Zimbabwe
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Zimbabwe (varasem nimi Rodeesia) on merepiirita riik Aafrika lõunaosas. Piirneb idas Mosambiigi, lõunas Lõuna-Aafrika Vabariigi, edelas Botswana ning põhjas Sambiaga. Pealinn on Harare (endise nimega Salisbury). Aprillis 1980 lõppes 15 aastat kestnud valgete vähemuse valitsus ning Zimbabwe põliselanikud moodustasid enamusvalitsuse, mida rahvusvaheliselt tunnustati.
|
Zimbabwe Vabariik
| |||
 | |||
| Riigihümn | Blessed be the land of Zimbabwe | ||
|---|---|---|---|
| Pealinn | Harare | ||
| Pindala |
390 757 km² [1]  | ||
| Riigikeel | inglise, šona, ndebele | ||
| Rahvaarv |
15 178 979 (2022)[2] | ||
| Rahvastikutihedus | 38,8 in/km² | ||
| Riigikord | parlamentaarne vabariik | ||
| President | Emmerson Mnangagwa | ||
| Iseseisvus |
11. november 1965 ja 18. aprill 1980 | ||
| SKT |
17,846 mld $ (2017)[3] | ||
| SKT elaniku kohta |
1333 $ (2017)[4] | ||
| Rahaühik | Lõuna-Aafrika rand (R), Botswana pula (P), Briti nael (£), USA dollar ($), euro (€)[5] | ||
| Usund | Kristlus, Mbira Dza Vadzimu | ||
| Ajavöönd | UTC+2:00 | ||
| Tippdomeen | .zw | ||
| ROK-i kood | ZIM | ||
| Telefonikood | 263 | ||
Zimbabwes on kolm ametlikku keelt: inglise, šona ja ndebele. Zimbabwe sai alguse Briti isemajandava Lõuna-Rodeesia kolooniana, mille maad võeti Briti Lõuna-Aafrika Kompaniilt.
Nimi muuda
Zimbabwe nimi on olnud Lõuna-Rodeesia (1923), Rodeesia (1965) ja Zimbabwe Rodeesia (1979). Nime Zimbabwe tutvustati 1960. aastatel võimaliku nimena iseseisvale riigile ja seda kasutasid iseseisvust nõudvad liikumised.
Nimi tuleb šona keelest ja see tähendab kas kivimaja või iidset varet, mis on nüüd püha koht. Zimbabwet on esmamainitud kui Symbaoe 1531. aastal Vicente Pegado poolt, kes oli Sofala Portugali garnisoni kapten.
Asukoht muuda
Zimbabwe on ilma merepiirita riik Lõuna-Aafrikas. Riik asub laiuste 15° ja 23°S ning pikkuste 25° and 34°E vahel.
Loodus muuda
Pinnamood muuda
Enamik riigist asub keskplatool, mis ulatub edelast loodesse kõrgusvahemikus 1200–1600 meetrit. Riigi idapoolne ala on mägine ning seal asub 2592 m kõrge Nyngani mägi. Umbes viiendiku riigist moodustab rohumaa (veld), mis asub madalamal kui 900 m. Victoria juga, üks maailma suurimaid, asub Zimbabwe loodeosas Zambezi jõel. Kliima on troopiline ning vihmaperiood on oktoobri lõpust märtsini. Kliima muudab mõõdukamaks kõrgus merepinnast.
Jõed muuda
Riigi põhjapiir kulgeb mööda Zambezi jõge. Sellel asub Kariba veehoidla ehk Kariba järv. Lõunas moodustab loodusliku piiri Limpopo jõgi. Riigi idaosas on suuremad jõed Save jõgi ja selle lisajõgi Runde ning Mazowe jõgi.
Taimed ja loomad muuda
Savannid moodustavad suurema osa riigist, kuigi niiskes ja mägises idas leidub troopilisi igihaljaid taimi. Zimbabwes kasvavad puud nagu tiikpuu, mahagon, msasa ja ahvileivapuu. Lillede hulgas on hibiskus, ämblikliilia, leonotis ja kassia.
Zimbabwes elab 270 liiki imetajaid.[6] Imetajate hulgas on jõehobu, ninasarvik, paavian, okaapi, kaelkirjak, suurkudu, must Ida-Aafrika antiloop, sebra, mäger, saarmas, okassiga ja jänes.
Zimbabwes elab 693 liiki linde, 180 liiki roomajaid ja 31 liiki kahepaikseid.[6] Roomajaid ja madusid on palju. Suurim roomaja on varaan, kuid jõgedes elavad mitmed krokodilliliigid.
Zimbabwe looduslik mitmekesisus on suur, kuid leidub ka tavapärast troopilist Aafrika floorat ja faunat. Riigi tähtsaimad loomad on lõvi, elevant, Aafrika pühvel, leopard, ninasarvik, mõned primaadid ja antiloop. Kalaliike on 131.
Keskkonnaprobleemid muuda
Minevikus katsid suurt osa riigist tihedad metsad, milles oli palju liike. Vaesus, rahvaarvu kasv ja kütuse puudumine viisid metsade maharaiumiseni, mis omakorda vähendas tunduvalt metsiku looduse hulka. Metsade hävimine ja erosioon on tõsised probleemid ning põllumajanduseks sobiva maa hulk on kahanenud. Sellest hoolimata peavad mõned organisatsioonid Zimbabwet üheks parima kliimaga kohaks, kus elada.
Ajalugu muuda
Enne koloniseerimist (1000–1887) muuda
Proto-šona keelt rääkivad kogukonnad tekkisid 9. sajandil Limpopo jõe oru keskosas. Seal liikusid nad edasi Zimbabwe mägismaale. 10. sajandil sai Zimbabwe kõrgplatoo Šona riikide keskmeks ning sama sajandi alguses hakkasid nad kauplema araabia kaupmeestega, mis aitas kaasa Mapungubwe kuningriigi õitsengule 11. sajandil. See riik oli võimsamate Šona riikide eelkäija, mis domineerisid piirkonda 13. kuni 15. sajandi.
13.–15. sajandil asus riigi territooriumil Suur-Zimbabwe riik. Riigi jõukus põhines maavaradel (kuld, vask, tina). Elanikud hülgasid teadmata põhjustel umbes 1450. aasta paiku riigi pealinna ning läksid elama põhjapoolsetele aladele. Kui 19. sajandi keskel avastasid Euroopa maadeuurijad Suur-Zimbabwe linna, siis ei uskunud nad, et võimsad kiviehitised on kuulunud aafriklastele. Selle linna säilinud tornid, müürid ja templid näitavad, et see riik oli võimas.
Uut riiki kutsuti Monomotapa ehk Makaranga (Päikeseriik) ning selle õitseaeg oli 15.-17. sajandil. Monomotapa tuntuim kuningas Mutopa valitses 15. sajandi algul. Tema ajal ulatas šonade riigi mõjupiirkond India ookeanini. Peamiselt kauples riik kulla, elevandiluu, loomanahkade ning orjadega. Sisse veeti Araabia maitseaineid, India kangaid ja Hiina portselani.
Koloniaalaeg (1888–1965) muuda
1880. aastatel hakkas piirkonna vastu huvi tundma Cecil Rhodese Briti Lõuna-Afrika Kompanii. Rhodes sai ndebele rahva käest kaevandusõiguse aastal 1888 ning seejärel alistas ta šona ja ndebele hõimude riigid. 1890 sai ta Briti valitsuselt nende maade haldamise ainuõiguse.
Zimbabwes valitsevad soodsad looduslikud tingimused meelitasid sinna valgeid koloniste. Aafrika hõimud tõrjuti vähem viljakatesse reservaatidesse. Nii tagati eurooplaste istanduste odav tööjõud ning hakati kasvatama tubakat, suhkruroogu ja tegelema karjakasvatusega.
1923. lõppes Lõuna-Aafrika Kompanii ainuvalitsemine Rodeesias ning maa jagati piki Zambezi jõge Briti Lõuna-Rodeesia (praegune Zimbabwe) krooniasumaaks ja Põhja-Rodeesia (praegune Sambia) protektoraadiks. Lõuna-Rodeesia valgetele anti omavalitsuse õigused.
1953. aastal ühendati mõlemad Rodeesiad ja Njassamaa (praegune Malawi) Rodeesia ja Njassamaa Föderatsiooniks, mille pealinnaks sai Salisbury. Tekkis liitriik, kus võim kuulus valgele vähemusele. See riik lagunes musta elanikkonna survel 1963. aastal, kes tahtsid iseseisvust. Ka Lõuna-Rodeesia valged hakkasid nõudma iseseisvust, kuid Suurbritannia valitsus soovis enne garantiid, et kehtestataks enamuse võim.
Iseseisvus ja kodusõda (1965–1979) muuda
1965. aastal kuulutas valge vähemuse valitsuse peaminister Ian Smith maa ühepoolselt Rodeesia nime all iseseisvaks. ÜRO kehtestas seepeale majanduslikud sanktsioonid.
Rodeesia mustanahaline elanikkond alustas Smithi valitsuse vastu relvastatud võitlust. Šona hõimud toetasid Zimbabwe Aafrika Rahvusliitu (ZANU), mida juhtis Robert Mugabe. Ndebeled toetasid oma hõimupealikku Joshua Nkomet ja tema Zimbabwe Aafrika Rahvusliitu (ZAPU). 1976 ühendati jõud Isamaarindeks (PF).
Tänu Lõuna-Aafrikale sai Rodeesia ÜRO majanduslikest sanktsioonidest mööda hiilida, aga kodusõda kurnas riiki. 1979. aastal loobus Smith peaministri kohast musta piiskopi Abel Muzorewa kasuks, kuid teised riigid ei pidanud seda piisavaks. Algasid läbirääkimised, mille tulemusel toimusid 1980. aastal valimised. Võitjaks osutus Isamaarinne ja Zimbabwet kui iseseisvat riiki tunnustati rahvusvaheliselt. Valitsusjuhiks sai Robert Mugabe, kes oli aastatel 1988–2017 president.
Alates 1980. aastast muuda
2009. aastani kehtis riigis dollar (ZWD). Hüperinflatsiooni tõttu loobuti aprillis 2009 oma rahast ja riigis kasutatakse naaberriikide raha, USA dollareid ja eurosid.
Majandus muuda
Riigi põhitulud pärinevad põllumajandustoodete (peamiselt tubaka) müügist.
Haldusjaotus muuda
Zimbabwe on jaotatud kaheksaks provintsiks, millele lisandub kaks provintsiõigustega linna.
Provintside nimed tulevad Mashonlandi ja Matabelandi jagamisest kolonisatsiooni käigus. Mashonlandi okupeeris Briti Lõuna-Aafrika Kompanii pioneeriüksus ja Matabeland vallutati Esimese Matabele sõja käigus. See jaotus vastab umbes etnilisele piirile enne koloniseerimist.
Provintsi valitseb provintsikuberner, kelle määrab ametisse president.
Rahvastik muuda
Zimbabwe rahvaarv on 12 miljonit.[5]
Zimbabwe arvukaim rahvus on šonad (82%), kes elavad riigi kesk- ja idaosas. Arvukuselt teine rahvas on lääne- ja lõunapiirkondi asustavad ndebeled (17%). Suurim vähemus on valged, keda on vähem kui 1% rahvaarvust. Valged on enamasti inglise päritolu, kuid leidub ka buuride, kreeklaste, portugallaste, prantslaste ja hollandlaste esindajaid. Valgete kogukond oli arvukaim 1975. aastal, kui neid oli umbes 278 000 ehk 4,3% rahvastikust. Tänapäeval on neid vähem kui 50 tuhat.
Umbes 75% elanikest on vähemalt osaliselt kristlased[5] ja 24% usub muistsetesse jumalatesse.
2016. aasta andmetel oli 13,5% Zimbabwe elanikest nakatunud HI-viirusega.[7]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ The World Factbook
- ↑ Rahvaloendus, vaadatud 2022.
- ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 22.10.2018.
- ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 "CIA World Factbook". Originaali arhiivikoopia seisuga 16. aprill 2020. Vaadatud 2. mail 2012.
- ↑ 6,0 6,1 Eesti Entsüklopeedia 15. Maailma maad, lk 587.
- ↑ HIV and AIDS in Zimbabwe avert.org
Välislingid muuda
- Zimbabwe, milleks?
- Doubts linger over Zimbabwe deal, BBC News, 22. juuli 2008