1959
aasta
◄ |
19. sajand |
20. sajand
| 21. sajand
◄ |
1920. aastad |
1930. aastad |
1940. aastad |
1950. aastad
| 1960. aastad
| 1970. aastad
| 1980. aastad
| ►
◄◄ |
◄ |
1955 |
1956 |
1957 |
1958 |
1959
| 1960
| 1961
| 1962
| 1963
| ►
| ►►
1959. aasta (MCMLIX) oli 20. sajandi 59. aasta.
Sündmused maailmasRedigeeri
JaanuarRedigeeri
- ...Eestis kaotati 12 väikest rajooni.
VeebruarRedigeeri
- 1. veebruar – Djatlovi kuru intsident: salapärastel asjaoludel hukkus 9 matkajat.
- 3. veebruar – "päev, mil suri muusika". Lennuõnnetuses hukkusid Buddy Holly, Ritchie Valens ja The Big Bopper (J. P. Richardson).
- 14. veebruar – Kreeka, Türgi ja Suurbritannia kirjutasid Londonis alla Küprose iseseisvumise kokkuleppele.
- 16. veebruar – Fidel Castro sai pärast diktaator Fulgencio Batista kukutamist Kuuba peaministriks.
MärtsRedigeeri
- 11. märts – Eurovisiooni lauluvõistluse võitis Holland lauluga "Een beetje".
- 24. märts – Ameerika füüsik Charles Townesi sai laserite eelkäijaks oleva maseri patendi.
AprillRedigeeri
- ...
MaiRedigeeri
- ...
JuuniRedigeeri
- 1. juuni – ühendati kolm Tartu trükikoda – Hans Heidemanni nimeline (endine Mattiesen), "Tartu Kommunist" (endie "Postimees") ja "Pioneer" (endine "Noor-Eesti"), uus nimi Hans Heidemanni nimeline trükikoda.
JuuliRedigeeri
- 25. juuli – hõljuklaev SR.N1 ületas 2 tunni ja 3 minutiga esimesena La Manche'i (Inglise kanali).
AugustRedigeeri
- 21. august – Hawaiist sai 50. USA osariik
SeptemberRedigeeri
- ...
OktooberRedigeeri
- 7. oktoober – Nõukogude Liidu kosmosejaam Luna 3 pildistas esimest korda Kuu tagakülge.
- NSVL RJK Teine Peavalitsus arreteeris GRU alampolkovniku Pjotr Popovi, kes mõisteti süüdi ja hukati 1963. aastal.
- NSVL RJK poolt tapeti Saksamaale emigreerunud OUN-i juht Stepan Bandera.
NovemberRedigeeri
- 23.–26. november – Tallinnas toimus kohtuprotsess endiste metsavendade üle. Valter Kelt, Leonid Sinisalu ja Johannes Kriipsalu mõisteti surma.
DetsemberRedigeeri
- ...
Sündmused EestisRedigeeri
JaanuarRedigeeri
- 1. jaanuar – töönduskooperatsioon korraldati ümber; selle käigus läksid vastavad ettevõtted riigi kätte[1].
- 14.-15. jaanuar – Eesti NSV Ülemkohus mõistis Mart Niklusele 10 aastat vabadusekaotust ja kolm aastat asumist nõukogudevastase agitatsiooni eest.
- 15. jaanuar – avaldati rahvaloenduse tulemused, mille järgi Eesti NSV piirides elas ligi 1,2 miljonit inimest, kellest eestlasi oli ligi 900 000 ehk umbes 75%[1].
VeebruarRedigeeri
- 11.–12. veebruar – asutati Eesti NSV Ajakirjanike Liit[1]
- 13. veebruar – asutati Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisidemete Arendamise Ühing[1].
MärtsRedigeeri
AprillRedigeeri
- 24. aprill – jõustus seadus "Kooli ja elu sidemete tugevdamisest ning haridussüsteemi edasiarendamisest Eesti NSV-s", milles muu hulgas kehtestati 8-klassiline koolikohustus[1].
MaiRedigeeri
JuuniRedigeeri
JuuliRedigeeri
AugustRedigeeri
SeptemberRedigeeri
OktooberRedigeeri
NovemberRedigeeri
DetsemberRedigeeri
- 30. detsember – Narva lähedal hakkas tööle Balti soojuselektrijaama esimene plokk[1].
- Taasasutati Abruka salumetsa kaitseala.
- Aasta sportlaseks valiti Paul Keres.
SündinudRedigeeri
- Pikemalt artiklis Sündinud 1959
- 1. jaanuar – Kajar Pruul, eesti kirjandusteadlane ja tõlkija
- 8. jaanuar – Mait Mäekivi, eesti filmioperaator
- 28. jaanuar – Eugen Bejinariu, Rumeenia poliitik
- 28. jaanuar – Frank Darabont, Ungari päritolu USA filmirežissöör, stsenarist ja produtsent
- 28. jaanuar – Epp-Maria Kokamägi, eesti kunstnik
- 28. jaanuar – Ulla Länts, eesti raadioajakirjanik
- 2. veebruar – Jari Tervo, soome kirjanik
- 12. veebruar – Gennadi Jeltsov, eestivene kunstnik
- 20. veebruar – Sergei Dolmatov, vene maletaja
- 16. märts – Jens Stoltenberg, Norra poliitik
- 23. aprill – Jan Černý, Tšehhi poliitik
- 7. mai – Heiki Valk, eesti arheoloog
- 13. juuni – Klaus Iohannis, Rumeenia poliitik
- 25. juuni – Lutz Dombrowski, Saksa DV kergejõustiklane
- 11. juuli – Kristin Kuutma, eesti etnoloog ja folklorist
- 25. juuli – Andrei Haritonov, vene filminäitleja
- 27. august – Jeanette Winterson, inglise kirjanik
- 29. august – Juha Veijonen, soome näitleja
- 5. september – André Phillips, USA kergejõustiklane
- 14. september – Tatjana Poljakova, vene kirjanik
- 22. september – Saul Perlmutter, USA astrofüüsik, Nobeli füüsikaauhinna laureaat
- 19. november – Allison Janney, USA filminäitleja
- 19. november – Gerry Saarep, Eesti laskur
- 21. november – Sergei Ratnikov, Eesti jalgpallur ja jalgpallitreener
- 21. november – Colin Kenneth Beashel, Austraalia purjetaja
- 21. november – Reet Miitel, eesti kujundusgraafik
- 23. november – Karl Madis, eesti laulja, saksofonist
- 5. detsember – Aivar Simson (Simson Seakülast), eesti skulptor
- 13. detsember – Heino Enden, Eesti korvpallur ja treener
- 21. detsember – Florence Griffith Joyner, USA kergejõustiklane
- 25. detsember – Eirik Kvalfoss, Norra laskesuusataja
- 30. detsember – Tracey Ullman, briti koomik, näitleja ja laulja
- 31. detsember – Val Kilmer, ameerika näitleja
SurnudRedigeeri
- Pikemalt artiklis Surnud 1959
- 3. veebruar – Buddy Holly, USA muusik
- 3. veebruar – Richie Valens, USA muusik
- 3. veebruar – The Big Bopper, USA muusik
- 18. veebruar – Gago Coutinho, portugali lennunduspioneer
- 17. märts – Peet Vallak, eesti kirjanik
- 26. märts – Raymond Chandler, ameerika kirjanik
- 29. aprill – Morris K. Jessup, USA ufoloog
- 28. september – Rudolf Caracciola, saksa autovõidusõitja
- 20. detsember – Juhan Simm, Eesti helilooja ja koorijuht
Nobeli auhinnadRedigeeri
ViitedRedigeeri
VälislingidRedigeeri
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: 1959 |