1959
aasta
◄ |
19. sajand |
20. sajand
| 21. sajand
◄ |
1920. aastad |
1930. aastad |
1940. aastad |
1950. aastad
| 1960. aastad
| 1970. aastad
| 1980. aastad
| ►
◄◄ |
◄ |
1955 |
1956 |
1957 |
1958 |
1959
| 1960
| 1961
| 1962
| 1963
| ►
| ►►
1959. aasta (MCMLIX) oli 20. sajandi 59. aasta.
Sündmused maailmas muuda
Jaanuar muuda
- ...Eestis kaotati 12 väikest rajooni.
Veebruar muuda
- 1. veebruar – Djatlovi kuru intsident: salapärastel asjaoludel hukkus 9 matkajat.
- 3. veebruar – "päev, mil suri muusika". Lennuõnnetuses hukkusid Buddy Holly, Ritchie Valens ja The Big Bopper (J. P. Richardson).
- 14. veebruar – Kreeka, Türgi ja Suurbritannia kirjutasid Londonis alla Küprose iseseisvumise kokkuleppele.
- 16. veebruar – Fidel Castro sai pärast diktaator Fulgencio Batista kukutamist Kuuba peaministriks.
Märts muuda
- 11. märts – Eurovisiooni lauluvõistluse võitis Holland lauluga "Een beetje".
- 24. märts – Ameerika füüsik Charles Townesi sai laserite eelkäijaks oleva maseri patendi.
Aprill muuda
- ...
Mai muuda
- ...
Juuni muuda
- 1. juuni – ühendati kolm Tartu trükikoda – Hans Heidemanni nimeline (endine Mattiesen), "Tartu Kommunist" (endie "Postimees") ja "Pioneer" (endine "Noor-Eesti"), uus nimi Hans Heidemanni nimeline trükikoda.
Juuli muuda
- 25. juuli – hõljuklaev SR.N1 ületas 2 tunni ja 3 minutiga esimesena La Manche'i (Inglise kanali).
August muuda
- 21. august – Hawaiist sai 50. USA osariik
September muuda
- ...
Oktoober muuda
- 7. oktoober – Nõukogude Liidu kosmosejaam Luna 3 pildistas esimest korda Kuu tagakülge.
- NSVL RJK Teine Peavalitsus arreteeris GRU alampolkovniku Pjotr Popovi, kes mõisteti süüdi ja hukati 1963. aastal.
- NSVL RJK poolt tapeti Saksamaale emigreerunud OUN-i juht Stepan Bandera.
November muuda
- 23.–26. november – Tallinnas toimus kohtuprotsess endiste metsavendade üle. Valter Kelt, Leonid Sinisalu ja Johannes Kriipsalu mõisteti surma.
Detsember muuda
- ...
Sündmused Eestis muuda
Jaanuar muuda
- 1. jaanuar – töönduskooperatsioon korraldati ümber; selle käigus läksid vastavad ettevõtted riigi kätte[1].
- 14.-15. jaanuar – Eesti NSV Ülemkohus mõistis Mart Niklusele 10 aastat vabadusekaotust ja kolm aastat asumist nõukogudevastase agitatsiooni eest.
- 15. jaanuar – avaldati rahvaloenduse tulemused, mille järgi Eesti NSV piirides elas ligi 1,2 miljonit inimest, kellest eestlasi oli ligi 900 000 ehk umbes 75%[1].
Veebruar muuda
- 11.–12. veebruar – asutati Eesti NSV Ajakirjanike Liit[1]
- 13. veebruar – asutati Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisidemete Arendamise Ühing[1].
Märts muuda
Aprill muuda
- 24. aprill – jõustus seadus "Kooli ja elu sidemete tugevdamisest ning haridussüsteemi edasiarendamisest Eesti NSV-s", milles muu hulgas kehtestati 8-klassiline koolikohustus[1].
Mai muuda
Juuni muuda
Juuli muuda
August muuda
September muuda
Oktoober muuda
- 14. oktoober – Kohtla-Järve lähedal tapeti August Jõelaht ja rööviti 450 000 rubla Kiviõli põlevkivikeemia kombinaadi palgarahasid. Hiljem mõisteti Feliks Martin ja Heino Silla kuriteo eest surma ning mitu asjaga seotud inimest said vanglakaristused.[2]
November muuda
Detsember muuda
- 30. detsember – Narva lähedal hakkas tööle Balti soojuselektrijaama esimene plokk[1].
- Taasasutati Abruka salumetsa kaitseala.
- Aasta sportlaseks valiti Paul Keres.
Sündinud muuda
- Pikemalt artiklis Sündinud 1959
- 1. jaanuar – Kajar Pruul, eesti kirjandusteadlane ja tõlkija
- 8. jaanuar – Mait Mäekivi, eesti filmioperaator
- 28. jaanuar – Eugen Bejinariu, Rumeenia poliitik
- 28. jaanuar – Frank Darabont, Ungari päritolu USA filmirežissöör, stsenarist ja produtsent
- 28. jaanuar – Epp-Maria Kokamägi, eesti kunstnik
- 28. jaanuar – Ulla Länts, eesti raadioajakirjanik
- 2. veebruar – Jari Tervo, soome kirjanik
- 12. veebruar – Gennadi Jeltsov, eestivene kunstnik
- 20. veebruar – Sergei Dolmatov, vene maletaja
- 16. märts – Jens Stoltenberg, Norra poliitik
- 23. aprill – Jan Černý, Tšehhi poliitik
- 7. mai – Heiki Valk, eesti arheoloog
- 13. juuni – Klaus Iohannis, Rumeenia poliitik
- 25. juuni – Lutz Dombrowski, Saksa DV kergejõustiklane
- 11. juuli – Kristin Kuutma, eesti etnoloog ja folklorist
- 25. juuli – Andrei Haritonov, vene filminäitleja
- 26. juuli – Kevin Spacey, USA filminäitleja
- 27. august – Jeanette Winterson, inglise kirjanik
- 29. august – Juha Veijonen, soome näitleja
- 5. september – André Phillips, USA kergejõustiklane
- 14. september – Tatjana Poljakova, vene kirjanik
- 22. september – Saul Perlmutter, USA astrofüüsik, Nobeli füüsikaauhinna laureaat
- 19. november – Allison Janney, USA filminäitleja
- 19. november – Gerry Saarep, Eesti laskur
- 21. november – Sergei Ratnikov, Eesti jalgpallur ja jalgpallitreener
- 21. november – Colin Kenneth Beashel, Austraalia purjetaja
- 21. november – Reet Miitel, eesti kujundusgraafik
- 23. november – Karl Madis, eesti laulja, saksofonist
- 5. detsember – Aivar Simson (Simson Seakülast), eesti skulptor
- 13. detsember – Heino Enden, Eesti korvpallur ja treener
- 21. detsember – Florence Griffith Joyner, USA kergejõustiklane
- 25. detsember – Eirik Kvalfoss, Norra laskesuusataja
- 30. detsember – Tracey Ullman, briti koomik, näitleja ja laulja
- 31. detsember – Val Kilmer, ameerika näitleja
Surnud muuda
- Pikemalt artiklis Surnud 1959
- 3. veebruar – Buddy Holly, USA muusik
- 3. veebruar – Richie Valens, USA muusik
- 3. veebruar – The Big Bopper, USA muusik
- 18. veebruar – Gago Coutinho, portugali lennunduspioneer
- 17. märts – Peet Vallak, eesti kirjanik
- 26. märts – Raymond Chandler, ameerika kirjanik
- 29. aprill – Morris K. Jessup, USA ufoloog
- 28. september – Rudolf Caracciola, saksa autovõidusõitja
- 20. detsember – Juhan Simm, Eesti helilooja ja koorijuht
Nobeli auhinnad muuda
Viited muuda
Välislingid muuda
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: 1959 |