1955

Sündinud 1955 • Surnud 1955 • Viimased sündmused maailmas • Aasta päevad

◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1920. aastad | 1930. aastad | 1940. aastad | 1950. aastad | 1960. aastad | 1970. aastad | 1980. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1951 | 1952 | 1953 | 1954 | 1955 | 1956 | 1957 | 1958 | 1959 | ► | ►►

1955. aasta (MCMLV) oli 20. sajandi 55. aasta.

Sündmused maailmas

Jaanuar

...

Veebruar

...

Märts

...

Aprill

...

Mai

9. mai – Lääne-Saksamaa võeti NATO liikmeks.
15. mai – Lionel Terray ja Jean Couzy jõudsid esimeste inimestena Makalu tippu.

Juuni

11. juuni – Prantsusmaal Le Mansi ringrajal sai 80 inimest surma ja üle 100 viga, kui kolm võidusõiduautot kokku põrkasid ja publiku sekka paiskusid.

Juuli

17. juuli – USA California osariigis Anaheimis avati Disneyland.
21. juuli – Inglise arst Ian Donald kasutas esimest korda meditsiinidiagnostikas ultraheli, et tuvastada kasvajaid ja tsüste.
27. juuli – Austria iseseisvumine.

August

...

September

...

Oktoober

23. oktoober – Prantsusmaa protektoraadis Saarimaal toimus rahvahääletus piirkonna tuleviku üle – 32,29% pooldas iseseisvust, 67,71% soovis Lääne-Saksamaaga taasühineda.

November

15. november – Jaapanis asutati Liberaaldemokraatlik Partei.

Detsember

...

Sündmused Eestis

Jaanuar

9. jaanuar – moodustati Eesti Spordiliit Ameerikas (ESA)^[1].

Veebruar

Märts

Aprill

Mai

Kevadel saatis EKP üle 300 inseneri, töölise ja teenistuja kolhooside parema juhtimise eesmärgil sinna tööle^[2].

Juuni

2. juunil väljus Põhja merele esimene eesti keskmine kalatraaler SRT-4244.
17.–18. juuni – Nikita Hruštšov külastas Eestit: Tartus vaatas ta "Kaardiväelase" ja Viisu sovhoosi, Tallinnas aga kohtus Eesti NSV võimukandjatega^[2]

Juuli

19. juuli – Tallinnast anti eetrisse esimene televisioonisaade^[2].
20.–21. juuli – Tallinnas toimus XIV üldlaulupidu ja rahvakunstiõhtu^[2]
21. juuli – loodi Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu^[2].

Juulis avati Eesti NSV Rahvamajanduse Saavutuste Näitus^[2].

August

September

30. september – lasti käiku Narva Hüdroelektrijaama esimene turbiin. HEJ ehitamiseks paisutati Narva jõele veehoidla, nn Narva meri.

Oktoober

30. oktoober – asutati Tartu Linnamuuseum^[2].

November

Detsember

...

Asutati Eesti Geograafia Selts^[2].
Tallinna Kinostuudio hakkas sel aastal iseseisvalt tootma mängufilme^[2].
Hakkas ilmuma raamatusari "Seiklusjutte maalt ja merelt".
Abja mõisa rajati lastekodu.

Sündinud

Pikemalt artiklis Sündinud 1955

13. jaanuar – Vojtěch Filip, Tšehhi poliitik
18. jaanuar – Kevin Costner, ameerika filminäitleja ja -režissöör
1. veebruar – Marina Palei, vene kirjanik
11. märts – Nina Hagen, saksa laulja ja näitleja
21. märts – Erki Berends, eesti ajakirjanik
31. märts – Angus Young, šoti päritolu austraalia muusik (AC/DC kitarrist)
13. aprill – Ingmar Kurg, eesti teoloog, vaimulik ja kirjastaja
13. aprill – Irina Hakamada, Venemaa poliitik
23. aprill – Anthony Miles, Inglise maletaja
23. aprill – Urmas Ott, eesti teleajakirjanik
21. juuni – Michel Platini, Prantsuse jalgpallur
21. juuli – Béla Tarr, ungari filmilavastaja
31. august – Edwin Moses, USA kergejõustiklane
7. september – Mira Furlan, horvaatia filminäitleja ja laulja
10. september – Marja-Liisa Kirvesniemi, soome murdmaasuusataja
9. oktoober – Steve Ovett, Suurbritannia kergejõustiklane
11. november – Dave Alvin, USA kitarrist, laulja ja laulukirjutaja
21. november – Cedric Bryan Maxwell, USA korvpallur
21. november – Andres Saag, eesti botaanik
30. november – Billy Idol, inglise laulja
23. detsember – Joseph Dunford, Ameerika Ühendriikide sõjaväelane

Surnud

Pikemalt artiklis Surnud 1955

23. veebruar – Paul Claudel, prantsuse kirjanik ja diplomaat
11. märts – Alexander Fleming, šoti bakterioloog, Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind 1945
18. aprill – Albert Einstein, füüsik
23. juuli – Cordell Hull, USA poliitik
12. august – Thomas Mann, saksa kirjanik
12. august – James Sumner, USA biokeemik, Nobeli laureaat 1946
30. september – Pentti Haanpää, soome kirjanik
12. november – Alfréd Hajós, ungari sportlane
25. november – Herman Hoogland, hollandi kabetaja

Nobeli auhinnad

füüsika – Willis Eugene Lamb ja Polykarp Kusch
keemia – Vincent du Vigneaud
meditsiin – Axel Hugo Theodor Theorell
kirjandus – Halldór Kiljan Laxness
rahu – auhinda välja ei antud

Viited

↑ ESBL veebis (vaadatud 21.03.2015)
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 ^2,4 ^2,5 ^2,6 ^2,7 ^2,8 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 284–285

[ESBL-1] ESBL veebis (vaadatud 21.03.2015)

[Kronoloogia,_2007-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 ^2,4 ^2,5 ^2,6 ^2,7 ^2,8 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 284–285

[1]

[2]