Eestimaa Kommunistlik Partei
See artikkel vajab toimetamist. |
Eestimaa Kommunistlik Partei (lühend EKP) enne ka Eestimaa Kommunistlik (bolševike) Partei (lühend EK(b)P) oli Eesti Vabariigi territooriumil ebaseaduslikult 1920–1940 ning 1940–1990 Eesti NSV-s seaduslikult tegutsenud kommunistlik partei, Eesti NSV ajal 1940–1990 ka ainupartei. EKP oli 20. sajandil Eesti arengut oluliselt mõjutanud erakond.[viide?]
Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP) | |
---|---|
Asutamine | 1920 – keeld 1991 |
Peakorter | Eesti NSV, Tallinn |
Ideoloogia |
Partei oli Eesti NSV-s võimul 1940–1941 ja 1944–1990. 8. oktoobril 1940. aastal ühendati EKP ametlikult ÜK(b)P-ga ja nimetati ümber Eestimaa Kommunistlikuks (bolševike] Parteiks. Aastatel 1952–1990 oli Eestimaa Kommunistlik Partei, NLKP Eesti NSV harurorganisatsioon.[viide?]
Eesti Vabariigis ei olnud Eestimaa Kommunistlik Partei 1940. aastani kunagi legaalne poliitiline ühing. Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei keelustati 23. augustil 1991 Vabariigi Valitsuse otsusega.[viide?]
Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei territoriaalse allüksusena oli EKP eesmärk üles ehitada kommunistlik ühiskond. EKP kõrgeim organ oli EKP Kongress, millel valiti kongressi saadikute seast EKP Keskkomitee ja EKP revisjonikomitee. Jooksvate ülesannete täitmiseks valis Keskkomitee EKP Keskkomitee büroo ning määrati piirkondlike allasutuste linna- ja rajoonikomiteede esimesed sekretärid ja linna- ja rajoonikomiteed.[viide?]
- Pikemalt artiklis EKP KK I sekretär
- Pikemalt artiklis EKP KK, EKP KK Sekretariaat, Eestimaa Kommunistliku Partei piirkondlikud asutused
- Pikemalt artiklis EKP saadikud NLKP kongressidel, Nomenklatuur (eliit)
Eesti kommunistide juhid
muuda- VSDT(b)P Põhja-Balti oblastikomitee esimees Julius Rossfeldt, asetäitja Ivan Rabtšinski;
- NSV Liidus eksiilis viibiva Kommunistliku Internatsionaali Eesti sektsiooni juht Johannes Käspert;
- 1931. aasta jaanuarini illegaalse Eestimaa Kommunistliku partei juht Artur Meering, 1931. aasta jaanuaris otsustas Kominterni Täitevkomitee Moskvas illegaalne EKP laiali saata.
- 1940–1941 EK(b)P KK esimene sekretär, Karl Säre;
- 1941–1944 EK(b)P KK II ja I sekretär Nikolai Karotamm;
- 1950–1978 EK(b)P KK I sekretär Johannes Käbin;
- 1978–1988 EK(b)P ja EKP KK I sekretär Karl Vaino;
- 1988–1990 EKP KK I sekretär Vaino Väljas;
- 1990–1991 EKP KK I sekretär Enn-Arno Sillari.
- 1990 Aleksandr Gussev, Eestimaa Kommunistlik Partei (NLKP)
- 1991 Lembit Annus, Eestimaa Kommunistlik Partei (NLKP)[viide?]
Kommunistliku liikumise ajalugu Eestis
muuda- Pikemalt artiklis Eesti kommunistliku liikumise ajalugu
VSDT(b)P, EK(b)P ja EKP kongressid
muudaaasta | kongress | toimumise koht | KK I sekretär |
---|---|---|---|
2.–4. märts 1907 | Terijoe konverents | Terijoki, Soome Suurvürstiriik | |
5. november 1920 | EKP I Kongress | Tallinn, Eesti Vabariik | |
5.–6. oktoober 1921 | EKP II Kongress | Saue vald Uku talu[4], Eesti Vabariik | |
24. september 1922 | EKP III Kongress | Jõelähtme vald, Haljava küla, Nõmme talu, Eesti Vabariik | |
5.–8. veebruar 1941 | EK(b)P IV Kongress | Tallinn, Eesti NSV | Karl Säre |
23.–25. detsember 1948 | EK(b)P V Kongress | Tallinn, Eesti NSV | Nikolai Karotamm |
11.–14. aprill 1951 | EK(b)P VI Kongress | Tallinn, Eesti NSV | Johannes Käbin |
16.–19. september 1952 | EKP VII Kongress | Tallinn, Eesti NSV | Johannes Käbin |
11.–13. veebruar 1954 | EKP VIII Kongress | Tallinn, Eesti NSV | Johannes Käbin |
17. jaanuar–19. september 1956 | EKP IX Kongress | Tallinn, Eesti NSV | Johannes Käbin |
28.–30. jaanuar 1958 | EKP X Kongress | Tallinn, Eesti NSV | Johannes Käbin |
8.–9. jaanuar 1959 | EKP XI Kongress | Tallinn, Eesti NSV | Johannes Käbin |
16.–17. veebruar 1960 | EKP XII Kongress | Tallinn, Eesti NSV | Johannes Käbin |
27.–29. september1961 | EKP XIII Kongress | Tallinn, Eesti NSV | Johannes Käbin |
7.–8. jaanuar 1964 | EKP XIV Kongress | Tallinn, Eesti NSV | Johannes Käbin |
1.–3. märts 1966 | EKP XV Kongress | Tallinn, Eesti NSV | Johannes Käbin |
17.–19. veebruar 1971 | EKP XVI Kongress | Tallinn, Eesti NSV | Johannes Käbin |
28.–30. jaanuar 1976 | EKP XVII Kongress | Tallinn, Eesti NSV | Johannes Käbin |
28.–30. jaanuar 1981 | EKP XVIII Kongress | Tallinn, Eesti NSV | Karl Vaino |
31. jaanuar – 1. veebruar 1986 | EKP XIX Kongress | Tallinn, Eesti NSV | Karl Vaino |
23.–25. märts 1990 | EKP XX Kongress | Tallinn, Eesti NSV | Enn-Arno Sillari |
Film
muuda- Surma hinda küsi surnutelt, režissöör Kaljo Kiisk, Tallinnfilm 1977
Vaata ka
muudaViited
muudaKirjandus
muuda- Клаас Генрих Карлович. Мои первые шаги на революционном пути: Из воспоминаний о рабочем движении в Петербурге и Прибалт, крае в 1904 - 1905 гг./ Отд. Ленингр. губ. ком. ВКП(б) по изуч. истории Окт. революции и ВКП(б), Ленингр. Истпарт. - Л.: Прибой, 1926. - 63 с.
- Эдер - Ежова Мария Карловна. Шестьдесят лет в рядах ленинской партии /Ин - т истории партии при ЦК КП Эстонии - фил. Ин - та марксизма - ленинизма при ЦК КПСС; Пер. с эст. Д. Золотовой; Предисл. X. А. Леббина. - Таллин: Ээсти раамат, 1972. - 190 с
- Väljas, Vaino Ettekanne EKP Keskkomitee XI pleenumil 9. septembril 1988// Rahva Hääl (1988), 10. september
- EKP XX kongressi materjalid - Rahva Hääl 24.–27. märts 1990
- Olaf Kuuli, Fontanka ja Moika vahel, 2010, ISBN 9789949213627
- Proletaarne revolutsioon Eestis, ajakiri 1926-1933, LEENINGRAAD 1926 — TALITUS: «KÜLWAJA", FONTANKA 53