Ava peamenüü

EKP Keskkomitee

(Ümber suunatud leheküljelt EKP KK)

Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee (lühend EKP KK; aastatel 1940–1954 Eesti Kommunistliku (bolševike) Partei Keskkomitee, lühend EK(b)P KK) oli Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei struktuuriüksuse Eestimaa Kommunistliku Partei kõrgeim kollektiivne juhtorgan.

Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee
Lühend EKP KK
Asutatud 1920
Peakorter Tallinn
Asukoht Pikk tänav 20, Tallinn (1940)
Tõnismägi 16, Tallinn (1941)
Lenini puiestee 7, Tallinn
Tegevuspiirkond Eesti NSV
Juhtkond EKP KK I sekretär
EKP KK Sekretariaat
EKP KK Büroo
Emaorganisatsioon Eestimaa Kommunistliku Partei kongress
Veebileht ajaleht Rahva Hääl
ajakiri Eesti Kommunist

EKP Keskkomitee, EKP Keskkomitee Büroo, EKP KK Sekretariaadi ja EKP Parteikontrollikomisjoni liikmed valiti EKP Kongressididel kongressile saadetud Eesti NSV ühiskondlike asutuste parteiorganisatsioonide saadikute (delegaatide) hulgast.

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti kommunistliku liikumise ajalugu, EKP KK I sekretär, EKP KK Sekretariaat, Eestimaa Kommunistlik Partei, Eestimaa Kommunistliku Partei piirkondlikud asutused
Hoone Tallinnas, Pikk tänav 20, kus 1940. aastal asus EK(b)P KK

EKP Keskkomitee asus 1940. aastal aadressil Pikk tänav 20, 1968. aastast spetsiaalselt keskkomiteele ehitatud hoones Lenini puiesteel (Rävala puiesteel).

EKP KK bürooRedigeeri

EKP Keskkomitee büroo koosnes 9–11 liikmest ja 3–4 liikmekandidaadist. Keskkomitee büroosse kuulusid parteiaparaadi esindajad, milleks olid KK sekretariaat ja Keskkomitee osakonnad.

Büroosse kuulusid tavaliselt EKP Keskkomitee sekretärid, keda võis olla 3–5, lisaks Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees, Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees, kohaliku sõjaväe esindaja, tihti Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu juht ja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee esimees, aeg-ajalt EKP KK häälekandja Rahva Hääl toimetaja ning tavaliselt ka Keskkomitee kõige olulisema osakonna juhataja. Tavaliselt oli selleks Partei Organisatsioonilise Töö Osakonna juhataja.

Büroo käis koos regulaarselt, igal nädalal, selle istungitel arutati kõiki olulisi liiduvabariigi haldusküsimusi. Büroo oluliseks tegevusvaldkonnaks olid ka kaadriküsimused – parteisse vastuvõtt ja sealt väljaheitmine, olulistele ametikohtadele määramine jne.

EKP Keskkomitee büroo oli tinglikult kohalik poliitbüroo. Kui midagi oli büroos arutatud, siis Eesti NSV Ministrite Nõukogu ei hakanud seda enam arutama, vaid juba otsust ellu viima. Keskkomitee büroo oli liiduvabariigi võimutasandi võimukese.

AjaluguRedigeeri

Pärast avaliku sõjategevuse lõppu Nõukogude Venemaa ja Eesti vahel asutati 5. novembril 1920 Tallinnas EKP I kongressil senistest Venemaa Kommunistliku (bolševike) Partei Eestimaa organisatsioonidest Eestis illegaalselt tegutsenud Eestimaa Kommunistlik Partei. Kongressil moodustati EKP Keskkomitee, mis juhtis EKP tööd kongresside vahel. Samal kongressil otsustati ka liitumine Kominterni ehk Kommunistliku Internatsionaaliga, tunnistades end organisatsiooniliselt üheks Kominterni sektsiooniks (Kominterni struktuuriüksuse nimetus) ja esindusena Nõukogude Venemaal Venemaa Büroo ehk Välismaa Büroo.

1920. aastal valitud EKP KK juhtorganidRedigeeri

1921. aastal valitud EKP KK juhtorganidRedigeeri

EKP II kongressil 1921. aastal valitud juhtorgani liikmed:

1922. aastal valitud EKP KK juhtorganidRedigeeri

EKP III kongressil 1922. aastal valitud juhtorgani liikmed:

1924. aasta riigipöördekatseRedigeeri

Pärast 1. detsembri riigipöördekatset likvideeriti Poliitilise Politsei poolt Eestis EKP juhtorganid ning EKP tegevust Eestis juhendasid üksikud NSV Liidust Eestisse saadetud emissarid. Juhtimist teostasid aastatel 1925–1927 EKP KK Välismaa Büroo liikmed Hans Pöögelmann, Jaan Anvelt, Rudolf Vakmann, Otto Rästas ning VB vastutav sekretär Johannes Reesen.

EKP KK juhtorganid 1928–1934Redigeeri

1928. aastal toimus Leningradis EKP KK laiendatud pleenum, millel reorganiseeriti EKP juhtorganid ja loodi EKP KK Poliitbüroo, mis juhendas EKP tegevust Eestis, ning Kommunistliku Internatsionaali Eesti sektsiooni büroo ehk Leningradi Büroo, mis teostas sidepidamist Kominterniga ning kuhu kuulusid: Hans Saks (1928–), F.Kiiser (1928–), Johannes Reesen (1928–), Johannes Käspert (1928–), Rudolf Vakmann (1928–). Samal ajal likvideeriti ka ÜK(b)P KK aparaadi koosseisus rahvussektsioonid, sealhulgas ka Eesti sektsioon.

EKP KK juhtorganid 1934–1937Redigeeri

1934. aastal toimus Leningradis EKP KK augustikonverents, millel reorganiseeriti EKP juhtorganid ning loodi Eestis likvideeritud EKP illegaalsete juhtorganite asemel neutraalses Skandinaavias parteitöö poliitiliseks ja organisatsiooniliseks juhtimiseks Skandinaavia Büroo.

EK(b)P KK 1940. aastalRedigeeri

Sekretariaadi istungi protokoll number 2

12. septembrist 1940. aastast

Kohalviibijad: sm-d Säre, Karotamm, Lauristin, Ruus, Sepre, Arbon, Veimer, Unt, Kumm, Vares, Resov, Tarkpea

...

EK(b)P Keskkomitee pleenumi koosseisust
sm. Säre
а) Määrata kindlaks personaalselt järgmine EK(b)P KK liikmed:
1. Säre Karl - EK(b)P KK I sekretär (1-й секретарь ЦК КП(б)Э)
2. Karotamm Nikolai - EK(b)P KK II sekretär (2-й секретарь ЦК КП(б)Э)
3. Ruus Neeme - Propaganda ja agitatsioonisekretär (Секретарь по пропаганде и агитации)
4. Lauristin Johannes- ENSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees (Председатель СНК ЭССР)
5. Vares Johannes - Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees (Председатель Президиума Верховного Совета ЭССР)
6. Kumm Boris - Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi rahvakomissar (Нарком Внутренних дел ЭССР)
7. Arbon Hermann - (Председатель СПС)
8. Tarkpea Erich - ELKNÜ Keskkomitee sekterär (Секретарь ЦК ЛКСМЭ)
9. Sepre Oskar - Eesti NSV Plaanikomitee esimees (Председатель плановой комиссии ЭССР)
10. Veimer Arnold - ENSV kergetööstuse rahvakomissar (Наркомлегпром ЭССР)
11.Keerdo Paul - ENSV rahanduse rahvakomissar (Наркомфин ЭССР)
12. Lauristin Olga - EK(b)P KK instruktor nais- ja kultuuriorganisatsioonides (Инструктор ЦК КП(б)Э по культуре и женским организациям)
Sm Säre EK(b)P KK büroo koosseisu projekti kinnitamisest
Lülitada EK(b)P KK büroo koosseisu sm-d Säre K., Karotamm N., Ruus N. (juurde kirjutatud tindiga), Lauristin J., Vares J., Kumm B., Tarkpea E.

EK(b)P KK osakondade juhtide kinnitamine

sm. Säre

Kinnitada osakondade juhtideks järgmised sm-d:
1. Resov Aleksandr - Instruktorosakonna juhataja (зав. инструкторским отделом)“

РЦХИДНИ, ф. 17, о. 22, д. 3857

EK(b)P KK juhtorganid, 1940–1941Redigeeri

1941. aastal EK(b)P IV Kongressil valitud EK(b)P juhtorganid:

1948. aastal valitud EK(b)P KK juhtorganidRedigeeri

EK(b)P V kongressil, 1948. aastal valitud EK(b)P juhtorganid:

1951. aastal valitud EK(b)P KK juhtorganidRedigeeri

EK(b)P VI kongressil, 1951. aastal valitud EK(b)P juhtorganid:

1952. aastal valitud EK(b)P KK juhtorganidRedigeeri

EK(b)P VII kongressil 1952. aastal valitud EK(b)P juhtorganid:

1954. aastal valitud EKP KK juhtorganidRedigeeri

EKP VIII kongressil 1954. aastal valitud EKP juhtorganid:

1956. aastal valitud EKP KK juhtorganidRedigeeri

EKP IX kongressil 1956. aastal valitud EKP juhtorganid:

1958. aastal valitud EKP KK juhtorganidRedigeeri

EKP X kongressil 1958. aastal valitud EKP juhtorganid:

1959. aastal valitud EKP KK juhtorganidRedigeeri

EKP XI kongressil 1959. aastal valitud EKP juhtorganid:

1960. aastal valitud EKP KK juhtorganidRedigeeri

EKP XII kongressil 1960. aastal valitud EKP juhtorganid:

1961. aastal valitud EKP KK juhtorganidRedigeeri

EKP XIII kongressil, 1961. aastal valitud EKP juhtorganid:

  • EKP KK büroo liikmed: EKP KK Sekretariaadi sekretärid: Johannes Käbin, Leonid Lentsman, Karl Vaino, Otto Merimaa, Fjodor Ušanjov; Vaino Väljas (EKP Tallinna linnakomitee I sekretär) jt.
  • EKP Keskkomitee liikmed: EKP KK büroo liikmed, Joosep Saat, Vaino Väljas, Endel Puusepp jt.

1964. aastal valitud EKP KK juhtorganidRedigeeri

EKP XIV kongressil, 1964. aastal valitud EKP juhtorganid:

  • EKP KK büroo liikmed: EKP KK Sekretariaadi sekretärid Johannes Käbin, Artur Vader, Karl Vaino, Leonid Lentsman, Otto Merimaa, Fjodor Ušanjov; Vaino Väljas (EKP Tallinna linnakomitee I sekretär) jt.
  • EKP Keskkomitee liikmed: Harald Ilves, Vaino Väljas jt.

1966. aastal valitud EKP KK juhtorganidRedigeeri

EKP XV kongressil, 1966. aastal valitud EKP juhtorganid:

  • EKP KK büroo liikmed:EKP KK Sekretariaadi sekretärid Johannes Käbin, Artur Vader, Karl Vaino, Leonid Lentsman, Fjodor Ušanjov; Vaino Väljas (EKP Tallinna linnakomitee I sekretär) jt.
  • EKP Keskkomitee liikmed: EKP KK büroo liikmed, Vaino Väljas, Alfred Valdov, Elmina Otsman jt.

1971. aastal valitud EKP KK juhtorganidRedigeeri

EKP XVI kongressil, 1971. aastal valitud EKP juhtorganid:

  • EKP KK büroo liikmed:EKP KK Sekretariaadi sekretärid, Johannes Käbin, Konstantin Lebedev, Karl Vaino, Fjodor Ušanjov; Vaino Väljas jt.
  • EKP Keskkomitee liikmed: EKP KK büroo liikmed jt.

1976. aastal valitud EKP KK juhtorganidRedigeeri

EKP XVII kongressil, 1976. aastal valitud EKP juhtorganid:

  • EKP KK büroo liikmed: EKP KK Sekretariaadi sekretärid, Johannes Käbin, Konstantin Lebedev, Karl Vaino, Fjodor Ušanjov; Vaino Väljas jt.
  • EKP Keskkomitee liikmed (125): EKP KK büroo liikmed, Kaarel Ird jt.
    • EKP Keskkomitee liikmekandidaadid (65):

1981. aastal valitud EKP KK juhtorganidRedigeeri

EKP XVIII kongressil, 1981. aastal valitud EKP juhtorganid:

1986. aastal valitud EKP KK juhtorganidRedigeeri

EKP XIX kongressil, 1986. aastal valitud EKP juhtorganid

EKP KK büroo liikmed
EKP KK büroo liikmekandidaadid
Arno Almann, Ain Soidla, Indrek Toome, Heino Veldi.
  Pikemalt artiklis EKP XIX Kongress#EKP XIX Kongressil valitud EKP KK liikmed

1990. aastal valitud EKP KK juhtorganidRedigeeri

EKP XX kongressil, 1990. aastal valitud EKP juhtorganid:

  • EKP KK büroo liikmed:
  • EKP Keskkomitee liikmed:

EKP revisjonikomisjonRedigeeri

EKP Keskkomitee aparaatRedigeeri

Keskkomitee aparaadi struktuur 1940. aasta sügisel:

EKP KK aparaat 1945. aastal:

  • EKP KK Kaadriosakond
  • EKP KK Organiseerimise-instrueerimise osakond kolme sektoriga (informatsiooni, arvestuse ja ühtse parteipileti sektor)
  • EKP KK Propaganda ja agitatsiooni osakond
  • EKP KK Kooliosakond
  • EKP KK Naistöö osakond (likvideeriti 1956)
  • EKP KK Tööstusosakond
  • EKP KK Transpordi osakond
  • EKP KK Kaubanduse ja ühiskondliku toitlustamise osakond
  • EKP KK Põllumajanduse osakond
  • EKP KK Erisektor (kantselei, protokolliosa, kirjade sektor ja salagrupp)
  • EKP KK Rahandus-majandussektor
  • EKP KK Sõjaosakond (likvideeriti 1949)
  • 1945.aastal alustas tööd parteikolleegium (hiljem komisjon), mille ülesanne oli parteiliste karistuste apellatsioonide läbivaatamine ja nende EKP KK büroos otsustamiseks ettevalmistamine

EKP KK aparaat 1989. aastal:

  • EKP KK Parteiorganisatsioonilise ja kaadritöö osakond (endine parteiorganisatsioonilise töö osakond)
  • EKP KK Ideoloogiaosakond (senised propaganda- ja agitatsiooniosakond, kultuuriosakond, teaduse ja õppeasutuste osakond ja välissidemete osakond).
  • EKP KK Sotsiaalmajandusosakond (senised viis tööstuse, kaubanduse ja halduse valdkonna osakonda).
  • EKP KK Riigiõiguse osakond (senine administratiivorganite osakond )
  • EKP KK Agraarosakond (senine põllumajanduse ja toiduainete tööstuse osakond).
  • EKP KK Üldosakond.
  • EKP KK Asjadevalitsus.
  • 1948. aastal liideti EKP KK kooliosakond, Propaganda- ja agitatsiooniosakonnaga.
  • 1948. aastal loodi EKP KK rasketööstuse, kergetööstuse ja transpordi osakond.
  • 1948. aastal reorganiseeriti EKP KK Kaadri ja organiseerimis-instrueerimisosakond, mis liideti EKP KK Partei, ametiühingute ja komsomoliorganite osakonnaks.
  • 1948. aastal nimetati EKP KK kaubanduse ja ühiskondliku toitlustamise osakond, EKP KK plaani-, rahandus- ja kaubandusosakonnaks.
  • 1948. aastal loodi EKP KK administratiivosakond.
  • 1951. aastal loodi EKP KK kalatööstuse osakond.
  • 1951. aastal loodi EKP KK koolide osakond, teaduse ja kõrgemate õppeasutuste osakond, ilukirjanduse ja kunsti osakond.
  • 1953. aastal liideti EKP KK teaduse ja kõrgemate õppeasutuste osakond ja ilukirjanduse ja kunsti osakond.
  • 1952. aastal nimetati EKP KK Rahandus-majandussektor, Asjadevalitsuseks.
  • 1953. aastal liideti EKP KK tööstuse ja transpordi osakond.
  • 1954. aastal reorganiseeriti EKP KK Partei, ametiühingute ja komsomoliorganite osakond, Parteiorganite osakonnaks.
  • 1954. aastal loodi EKP KK laiatarbekaupade ja toiduainetetööstuse osakond (1954–1956).
  • 1956. aastal liideti EKP KK teaduse ja kõrgemate õppeasutuste, ilukirjanduse ja kunsti osakonnaga, koolide osakond - moodustades teaduse, koolide ja kultuuri osakonna.
  • 1956. aastal loodi EKP KK administratiiv-, kaubandus- ja rahandusorganite osakond.
  • 1960. aastal loodi EKP KK ehituse ja ehitusmaterjalide tööstuse osakond.
  • 1962. aastal jagati EKP KK administratiiv-, kaubandus- ja rahandusorganite osakond, EKP KK administratiivorganite ning EKP KK kergetööstuse, toiduainete tööstuse ja kaubanduse osakondadeks.
  • 1963. aastal nimetati EKP KK Propaganda- ja agitatsiooniosakond, EKP KK ideoloogiaosakonnaks (1963–1964).
  • 1964. aastal nimetati EKP KK teaduse, koolide ja kultuuri osakond, EKP KK teaduse ja kultuuri osakonnaks.
  • 1965. aastal reorganiseeriti EKP KK Parteiorganite osakond, Parteiorganisatsioonilise töö osakonnaks - nelja sektoriga.
  • 1965. aastal nimetati EKP KK ideoloogiaosakond taas EKP KK Propaganda- ja agitatsiooniosakonnaks.
  • 1965. aastal nimetati EKP KK toiduainete tööstuse ja kaubanduse osakond, EKP KK kaubanduse ja elukondliku teeninduse osakonnaks.
  • 1965. aastal nimetati EKP KK ehituse ja ehitusmaterjalide tööstuse osakond, EKP KK ehituse ja linnamajanduse osakonnaks.
  • 1967. aastal eraldati EKP KK kaubanduse ja elukondliku teeninduse osakonnast, EKP KK kerge- ja toiduainete tööstuse osakond.
  • 1969. aastal jagati EKP KK teaduse ja kultuuri osakond: EKP KK kultuuriosakonnaks ning EKP KK teaduse ja õppeasutuste osakonnaks.
  • 1971. aastal loodi EKP KK välissidemete osakond.
  • 1980. aastal jagati EKP KK Tööstuse ja transpordi osakond, EKP KK tööstusosakonnaks ning EKP KK transpordi- ja sideosakonnaks.
  • 1983. aastal loodi EKP KK majandusosakond, mis tegeles riikliku majanduse üldküsimustega.
  • 1983. aastal nimetati EKP KK põllumajandusosakond, EKP KK põllumajanduse ja toiduainetetööstuse osakonnaks[4] .

AjaluguRedigeeri

Varasemad juhtorganidRedigeeri

  Pikemalt artiklis Eesti kommunistliku liikumise ajalugu

Kuna Eestimaa kommunistlik/bolševike partei moodustus ning arenes orgaaniliselt koos Venemaa sotsiaaldemokraatide/bolsevike parteiga, siis organisatsiooni juhtorganid moodustati ja tegutsesid mitte iseseisvalt, vaid alludes Venemaa VSDT(b)P/VK(b)P/ÜK(b)P Keskkomiteele ja lähtudes selle direktiivsetest otsustest.

Nõukogude Venemaal VSDT(b)P koosseisus tegutsenud eesti päritolu kommunistide keskuseks oli 1918. aastast aga Venemaa Kommunistliku (bolševike) Partei KK Eesti Osakondade (sektsioonide) Keskkomitee, Petrogradis, aadressil Naberežnaja Fontanki, 27. VK(b)P KK Eesti KK juht oli Jakob Palvadre. Keskkomitee loomise ajal 1918. aastal kuulusid Keskkomiteesse: Jaan Anvelt, Hans Pöögelmann, Johannes Heintuk, Aleksander Jea, Anna Leetsmann. Eesti KK aktivistide hulka kuulusid ka Peeter Peterson, Jaan Ikmelt.

Vaata kaRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. "Vabaduse Koidikul". Koostanud A. Sunila. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1964, lk. 11
  2. Külli Niidassoo, Valdur Ohmann, Eestimaa Kommunistlik Partei - 1930. aastad kuni juuli 1940
  3. Большая советская энциклопедия. Чероков Виктор Сергеевич
  4. Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee (1923 - 1991), The National Archives of Estonia
  5. Eesti Nõukogude Vabariik. 50 aastat Töörahva Kommuuni. Eesti Raamat. Tallinn 1968, lk 111
  6. Valdur Ohmann, Vendade Karl ja Artur Säre elukäigu Salaniidistik, Tuna, 2003 nr 3

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri