliitik
16. oktoober – Kaupo Pollisinski, eesti majandustegelane
20. oktoober – Elsa Gretškina, Eesti NSV partei- ja riigitegelane
30. oktoober – Marko Tibar, Eesti NSV riigitegelane
1. november – Käbi Laretei, eesti pianist ja kirjanik
3. november – Leo Karpin, Eesti tele- ja filmirežissöör
13. november – Alexander Grothendieck, Prantsusmaa matemaatik
13. november – Urmas Kaju, eesti jurist ja majandustegelane
19. november – Roy Bhaskar, Briti filosoof ja sotsioloog
20. november – Elmo Lööve, eesti telerežissöör
24. november – Viktor Tihhonov, NSV Liidu jäähokimängija ja -treener
27. november – Olaf Imelik, eesti spordifüsioloog ja publitsist
27. november – Stanisław Mikulski, poola näitleja
16. detsember – Maret Käbin, eesti toimetaja ja tõlkija
19. detsember – Igor Rodionov, Nõukogude Liidu ja Venemaa sõjaväelane ning Venemaa poliitik
26. detsember – Leo Tindemans, Belgia poliitik
29. detsember – Hardo Aasmäe, eesti geograaf, ettevõtja ja poliitik

Nobeli auhinnadRedigeeri

meditsiin – John O'Keefe, May-Britt Moser, Edvard Moser
füüsika – Isamu Akasaki, Hiroshi Amano, Shuji Nakamura
keemia – Eric Betzig, Stefan Hell, William Esco Moerner
kirjandus – Patrick Modiano
rahu – Kailash Satyarthi, Malala Yousafzai
majandus – Jean Tirole

ViitedRedigeeri

↑ "How the World Passed a Carbon Threshold and Why It Matters" Yale Environment 360, 26. jaanuar 2017
↑ ESBL veebis (vaadatud 21.03.2015)
↑ "Kooseluseaduse eelnõu Riigikogus". Eesti Inimõiguste Keskus. 2014. Originaali arhiivikoopia seisuga 10. oktoober 2017. Vaadatud 9. oktoober 2017.
↑ http://www.vvk.ee/valimiste-korraldamine/vvk-uudised/laane-saare-valla-valimiskomisjon-tegi-kindlaks-valimistulemused/

[XxwRa-1] "How the World Passed a Carbon Threshold and Why It Matters" Yale Environment 360, 26. jaanuar 2017

[ESBL-2] ESBL veebis (vaadatud 21.03.2015)

[EcL5H-3] "Kooseluseaduse eelnõu Riigikogus". Eesti Inimõiguste Keskus. 2014. Originaali arhiivikoopia seisuga 10. oktoober 2017. Vaadatud 9. oktoober 2017.

[XvXkk-4] ttp://www.vvk.ee/valimiste-korraldamine/vvk-uudised/laane-saare-valla-valimiskomisjon-tegi-kindlaks-valimistulemused/

[1]

[2]

[3]

[4]