Keenia
|
See artikkel räägib Aafrika riigist; mäe kohta vaata artiklit Kenya mägi. |
Keenia (mööndav ka Kenya [k'enja]) (inglise ja suahiili keeles Kenya) on riik Aafrika idaosas. Piirneb Etioopia, Somaalia, Lõuna-Sudaani, Tansaania, Uganda ja India ookeaniga. Keenial on merepiiri 536 km.
|
Keenia Vabariik
| |||||
.svg) | |||||
| Riigihümn |
Ee Mungu Nguvu Yetu (Oh God of All Creation) | ||||
|---|---|---|---|---|---|
| Pealinn | Nairobi | ||||
| Pindala | 580 367 km²[1] | ||||
| Riigikeel | suahiili ja inglise | ||||
| Rahvaarv |
47 564 296 (2019)[2]  | ||||
| Rahvastikutihedus | 82 in/km² | ||||
| President | William Ruto | ||||
| Peaminister | Raila Odinga | ||||
| Iseseisvus | 12. detsember 1963 | ||||
| SKT |
74,938 mld $ (2017)[3] | ||||
| SKT elaniku kohta |
1594 $ (2017)[4] | ||||
| Valuuta | šilling (KES) | ||||
| Ajavöönd | maailmaaeg +3 | ||||
| Tippdomeen | .ke | ||||
| ROK-i kood | KEN | ||||
| Telefonikood | 254 | ||||
.svg)
Keeniat läbib ekvaator.
Keenia pindala on umbes 580 000 km² ja rahvaarv veidi üle 44 miljoni inimese. Rahvaarvult on Keenia maailmas 30. ja Aafrikas 7. kohal. Pealinn on Nairobi.
Riik on saanud nime Kenya mäe järgi, mis on Aafrika mägedest kõrguselt teine.
Loodus ja kliima
muudaIndia ookeani rannikul on soe ja niiske kliima, sisemaale pealinna poole minnes valitseb savann. Pealinna ja Kenya mäe piirkonnas on jahedam kliima, mäetipud on kaetud lumega. Teisel pool, veelgi sügavamal sisemaal, muutub kliima jällegi soojemaks, riigi läänepiiri lähedal on mõõduka ilmastikuga metsased-mägised alad. Kirdes Somaalia ja Etioopia piiri lähedal on kliima kuiv, isegi põuane, maastik on peaaegu kõrbeline.
Tuntud on Keenia looduspargid.
Riik
muuda
Pikemalt artiklis Keenia poliitika
Haldusjaotus
muuda
Alates märtsist 2013 on Keenia jagatud 47 maakonnaks (county).
| Maakond | Varasem kuuluvus | Pindala (km2) | Elanike arv (rahvaloendus 2009) |
Keskus | |
|---|---|---|---|---|---|
| 1 | Mombasa maakond | Rannikuprovints | 212,5 | 939 370 | Mombasa |
| 2 | Kwale maakond | Rannikuprovints | 8270,3 | 649 931 | Kwale |
| 3 | Kilifi maakond | Rannikuprovints | 12 245,9 | 1 109 735 | Kilifi |
| 4 | Tana Riveri maakond | Rannikuprovints | 35 375,8 | 240 075 | Hola |
| 5 | Lamu maakond | Rannikuprovints | 6497,7 | 101 539 | Lamu |
| 6 | Taita-Taveta maakond | Rannikuprovints | 17 083,9 | 284 657 | Voi |
| 7 | Garissa maakond | Kirdeprovints | 45 720,2 | 623 060 | Garissa |
| 8 | Wajiri maakond | Kirdeprovints | 55 840,6 | 661 941 | Wajir |
| 9 | Mandera maakond | Kirdeprovints | 25 797,7 | 1 025 756 | Mandera |
| 10 | Marsabiti maakond | Idaprovints | 66 923,1 | 291 166 | Marsabit |
| 11 | Isiolo maakond | Idaprovints | 25 336,1 | 143 294 | Isiolo |
| 12 | Meru maakond | Idaprovints | 5127,1 | 1 356 301 | Meru |
| 13 | Tharaka-Nithi maakond | Idaprovints | 2409,5 | 365 330 | Chuka |
| 14 | Embu maakond | Idaprovints | 2555,9 | 516 212 | Embu |
| 15 | Kitui maakond | Idaprovints | 24 385,1 | 1 012 709 | Kitui |
| 16 | Machakosi maakond | Idaprovints | 5952,9 | 1 098 584 | Machakos |
| 17 | Makueni maakond | Idaprovints | 8008,9 | 884 527 | Wote |
| 18 | Nyandarua maakond | Keskprovints | 3107,7 | 596 268 | Ol Kalou |
| 19 | Nyeri maakond | Keskprovints | 2361,0 | 693 558 | Nyeri |
| 20 | Kirinyaga maakond | Keskprovints | 1205,4 | 528 054 | Kerugoya / Kutus |
| 21 | Murang'a maakond | Keskprovints | 2325,8 | 942 581 | Murang'a |
| 22 | Kiambu maakond | Keskprovints | 2449,2 | 1 623 282 | Kiambu |
| 23 | Turkana maakond | Rift Valley provints | 71 597,8 | 855 399 | Lodwar |
| 24 | West Pokoti maakond | Rift Valley provints | 8418,2 | 512 690 | Kapenguria |
| 25 | Samburu maakond | Rift Valley provints | 20 182,5 | 223 947 | Maralal |
| 26 | Trans Nzoia maakond | Rift Valley provints | 2469,9 | 818 757 | Kitale |
| 27 | Uasin Gishu maakond | Rift Valley provints | 2955,3 | 894 179 | Eldoret |
| 28 | Elgeyo-Marakweti maakond | Rift Valley provints | 3049,7 | 369 998 | Iten |
| 29 | Nandi maakond | Rift Valley provints | 2884,5 | 752 965 | Kapsabet |
| 30 | Baringo maakond | Rift Valley provints | 11 075,3 | 555 561 | Kabarnet |
| 31 | Laikipia maakond | Rift Valley provints | 8696,1 | 399 227 | Rumuruti |
| 32 | Nakuru maakond | Rift Valley provints | 7509,5 | 1 603 325 | Nakuru |
| 33 | Naroki maakond | Rift Valley provints | 17 921,2 | 850 920 | Narok |
| 34 | Kajiado maakond | Rift Valley provints | 21 292,7 | 687 312 | Kajiado |
| 35 | Kericho maakond | Rift Valley provints | 2454,5 | 752 396 | Kericho |
| 36 | Bometi maakond | Rift Valley provints | 1997,9 | 730 129 | Bomet |
| 37 | Kakamega maakond | Lääneprovints | 3033,8 | 1 660 651 | Kakamega |
| 38 | Vihiga maakond | Lääneprovints | 531,3 | 554 622 | Vihiga |
| 39 | Bungoma maakond | Lääneprovints | 2206,9 | 1 375 063 | Bungoma |
| 40 | Busia maakond | Lääneprovints | 1628,4 | 743 946 | Busia |
| 41 | Siaya maakond | Nyanza provints | 2496,1 | 842 304 | Siaya |
| 42 | Kisumu maakond | Nyanza provints | 2009,5 | 968 909 | Kisumu |
| 43 | Homa Bay maakond | Nyanza provints | 3154,7 | 963 794 | Homa Bay |
| 44 | Migori maakond | Nyanza provints | 2586,4 | 917 170 | Migori |
| 45 | Kisii maakond | Nyanza provints | 1317,9 | 1 152 282 | Kisii |
| 46 | Nyamira maakond | Nyanza provints | 912,5 | 598 252 | Nyamira |
| 47 | Nairobi maakond | Nairobi | 694,9 | 3 138 369 | Nairobi |
| Kokku | 581 309,0 | 38 610 097 | |||
Varem jagunes Keenia seitsmeks provintsiks ja pealinnaks:
|
Rahvastik
muuda- Pikemalt artiklites Keenia rahvad ja Keenia keeled
Majandus
muudaVaatamata üldiselt madalale SKP-le elanike arvu kohta ja sellele, et pooled keenialased elavad allpool vaesuspiiri, on Keenia majandus juba praegu Ida-Aafrika suurim. Enamik elanikkonnast on seotud põllumajandusega, suurim eksporditav põllukultuur on tee. Levinud on kartuli- ja jamsikasvatus.
Elektrienergia saadakse põhiliselt hüdroelektrijaamadest, vähemal määral geotermaalenergiana. Riigis on ka üks naftaelektrijaam, kuid kogu nafta imporditakse. 2006. aastal sõlmiti Hiina firmadega mahukas kokkulepe naftaotsinguiks, ent 2012. aastal leidis Keenia esimese naftamaardla Turkana maakonnast Inglise-Iirimaa firma Tullow Oil. Naftapuurimiseni pole veel jõutud.
Keenia arengu suunamiseks on võetud vastu arengustrateegia Kenya Vision 2030, mille eesmärk on viia Keenia sellise majanduskasvuni nagu Aasia tiigritel. Selle üks osa on tehnoloogialinnaku Konza Technology City rajamine Nairobist 64 km kaugusele lõunasse. 5000 aakril laiuv ja 14,5 miljardit USA dollarit maksev linnak on saanud hüüdnimeks Ränisavann (Silicon Savannah). 2030. aastaks peaks see looma 100 000 töökohta.
44 miljoni elanikuga riigis oli 2012. aastal 30,7 miljonit mobiiltelefoni (71,9% elanike arvust) ning 13,8 miljonit internetikasutajat (umbes 1/3 elanikest). 2013. aasta novembris oli internetikasutajaid juba 19,6 miljonit, 2018. aastaks loodetakse tõsta internetikasutajate osakaal elanikkonnast 70%-ni. (Võrdluseks: Eestis oli see näitaja 2012. aastal 79,0%.)
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiasektori edendamiseks on võetud vastu riiklik viie aasta plaan (2013–2018), millega peaks loodama 55 uut firmat, 37 edukat rakendust, 180 000 töökohta ning antama rohkem kui 50%-le elanikest ligipääsu riigiteenustele projektis "e-Government". Keeniast loodetakse arendada Ida-Aafrika info- ja kommunikatsioonitehnoloogia keskus. Üks selle aluseid on kiudoptilise ehk valguskaablivõrgu ja ulatusliku Wi-Fi arendamine. Allprojektid on algatatud maakondades; alates 2015/16. rahandusaastast peavad maakonnad eraldama info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale vähemalt 5% eelarvest. Avalikud e-teenused valitsuse eri tasanditel on kuulutatud prioriteediks.
Haridus
muudaTäiskasvanute kirjaoskus oli 2008–2012 72,2%; laste ja noorte seas on see suurem. Tasuta alghariduse juurutamise järel 2003. aastal on alghariduses osalevate laste osatähtsus UNICEF-i andmeil tõusnud 84%-ni (2008–2011).
Ajalugu
muudaKeskajal levis Keeniasse islam, rannikult jõudsid sinna araabia ja pärsia kaupmehed. 10. sajandil rajas Pärsiast Shīrazist pärit sultan ‘Alī ibn Ḩasan Shīrāzī rannikualadel Kilwa sultanaadi. Hiljem hõlmas suurt piirkonda Sansibari sultanaat. Araablaste vahendusel arenes orjakaubandus. 1885. aastal sai Sansibari sultanaadi valdustest Saksamaa protektoraat, 1888. aastal võttis piirkonna omakorda üle Briti Ida-Aafrika Kompanii. Nüüdse Keenia aladel loodi Briti Ida-Aafrika Protektoraat. Briti koloniaalvõimu aegne suurim vastuhakk oli Mau Mau ülestõus 1952–1959.
Keenia iseseisvus 1963. aastal, vabariik kuulutati välja 1964. Esimene president oli Jomo Kenyatta, kes kehtestas üheparteisüsteemi. Tema surma järel 1978. aastal sai presidendiks Daniel arap Moi, kes valitses 2002. aastani. Tema valitsusaega peetakse ebademokraatlikuks, kuid 1992. aastal pidi ta rahvusvahelise surve tõttu lubama mitmeparteisüsteemi ning 2002. aastal võitis valimised opositsiooniparteide koalitsioon. 2002. aastal sai president Mwai Kibaki (kes oli parlamendis 1974–2013 ning oli Moi valitsusajal 1978–1988 asepresident) võimule demokraatlikult, kuid tema volituste pikendamist 2007. aastal peeti rahvusvaheliselt valimistulemuste võltsimiseks. 2013. aastal valiti presidendiks Uhuru Kenyatta, kes on Jomo Kenyatta poeg.
Vaata ka
muuda
Viited
muuda- ↑ The World Factbook
- ↑ https://www.knbs.or.ke/?p=5621.
- ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 18.10.2018.
- ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.
Välislingid
muuda
Keenia – kasutusnäited, päritolu, sünonüümid ja tõlked Vikisõnastikus |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Keenia |