Vikipeedia

Tansaania

Tansaania Ühendvabariik (inglise keeles United Republic of Tanzania, suahiili keeles Jamhuri ya Muungano wa Tanzania) on riik Aafrika idaosas.

Tansaania Ühendvabariik

suahiili Jamhuri ya Muungano wa Tanzania
inglise United Republic of Tanzania
Tansaania asendikaart
Riigihümn Mungo Ibariki Afrika
(God Bless Africa)
Pealinn Dodoma
Pindala 947 303 km² Muuda Vikiandmetes
Rahvaarv 44 928 923 (2012)[1]
Rahvastikutihedus 47,4 in/km²
President Samia Suluhu
Peaminister Kassim Majaliwa
Iseseisvus Iseseisvuspäev: 9. detsember 1961
Tanganjika Vabariik: 9. detsember 1961
Sansibar: 19. detsember 1963
Ühinemine: 26. aprill 1964
SKT 52,09 mld $ (2017)[2] Muuda Vikiandmetes
SKT elaniku kohta 958 $ (2017)[3] Muuda Vikiandmetes
Rahaühik šilling (TZS)
Ajavöönd maailmaaeg +3
Tippdomeen .tz
ROK-i kood TAN
Telefonikood 255

Tansaanias asub Aafrika mandri kõrgeim punkt (Kilimanjaro).

NimiRedigeeri

Riigi nimi on tuletatud Tanganjikast ja Sansibarist. Need riigid ühendati 1964.

Asend, piir ja suurusRedigeeri

Tansaanial on maismaapiir 7 riigiga: Uganda ja Keeniaga põhjas, Mosambiigiga lõunas, Malawi ja Sambiaga edelas ning Burundi ja Rwandaga loodes. Lisaks on tal veepiir Kongo Demokraatliku Vabariigiga Tanganjika järvel. Idas külgneb ta India ookeaniga.

LoodusRedigeeri

Tansaania rahvusparke (Serengeti ja Ngorongoro) tuntakse üle maailma.

Saared ja saarestikudRedigeeri

Tansaania saared on peamiselt korallsaared. Sansibar on mandrist eraldatud 35-kilomeetrise kanaliga ja on suurim korallsaar Aafrika ranniku lähedal. See on umbes 80 kilomeetrit pikk ja 40 kilomeetrit lai, saare pindala on 1657 km².

Pemba saar asub Sansibarist põhja pool ja on väiksem. See on 67 kilomeetrit pikk ja 22 kilomeetrit lai, üldpindala on 984 km². Topograafia on varieeruv.

JärvedRedigeeri

Tansaanias asub Aafrika suurim, Victoria järv. See järv on maailma suuruselt teine mageveekogu. Umbes pool sellest asub Tansaania põhjaosas, kuid Tansaania jagab seda järve ka Uganda ja Keeniaga. Victoria järv on Niiluse peamine veeallikas.

Tansaania läänepiiril on Tanganjika järv, mis on maailma sügavuselt teine järv.

KliimaRedigeeri

Tansaania asub ekvaatorist lõuna pool ja kliima on üldjoontes troopiline. Rannikul on temperatuurid umbes 27 °C. Sisemaal keskplatool on kuum ja kuiv, temperatuurid varieeruvad vastavalt aastaajale ja ööpäevaosale.

Vihmahooajad põhjaosas kestavad novembrist detsembrini ja märtsist maini. Lõunaosas kestab vihmahooaeg novembrist märtsini.

Tansaania saartel on tugevad vihmad aprillis ja mais.

PoliitikaRedigeeri

RiigikordRedigeeri

  Pikemalt artiklis Tansaania riigipeade loend

Riigipea ja valitsusjuht on president, kes valitakse viieks aastaks. President nimetab kaks asepresidenti, kellest üks on riigi peaminister, teine Sansibari ja Pemba president. Kui Tansaania president on Taganjikast valitud, siis nimetatakse esimene asepresident Sansibari ja Pemba esindajaist ja vastupidi. Seadusandlik võim kuulub ühekojalisele parlamendile (Rahvuskogu).

ÕiguskordRedigeeri

Tansaanias on viieastmeline kohtuvõim.

Naiste valimisõigus kehtestati riigis 1959.

HaldusjaotusRedigeeri

  Pikemalt artiklis Tansaania haldusjaotus

Tansaania jaguneb 31 piirkonnaks (mkoa).

 
Tansaania piirkonnad
  1. Arusha piirkond
  2. Dar es Salaam
  3. Dodoma piirkond
  4. Geita piirkond
  5. Iringa piirkond
  6. Kagera piirkond
  7. Katavi piirkond
  8. Kigoma piirkond
  9. Kilimanjaro piirkond
  10. Lindi piirkond
  11. Lõuna-Pemba piirkond
  12. Lõuna-Sansibari piirkond
  13. Lääne-Sansibari piirkond
  14. Manyara piirkond
  15. Mara piirkond
  16. Mbeya piirkond
  17. Morogoro piirkond
  18. Mtwara piirkond
  19. Mwanza piirkond
  20. Njombe piirkond
  21. Pwani piirkond
  22. Põhja-Pemba piirkond
  23. Põhja-Sansibari piirkond
  24. Rukwa piirkond
  25. Ruvuma piirkond
  26. Shinyanga piirkond
  27. Simiyu piirkond
  28. Singida piirkond
  29. Songwe piirkond
  30. Tabora piirkond
  31. Tanga piirkond

Diplomaatilised suhtedRedigeeri

Tanganjika võeti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni vastu 14. detsembril 1961, Sansibar 16. detsembril 1963. Pärast ühinemist jäi kummalegi regioonile eraldi liikmesus[4].

Tansaania oli 6. juunil 1967 Kampalas üks Ida-Aafrika Ühenduse asutajariike.

Eesti ja Tansaania sõlmisid diplomaatilised suhted 1996. aasta juulis[5].

RahvastikRedigeeri

2002. aasta rahvaloenduse andmetel oli Tansaania rahvaarv 34 569 232.[6] Aastal 2012 elab riigis USA Luure Keskagentuuri hinnangul 43 601 796 inimest, millega Tansaania on maailmas 30. kohal.[7].

Rahvastikukasvu kiirus on 1,96 protsenti aastas.[7]

AsuladRedigeeri

  Pikemalt artiklis Tansaania asulate loend

Suuremad linnad on Dar es Salaam (3 207 000 elanikku aastal 2009), Mwanza (1,2 miljonit, 2011), Arusha (1 006 480, 2002), Mbeya (280 000, 2005) ja Tanga (243 580, 2002).

Riigi pealinn on Dodoma (410 056 elanikku aastal 2012)

MajandusRedigeeri

Alates 1996. aastast on riigi pealinn Dodoma, kus on parlament ja valitsusasutused. Iseseisvumisest 1996. aastani oli riigi pealinnaks Dar es Salaam. Tänapäeval on Dar es Salaam riigi olulisem majanduskeskus ja enamik valitsusasutusi paikneb siiani seal. Dar es Salaam on tähtsaim meresadam nii Tansaania kui ka merepiirita naaberriikide jaoks.

Tansaania majandusstruktuuris oli 2010 majandussektorite kaupa SKT osatähtsus järgmine: primaarne 42%, sekundaarne 18% ja tertsiaarne sektor 40%. Viimases annab turism aasta-aastalt aina suuremaid sissetulekuid.

Majandus toetub peamiselt põllumajandusele, mis annab umbes 75% ekspordist ja annab tööd ligi 75 protsendile tööjõust. Riigis on ka palju loodusressursse, sealhulgas mineraale (kuld, teemandid, raud, uraan, nikkel, kroom, plaatina jne) ja maagaasi.

Maagaasi hakati kasutama 2000. aastatel.

Tansaania on ainuke koht, kus leidub tansaniiti.

14. mail 2010 sõlmisid Tansaania, Uganda, Rwanda ja Etioopia Niiluse vee kasutamist reguleeriva leppe.

23. juulil 2009 ühendati Ida-Aafrikas veealune optiline kaabel SEACOM, mis liitis Keenia, Tansaania, Mosambiigi ja Lõuna-Aafrika Vabariigi India ja Euroopa kaudu rahvusvahelisse lairibavõrku.

TransportRedigeeri

Tansaanias on 166 lennujaama, neist kümnel on kattega lennurajad.[7]

Raudteid on kokku 3689 km, maanteid 86 472 km, sealhulgas kõvakattega teid 7092 km.[7]

Osa raudteeliine kuulub Tansaania ja Sambia ühisettevõttele TAZARA. TAZARA liin ühendab Kapiri Mposhit Dar es Salaamiga.

HaridusRedigeeri

Põhiharidust saab omandada tasuta, keskkooliõpilased maksavad õpingute eest. 50% lastest õpivad põhi- ja 4% keskkoolis. Kirjaoskus on kõrge (90%)[8], mõnedel andmetel alla 80%[9].

Riigis oli 1991. aastal kaks ülikooli, kus õppis 4000 tudengit[10].

TervishoidRedigeeri

 
Haigla Arushas

Tervishoiu tase Tansaanias on madal. Tuhandest lapsest 76 sureb hinnanguliselt enne viiendat eluaastat. Laste suremus on võrreldes 1990. aastaga siiski langenud.

1,4 miljonist HIV kandjast või AIDSi põdejast 70,5% on 25–49-aastased, 15% on 15–24-aastased.

Malaaria on Tansaania mandriosas tervishoiu põhiprobleem. See on kuni viieaastaste laste surmapõhjuste hulgas esikohal.[11]

AjaluguRedigeeri

Tansaania on ilmselt vanim asustatud piirkond Maal, sealt leitud inimeste ja nende eellaste fossiilid on umbes 2 miljoni aasta vanused. Umbes 2000 aastat tagasi hakkasid bantu keeli kõnelevad inimesed saabuma Lääne-Aafrikast.

Kui Omaani sultan 1840. aastal oma pealinna Sansibarile kolis, sai sellest piirkonnast araabia orjakaubanduse keskus.

19. sajandi teisel poolel vallutas Saksa keisririik praeguse Tansaania mandriosa, Rwanda ja Burundi.

Esimese maailmasõja järel läks Tansaania Briti valduste hulka. Sealt vabanes Tanganjika riik 9. detsembril 1961 ja Sansibari riik 10. detsembril 1963. Kaks riiki ühinesid 26. aprillil 1964.

Tansaaniast Olduvai kuristikust leitud fossiilide põhjal määratles esimesena Louis Leakey homo habilise liigi.

KultuurRedigeeri

Tansaanias räägitakse väga paljusid keeli, enamik neist kuulub bantu keelte hulka. Muude keelte hulgas räägitakse ka gudžarati keelt, njandžad kõnelevad njandža ehk malavi keelt. Põhjaosas Kilimanjarost lõunas elab akiede hõim, mis räägib kalendžini keele dialekti. Masaid räägivad masai ja rundid rundi keelt.

Tansaanias on vasakpoolne liiklus.

MuusikaRedigeeri

Tansaania hümn on "Mungu Ibariki Africa" ("Jumal, õnnista Aafrikat"), mille kirjutas Lõuna-Aafrika helilooja Enoch Sontonga 1897. Sama laul on ka Lõuna-Aafrika Vabariigi (teise meloodiaga), Sambia ja Zimbabwe hümn.

Sansibaris sündis Freddie Mercury (sünninimi Faroukh Bulsara).

ToidukultuurRedigeeri

Tansaania mandriosa põhitoidud sisaldavad tihti riisi, grillitud liha, kala.

Tansaanias juuakse palju teed. Enamasti juuakse teed hommikuti ja õhtusöökidel. Kohv on olulisuselt teine jook, seda juuakse pärast päikeseloojangut.

PühadRedigeeri

 
Esimene roomakatoliku kiriku hoone Ida-Aafrikas ehitati Tansaaniasse 1868

Rahvalike tähtpäevade ja pühadena peetakse nii rahvusvaheliselt tähistatavaid pühi kui mälestatakse ka rahva ajaloos olulisi päevi. Tansaanias on 11 riiklikku püha:[8]

SportRedigeeri

Tansaania koos veel 24 riigiga boikoteeris 1976. aasta suveolümpiamänge.

Kõige populaarsem spordiala Tansaanias on jalgpall. Sellegipoolest ei ole jalgpallikoondis siiani kvalifitseerunud jalgpalli maailmameistrivõistlustele. Aafrika Jalgpallikonföderatsioonis kuulub koondis kesk-ida tsooni (CECAFA).

Korvpalli mängitakse armees ja koolides.

Kriketi populaarsus on pärast 2008. aastat olnud kasvuteel.

ReligioonRedigeeri

Tansaania elanikkonnast hinnatakse kristluse järgijateks 62%, moslemiteks 35% ja teiste religioonide järgijateks umbes kolm protsenti.

Tansaanias elab ümmarguselt 150 000 albiinot. Albiinode olukord Tansaanias on väga kehv, sest rahvapärimustele toetudes usuvad nõiad, et nende käsivarsi, jalgu, juukseid, nahka ja suguelundeid saab kasutada riitustes, mis toovad kundedele väidetavalt edu armastuses, elus ja rahaasjades. Muuhulgas tarvitatakse albiinode kehaosi kaevandus- ja kalandusettevõtete edendamiseks[12].

ViitedRedigeeri

  1. ↑ Rahvaloenduse andmed. GeoHive. Vaadatud 20.03.2015.
  2. ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 22.10.2018.
  3. ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.
  4. ↑ Encyclopedia of the Nations
  5. ↑ Tansaania suursaadik Eestis astub ametisse, EPL Online, 20. aprill 2000
  6. ↑ "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali arhiivikoopia (PDF) seisuga 2. märts 2003. Vaadatud 2. märtsil 2003.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  7. ↑ 7,0 7,1 7,2 7,3 "CIA World Factbook". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. november 2020. Vaadatud 17. aprillil 2012.
  8. ↑ 8,0 8,1 East Africa Living Encyclopedia
  9. ↑ "UNICEF". Originaali arhiivikoopia seisuga 28. veebruar 2012. Vaadatud 20. märtsil 2012.
  10. ↑ Eesti Entsüklopeedia 9. köide, 1996
  11. ↑ WHO Cooperation Strategy 2010–2015
  12. ↑ Aadu Hiietamm, Aafrikas käib verine jaht valgetele mustadele, Õhtuleht, 19. detsember 2009

VälislingidRedigeeri

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Tansaania&oldid=6338606"