1964
Aasta
◄ |
19. sajand |
20. sajand
| 21. sajand
◄ |
1930. aastad |
1940. aastad |
1950. aastad |
1960. aastad
| 1970. aastad
| 1980. aastad
| 1990. aastad
| ►
◄◄ |
◄ |
1960 |
1961 |
1962 |
1963 |
1964
| 1965
| 1966
| 1967
| 1968
| ►
| ►►
1964. aasta (MCMLXIV) oli 20. sajandi 64. aasta.
Sündmused maailmasRedigeeri
JaanuarRedigeeri
- 8. jaanuar – USA president Lyndon B. Johnson kuulutas välja kampaania "Sõda vaesusele".
- 12. jaanuar – Sansibaril toimus Sansibari revolutsioon.
- 16. jaanuar – Broadwayl toimus muusikali "Hello, Dolly!" esmaettekanne.
- 23. jaanuar – Esimest korda siirdati inimesele looma elund.
- 28. jaanuar – NSV Liidu õhuväed lasid alla USA hävituslennuki, mis oli eksinud Saksa DV õhuruumi.
- 29. jaanuar – Austrias Innsbruckis algasid 9. veebruarini kestnud IX taliolümpiamängud.
VeebruarRedigeeri
- 7. veebruar – Ansambel The Beatles saabus esmakordselt USA-sse, põhjustades massihüsteeria.
- 10. veebruar – Austraalia kuningliku mereväe sõjalaev Voyager põrkas Jervise lahe läheduses kokku HMAS Melbourne'iga ja uppus. Hukkus üle 80 inimese.
- 25. veebruar – Cassius Clay (Muhammad Ali) tuli esimest korda profipoksi raskekaalu maailmameistriks.
MärtsRedigeeri
- 4. märts – Malta iseseisvus.
- 6. märts – Kreeka kuningas Paul I surma järel tõusis troonile Konstantinos II.
- 14. märts – Jack Ruby mõisteti süüdi USA presidendi John Kennedy arvatava mõrvari Lee Harvey Oswaldi tapmises.
- 15. märts – Elizabeth Taylor abiellus Richard Burtoniga.
- 19. märts – Šveitsi ja Itaalia vahel avati Suur Saint Bernardi tunnel.
- 21. märts – Eurovisiooni lauluvõistluse võitis Itaalia lauluga "Non ho l'età".
- 27. märts – Alaskal toimus 9,2-magnituudine maavärin.
- 30. märts – Telekanalis NBC tuli programmi mälumängusaade "Kuldvillak" ("Jeopardy!").
- 31. märts–1. aprill – 1964. aasta Brasiilia riigipööre: Brasiilias kukutati sõjaväelise riigipöördega president João Goularti valitsus, mille järel kehtestati 21 aastat kestnud sõjaväeline režiim.
AprillRedigeeri
- 13. aprill – Sidney Poitier võitis esimese mustanahalise meesnäitlejana Oscari ja seda parima meespeaosatäitja kategoorias.
- 26. aprill – Tanganjika Vabariik ja Sansibar ühinesid Tansaaniaks.
MaiRedigeeri
- 14. mai – Egiptuse president Gamal Abdel Nasser ja Nõukogude Liidu liider Nikita Hruštšov avasid Aswani paisu Egiptuses.
- 24. mai – Peruu pealinnas Lima asuvas staadionil Estadio Nacional puhkes jalgpallimatši ajal rüselus, mille tagajärjel hukkus 328 inimest. Tegemist on ohvriterohkeima õnnetusega jalgpallistaadionil.
JuuniRedigeeri
- 12. juuni – Nelson Mandela, Walter Sisulu ja teised Lõuna-Aafrika Vabariigi apartheidivastased mõisteti eluks ajaks vangi.
JuuliRedigeeri
- 2. juuli – USA president Lyndon Johnson kirjutas alla rassilise diskrimineerimise keelustanud kodanikuõiguste aktile
- 6. juuli – Malawi saavutas Suurbritanniast iseseisvuse.
- 14. juuli – Ansambel The Rolling Stones saavutas Suurbritannias oma esimese esikohasingli, kui esikohale jõudis nende "It's All Over Now".
AugustRedigeeri
- 7. august – Vietnami sõda: USA Kongress võttis vastu Tonkini lahe resolutsiooni, millega anti president Lyndon Johnsonile luba USA väed Vietnami viia.
- 16. august – Kindralmajor Nguyễn Khánh tõukas Dương Văn Minhi Lõuna-Vietnami presidendi kohalt ning asus ise tema asemele.
- 18. august – Lõuna-Aafrika Vabariigil keelati apartheidirežiimi tõttu osaleda olümpiamängudel.
- 23. august – Philadelphiast Huntsville'i teel olnud United Airlinesi reisilennukis Vickers Viscount 745D puhkes teadmata asjaoludel tulekahju, mille tõttu lennuk USA-s Tennessee osariigis alla kukkus. Hukkusid kõik pardal viibinud 39 inimest.
SeptemberRedigeeri
- 21. september – Maltast sai Briti Rahvaste Ühenduse liikmena iseseisev riik.
- 25. september – Algas Mosambiiki iseseisvussõda, mis kestis kümme aastat.
- 27. september – Warreni komisjon jõudis 10 kuud väldanud uurimise tulemusena otsusele, et USA presidendi John F. Kennedy mõrvas on süüdi ainult Lee Harvey Oswald.
OktooberRedigeeri
- 10. oktoober – Tōkyōs algasid esimesed Aasias peetud olümpiamängud.
- 12. oktoober – Nõukogude Liit saatis orbiidile esimese mitmeliikmelise meeskonnaga kosmoselaeva Voshod 1.
- 13. oktoober – Pärast 24-tunnist lendu maandus õnnelikult maailma esimese mitmekohalise kosmoselaevaga Voshod maailmaruumis käinud kolm nõukogude kosmonauti.
- 14. oktoober – Nikita Hruštšov tagandati Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei esimese sekretäri kohalt. Tema kohale asus Leonid Brežnev.
- 14. oktoober – USA mustanahaliste õiguste eest võitleja Martin Luther King pälvis Nobeli rahuauhinna.
- 16. oktoober – Hiina õhkis esimese tuumapommi, saades maailma viiendaks tuumariigiks.
- 22. oktoober – Prantsuse kirjanik Jean-Paul Sartre lükkas tagasi Nobeli kirjandusauhinna, väites, et see vähendaks tema loomingu mõju.
- 24. oktoober – Sambia iseseisvus Suurbritanniast.
NovemberRedigeeri
- 3. november – Ameerika Ühendriikide presidendivalimised võitis ülekaalukalt ametis olev demokraat Lyndon B. Johnson, kes kogus 486 valijamehehäält vabariiklase Barry Goldwateri 52 vastu.
- 28. november – USA kosmosesond Mariner 4 startis Marsi suunas. Juulis 1965 möödus Mariner Marsist 5400 miili kauguselt.
- 30. november – Nõukogude Liit saatis Marsile kosmosesondi Zond 2, mis asus 523 miljoni kilomeetrisele võidusõidule USA Mariner 4-ga, kuid jäi peagi kadunuks.
DetsemberRedigeeri
- 12. detsember – Jomo Kenyatta sai Keenia esimeseks presidendiks.
- 15. detsember – Kanada parlament kiitis heaks uue riigilipu, kus punane vahtraleht asetseb valgel taustal.
- 24. detsember – Việt Cộng pommitas Saigonis Brinksi hotelli, tappes kaks USA ohvitseri.
Sündmused EestisRedigeeri
JaanuarRedigeeri
VeebruarRedigeeri
- 6. veebruar – Ants Antson võitis Innsbrucki taliolümpiamängudel kiiruisutamises kuldmedali.
MärtsRedigeeri
- 11.–14. märts – Eesti NSV-d külastas Soome president Urho Kaleva Kekkonen.
- 12. märts – Soome president Urho Kaleva Kekkonen pidas kõne Tartu ülikooli aulas.[1]
- 12. märts – Tallinnas avati kino Kosmos, mis on ühtlasi Eesti moodsaim ja suurim (1015 istekohta).[1]
AprillRedigeeri
MaiRedigeeri
- 26. mai – Johannes Oskar Lauri ordineeriti Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku peapiiskopiks.
JuuniRedigeeri
JuuliRedigeeri
AugustRedigeeri
- Suvel hakkas tegutsema Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev[1].
SeptemberRedigeeri
- 1. september – Maa-asulates elavatele õpilastele hakati kompenseerima sõitu kooli ja koolist tagasi[1].
- 1. september – Põllumajandusliku suunaga tehnikume ja nende baasmajandeid hakati ühendama sovhoostehnikumideks[1].
OktooberRedigeeri
NovemberRedigeeri
DetsemberRedigeeri
- ...
- Toimus Eesti esimene džässifestival[1] "Tallinn 1964".
SündinudRedigeeri
- Pikemalt artiklis Sündinud 1964
- 7. jaanuar – Nicolas Cage, ameerika filminäitleja
- 31. jaanuar – Hasso Krull, eesti luuletaja, esseist ja tõlkija
- 13. veebruar – Stephen Bowen, USA astronaut
- 13. veebruar - Tetsurō Degawa, Jaapani koomik
- 19. veebruar – Valter Külvet, eesti kergejõustiklane
- 9. märts – Juliette Binoche, näitleja
- 11. märts – Leena Lehtolainen, soome kirjanik, kolumnist, kirjandusteadlane ja -kriitik
- 13. märts – Sergei Parhomenko, Vene ajakirjanik
- 24. märts – Jaan Tätte, eesti näitekirjanik, laulja ja näitleja
- 6. aprill – Priit Pajusaar, eesti helilooja
- 6. aprill – David Woodard, ameerika kirjanik ja dirigent
- 7. aprill – Russell Crowe, austraalia näitleja
- 15. aprill – Tiina Lang, eesti ajakirjanik
- 26. juuli – Sandra Bullock, USA filminäitleja
- 31. juuli – Peeter Tammearu, eesti näitleja ja lavastaja
- 1. oktoober – Eric Boe, USA astronaut
- 15. oktoober – Aleksei Tšižov, Venemaa kabetaja
- 15. oktoober – Roberto Vittori, Itaalia õhuväelane ja astronaut
- 20. oktoober – Kamala Harris
- 11. november – Calista Flockhart, ameerika filminäitleja
- 19. november – Harri Drell, Eesti korvpallur
- 19. november – Petr Nečas, Tšehhi poliitik
- 21. november – Olden Polynice, Haiti korvpallur
- 21. november – Toomas Kelder, eesti disainer ja muusik
- 16. detsember – Heike Drechsler, saksa kergejõustiklane
- 23. detsember – Eddie Vedder, USA muusik
SurnudRedigeeri
- Pikemalt artiklis Surnud 1964
- 3. veebruar – Giuseppe Amato, itaalia filmiprodutsent, -lavastaja ja -stsenarist
- 12. märts – Gustav Padar, Eesti sõjaväelane
- 18. märts – Johannes Sigfrid Edström, Rootsi sporditegelane, IAAF-i ja ROK-i president
- 23. märts – Peter Lorre, Ameerika Ühendriikide näitleja
- 3. juuni – Frans Eemil Sillanpää, soome kirjanik
- 26. juuli – Maido Soosalu, eesti vaimulik
- 20. oktoober – Herbert Hoover, USA 31. president