Oleg Sapožnin

Oleg Sapožnin (27. detsember 1931 Tallinn – 2. juuli 2014 Tallinn) oli Eesti spordi-, kultuuri- ja majandustegelane ning jalgrattur ja jalgrattaspordikohtunik.

Oleg Sapožnin (1988)

Ta oli Eesti Riikliku Filharmoonia direktor (1981–1993).

Haridus

Ta õppis Jakob Westholmi Gümnaasiumis (1939–1940), Tallinna 19. Keskkoolis (1940–1945) ja Tallinna 32. Keskkoolis (1945–1948) ning lõpetas 1949. aastal Tallinna 30. Keskkooli. 1954. aastal lõpetas ta elektrijaamade, -võrkude ja süsteemide erialal Tallinna Polütehnilise Instituudi. Hiljem täiendas end elektrivõrkude ja -süsteemide erialal Moskva Mittestatsionaarses Energeetikainstituudis.

Töökohad

Sapožnin töötas aastatel 1954–1975 Eesti Energias, alustades elektrijaama valveinsenerina ja lõpetades Eesti Elektrivõrkude Ehituse juhatajana (1966–1975). Ta olita Moskva olümpiamängude Tallinna purjeregati organiseerimiskomitee Tallinna osakonna ja hiljem valitsuse juhataja. Ta oli Eesti NSV Riikliku Filharmoonia viimane ja Eesti Kontserdi esimene direktor.

• 1975–1977 Tallinna Linna Töörahva Saadikute Nõukogu (TSN) Täitevkomitee esimehe asetäitja
• 1975–1980 Orgkomitee "Olümpia 80" Tallinna Valitsuse juhataja
• 1981–1993 Eesti Riikliku Filharmoonia (aastast 1989 Eesti Kontsert) direktor
• 1993–2005 AS Betola juhataja – WW Passaaži ehitaja ja esimene omanik

Sportlastee

Sportima hakkas koolis, jalgrattasõidus olid tema innustajad Eimar Kask ja Miralda Merila. Saavutas koolinoorte ja Tallinna meistrivõistlustel auhinnalisi kohti.

• 1953–1992 Jalgrattaspordiföderatsiooni presiidiumi liige
• 1965–1983 Jalgrattaspordiföderatsiooni esimees
• 1991–2000 Jalgratturite Liidu tehnilise komisjoni esimees
• 1967–1987 kuulus ka Nõukogude Liidu Jalgrattaspordiföderatsiooni presiidiumi
• 1977–1978 Rahvusvahelise Jalgrattaspordiliidu (UCI) tehnilise komisjoni liige.
• 1992–2001 Eesti Olümpiakomitee liige
• 1993–2001 EOK täitevkomitee liige
• 2001–2004 ja 2005–2008 Euroopa hääleõiguslik delegaat UCI kongressidel

Oleg Sapožninist sai esimene Eestist ja NSV Liidust pärit rahvusvahelise tasemega jalgrattakohtunik. Ta tegutses paljudel suurvõistlustel jalgrattakohtunikuna (aastast 1970 oli Sapožnin rahvusvahelise kategooria kohtunik), sh 1972 ja 1996 OM-il (vanemkohtunikuna), 10 MM-il (2 korda peakohtunikuna). Avaldas kirjutisi ajakirjas Kehakultuur ja ajalehes Spordileht. Spordiraamatute "XXI olümpiamängud. Montreal 1976" (1978) ja "100 aastat jalgrattasporti Eestis" (1986) üks autoreid.

Tunnustus

Hugo Hiibus, Ants Antson ja Oleg Sapožnin Miss Estonia 88 žüriis

• Kalevi auliige (1966)
• Eesti NSV teeneline sporditegelane (1967)
• Orden "Austuse märk"
• Rahvaste Sõpruse orden
• NSV Liidu energeetika, kehakultuuri ja olümpia eesrindlane
• Rahvusvahelise Jalgratturite Liidu UCI aumärk (1997)
• Rahvusvahelise Olümpiakomitee autasu "Sport ja vabatahtlikkus" (2001)
• Eesti Jalgratturite Liidu aupresident (2001)
• Eesti Olümpiakomitee auliige (2002)

Isiklikku

Tema isa oli multiinstrumentalist Vladimir Sapožnin, esinejanimega Boba.

Vanaisa Vassili Voinov ehitas Tallinna kogu Tsaari-Venemaa esimese betoonehitise: revüüteatri Grand Marina, kus paiknesid ka Tallinna suurim kino Ars ja lokaal Must Kass. Hoone sai suuri kahjustusi Tallinna pommitamisel, ent on tänapäevani tuntud kui Vene Kultuurikeskus. Olegi poeg Vladimir Sapožnin (1964–2023) töötas 30 aastat toiduainetööstuse ettevõtetes.

Tema hobid olid maakodu, džässmuusika, reisimine ja suveniiride kogumine reisidelt.

Sapožnin on maetud perekonna rahulasse Tallinna Siselinna kalmistul.

Elulooraamat

Piret Kooli kirjutatud elulooraamat "Oleg Sapožnin – lõputu rahutuur" ilmus 2017. aastal kirjastuse Post Factum kaudu. Teose esitlus toimus Olegi vanaisa Vassili Voinovi mälestuseks ehitatud WW Passaažis – aadressil, kus Oleg lapsena elas. Mahukas elulooraamatus saavad sõna kümned Oleg Sapožnini sõbrad ja tuttavad. Põhirõhk on ta enda räägitud lugudel, mida ta on Eesti Spordimuuseumi helilindile rääkinud enam kui 17 tundi.

Välislingid

• Elulugu ESBL-is