Zimbabwe (varasem nimi Rodeesia) on merepiirita riik Aafrika lõunaosas. Piirneb idas Mosambiigi, lõunas Lõuna-Aafrika Vabariigi, edelas Botswana ning põhjas Sambiaga. Pealinn on Harare (endise nimega Salisbury). Aprillis 1980 lõppes 15 aastat kestnud valge vähemuse ülemvõim ning Zimbabwe põliselanikud moodustasid enamusvalitsuse, mida ka rahvusvaheliselt tunnustati.

Zimbabwe Vabariik


inglise Republic of Zimbabwe
Zimbabwe asendikaart
Riigihümn Blessed Be the Land of Zimbabwe
Pealinn Harare
Pindala 390 757 km² [1] Muuda Vikiandmetes
Riigikeel inglise, šona, ndebele
Rahvaarv 15 178 979 (2022)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus 38,8 in/km²
Riigikord parlamentaarne vabariik
President Emmerson Mnangagwa
Iseseisvus 11. november 1965 ja
18. aprill 1980
SKT 17,846 mld $ (2017)[3] Muuda Vikiandmetes
SKT elaniku kohta 1333 $ (2017)[4] Muuda Vikiandmetes
Rahaühik Lõuna-Aafrika rand (R), Botswana pula (P), Briti nael (£), USA dollar ($), euro (€)[5]
Usund Kristlus, Mbira Dza Vadzimu
Ajavöönd UTC+2:00
Tippdomeen .zw
ROK-i kood ZIM
Telefonikood 263

Enim kõneldavad keeled Zimbabwes on inglise, šona ja ndebele keel. Zimbabwe sai alguse Briti isemajandava Lõuna-Rodeesia kolooniana, mille maad võeti Briti Lõuna-Aafrika Kompaniilt.

Nimi muuda

Zimbabwe on kandnud nime Lõuna-Rodeesia (1923), Rodeesia (1965) ja Zimbabwe Rodeesia (1979). Nime Zimbabwe käisid 1960. aastatel iseseisva riigi võimaliku nimena välja iseseisvust nõudvad liikumised.

Nimi Zimbabwe tuleb šona keelest ja tähendab kas kivimaja või iidset varet, mis on nüüd püha koht. Nime esmamaining kujul Symbaoe pärineb 1531. aastast; seda kasutas Vicente Pegado, Sofala Portugali garnisoni kapten.

Asukoht muuda

Zimbabwe on ilma merepiirita riik Lõuna-Aafrikas. Riik asub laiuste 15° ja 23°S ning pikkuste 25° ja 34°E vahel.

Loodus muuda

Pinnamood muuda

Enamik riigi territooriumist jääb keskplatoole, mis ulatub edelast kirdesse kõrgusvahemikus 1200–1600 meetrit. Riigi idapoolne ala on mägine ning seal asub 2592 meetrit kõrge Nyangani mägi. Umbes viiendiku riigist moodustab rohumaa (veld), mis asub madalamal kui 900 meetrit. Zimbabwe loodeosas Zambezi jõel asub üks maailma suuremaid jugasid, Victoria juga. Kliima on troopiline ning vihmaperiood on oktoobri lõpust märtsini. Kliima muudab mõõdukamaks kõrgus merepinnast.

Jõed muuda

Riigi põhjapiir kulgeb mööda Zambezi jõge. Sellel asub Kariba veehoidla ehk Kariba järv. Lõunas moodustab loodusliku piiri Limpopo jõgi. Riigi idaosas on suuremad jõed Save ja selle lisajõgi Runde ning Mazowe jõgi.

Taimed ja loomad muuda

 
Elevant veekoha juures Hwange rahvuspargis

Suurema osa riigist moodustavad savannid, kuid niiskes ja mägises idas leidub ka troopilisi metsi. Puudest kasvavad Zimbabwes näiteks tiikpuu, mahagon, msasa ja ahvileivapuu. Samuti kasvavad seal sellised kauniõielised taimed nagu hibiskus, ämblikliilia, leonotis ja kassia.

Zimbabwes elab 270 liiki imetajaid.[6] Imetajate hulgas on jõehobu, ninasarvik, paavian, okaapi, kaelkirjak, suurkudu, must Ida-Aafrika antiloop, sebra, meemäger, saarmas, okassiga ja jänes.

Zimbabwes elab 693 liiki linde, 180 liiki roomajaid ja 31 liiki kahepaikseid.[6] Roomajaid ja madusid on arvukalt. Suurim roomaja on varaan, lisaks elab jõgedes mitut liiki krokodille. Kalaliike on 131.

Zimbabwe loodus on väga mitmekesine, kuid seal leidub ka tavapärast Aafrika troopikapiirkonna floorat ja faunat. Riigi tähtsaimad loomad on lõvi, elevant, Aafrika pühvel, leopard, ninasarvik, mõned primaadid ja antiloop.

Keskkonnaprobleemid muuda

Minevikus katsid suurt osa riigist tihedad liigirikkad metsad. Vaesus, rahvaarvu kasv ja kütuse puudumine on viinud metsade maharaiumiseni, mis omakorda on metsiku loodusega ala kõvasti kahandanud. Metsade hävitamine ja erosioon on suured probleemid, põllumajanduseks sobivat maad jääb üha vähemaks. Sellest hoolimata peavad mõned organisatsioonid Zimbabwet üheks parima kliimaga kohaks, kus elada.

Ajalugu muuda

Enne koloniseerimist (1000–1887) muuda

 
Suur-Zimbabwe tornid

Protošona keelt rääkivad kogukonnad tekkisid Limpopo keskjooksu lähedale 9. sajandil. Sealt liikusid nad edasi Zimbabwe mägismaale. 10. sajandil sai Zimbabwe kõrgplatoo šona riikide keskmeks ning sama sajandi alguses hakkasid šonad kauplema Araabia kaupmeestega, mis aitas kaasa Mapungubwe kuningriigi õitsengule 11. sajandil. See riik oli võimsamate šona riikide eelkäija, riikide, mis valitsesid piirkonda 13.–15. sajandini.

13.15. sajandil asus riigi territooriumil Suur-Zimbabwe riik. Riigi jõukus tulenes maavaradest (kuld, vask, tina). 1450. aasta paiku hülgasid elanikud teadmata põhjustel riigi pealinna ning läksid elama põhjapoolsetele aladele. Kui Euroopa maadeuurijad 19. sajandi keskel Suur-Zimbabwe linna avastasid, ei suutnud nad uskuda, et nii võimsad kiviehitised on kuulunud aafriklastele. Säilinud tornid, müürid ja templid annavad tunnistust linna omaaegse võimsuse kohta.

Uut riiki kutsuti Monomotapaks ehk Makarangaks (Päikeseriik) ning selle õitseaeg oli 15.–17. sajandil. Monomotapa tuntuim kuningas Mutopa valitses 15. sajandi algul. Tema ajal ulatus šonade riigi mõjupiirkond India ookeanini. Peamiselt kauples riik kulla, elevandiluu, loomanahkade ning orjadega. Sisse veeti Araabia maitseaineid, India kangaid ja Hiina portselani.

Koloniaalaeg (1888–1965) muuda

1880. aastatel hakkas piirkonna vastu huvi tundma Cecil Rhodese Briti Lõuna-Aafrika Kompanii. Rhodes sai ndebele rahva käest kaevandusõiguse aastal 1888 ning seejärel alistas ta šona ja ndebele hõimude riigid. Aastal 1890 sai ta Briti valitsuselt nende maade haldamise ainuõiguse.

Zimbabwe soodsad kliimatingimused meelitasid kohale valgeid koloniste. Aafrika hõimud tõrjuti vähem viljakatesse reservaatidesse. Nii oli eurooplastel oma istanduste tarvis olemas odav tööjõud ning nad hakkasid kasvatama tubakat ja suhkruroogu ning tegelema karjakasvatusega.

1923. aastal lõppes Briti Lõuna-Aafrika Kompanii ainuvalitsemine Rodeesias ning maa jagati piki Zambezi jõge Briti Lõuna-Rodeesia (praegune Zimbabwe) krooniasumaaks ja Põhja-Rodeesia (praegune Sambia) protektoraadiks. Lõuna-Rodeesia valgetele anti omavalitsuse õigused.

1953. aastal ühendati mõlemad Rodeesiad ja Njassamaa (praegune Malawi) Rodeesia ja Njassamaa Föderatsiooniks, mille pealinnaks sai Salisbury. Tekkis liitriik, kus võim kuulus valgele vähemusele. Föderatsioon lagunes 1963. aastal iseseisvust nõudva mustanahalise elanikkonna survel. Ka Lõuna-Rodeesia valged hakkasid nõudma iseseisvust, kuid Suurbritannia valitsus soovis enne garantiid, et kehtestataks enamuse võim.

Iseseisvus ja kodusõda (1965–1979) muuda

1965. aastal kuulutas valge vähemuse valitsuse peaminister Ian Smith maa ühepoolselt Rodeesia nime all iseseisvaks. ÜRO kehtestas seepeale majanduslikud sanktsioonid.

Rodeesia mustanahaline elanikkond alustas Smithi valitsuse vastu relvastatud võitlust. Šona hõimud toetasid Zimbabwe Aafrika Rahvusliitu (Z. African National Union, ZANU), mida juhtis Robert Mugabe. Ndebeled toetasid oma hõimupealikku Joshua Nkomet ja tema Zimbabwe Aafrika Rahva Liitu (Z. African People's Union, ZAPU). Aastal 1976 ühendasid need kaks liitu jõud ja moodustasid Isamaarinde (Patriotic Front, PF).

Tänu Lõuna-Aafrika Vabariigi abile sai Rodeesia ÜRO majanduslikest sanktsioonidest mööda hiilida, aga kodusõda kurnas riiki. 1979. aastal loobus Smith peaministrikohast mustanahalise piiskopi Abel Muzorewa kasuks, kuid teised riigid ei pidanud seda piisavaks. Algasid läbirääkimised, mille tulemusel toimusid 1980. aastal valimised. Võitjaks osutus Isamaarinne ja Zimbabwet kui iseseisvat riiki tunnustati rahvusvaheliselt. Valitsusjuhiks sai Robert Mugabe, kes oli aastatel 1988–2017 president.

Alates 1980. aastast muuda

2009. aastani kehtis riigis dollar (ZWD). Hüperinflatsiooni tõttu loobuti aprillis 2009 oma rahast ja riigis kasutatakse naaberriikide raha, USA dollareid ja eurosid.

Majandus muuda

Riigi põhitulud pärinevad põllumajandustoodete (peamiselt tubaka) müügist.

Haldusjaotus muuda

 
Zimbabwe haldusjaotus

Zimbabwe on jaotatud kaheksaks provintsiks, millele lisandub kaks provintsiõigustega linna.

Provints Keskus
Bulawayo Bulawayo
Harare provints Harare
Ida-Mashonalandi provints Marondera
Kesk-Mashonalandi provints Bindura
Lõuna-Matabelelandi provints Gwanda
Lääne-Mashonalandi provints Chinhoyi
Manicalandi provints Mutare
Masvingo provints Masvingo
Midlandsi provints Gweru
Põhja-Matabelelandi provints Lupane

Provintside nimed tulevad Mashonalandi ja Matabelelandi jagamisest kolonisatsiooni käigus. Mashonalandi okupeeris Briti Lõuna-Aafrika Kompanii pioneeriüksus ja Matabeleland vallutati Esimese Matabele sõja käigus. See jaotus vastab umbes etnilisele piirile enne koloniseerimist.

Provintsi valitseb provintsikuberner, kelle määrab ametisse president.

Rahvastik muuda

Zimbabwe rahvaarv on 12 miljonit.[5]

Zimbabwe arvukaim rahvus on šonad (82%), kes elavad riigi kesk- ja idaosas. Arvukuselt teine rahvas on lääne- ja lõunapiirkondi asustavad ndebeled (17%). Suurim vähemus on valged, keda on vähem kui 1% rahvaarvust. Valged on enamasti inglise päritolu, kuid leidub ka buuride, kreeklaste, portugallaste, prantslaste ja hollandlaste järeltulijaid. Valgete kogukond oli arvukaim 1975. aastal, kui neid oli umbes 278 000 ehk 4,3% rahvastikust. Tänapäeval on neid vähem kui 50 000.

Umbes 75% elanikest on vähemalt osaliselt kristlased[5] ja 24% usub muistsetesse jumalatesse.

2016. aasta andmetel oli 13,5% Zimbabwe elanikest nakatunud HI-viirusega.[7]

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. The World Factbook
  2. Rahvaloendus, vaadatud 2022.
  3. Maailmapanga andmebaas, vaadatud 22.10.2018.
  4. Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.
  5. 5,0 5,1 5,2 "CIA World Factbook". Originaali arhiivikoopia seisuga 16. aprill 2020. Vaadatud 2. mail 2012.
  6. 6,0 6,1 Eesti Entsüklopeedia 15. Maailma maad, lk 587.
  7. HIV and AIDS in Zimbabwe avert.org

Välislingid muuda