Vladimir Käo (18. jaanuar 1924 Petrograd25. märts 1989 Tallinn) oli Eesti NSV partei- ja riigitegelane ning ettevõttejuht.

Elulugu muuda

Ta sündis Petrogradis, tema isa oli pärit Saaremaalt ja ema Pärnumaalt; aastal 1930 kolis pere Moskvasse, kus lõpetas aastal 1941 keskkooli ja aastal 1944 Moskva Tööpingi- ja Instrumendiinstituudi mehaanikainsenerina.

Ta töötas aastatel 19441945 Moskva käitistes meistrina ja vanemmeistrina. Aastatel 19461949 töötas ta tehases Punane RET tsehhijuhataja ja peamehaanikuna. Aastatel 19491951 oli ta Kunstsarvetehaste direktor, aastatel 19511956 tehase Ilmarine direktor. Aastal 1956 oli ta Eesti NSV tekstiilitööstuse minister, aastatel 19561959 Eesti NSV kergetööstuse minister, aastatel 19591965 oli ta Eesti NSV Ministrite Rahvamajandusnõukogu esimehe asetäitja ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe esimene asetäitja. Aastatel 19651975 oli ta Eesti NSV kohaliku tööstuse minister, aastatel 19751978 Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja, aastatel 19781983 EKP Keskkomitee sekretär ja aastatel 19831985 Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe esimene asetäitja.

Ta oli aastast 1950 NLKP liige, ta oli aastatel 19581961 ja 19661985 EKP Keskkomitee liige; lisaks oli ta aastatel 19781985 EKP Keskkomitee büroo liige. Ta oli Eesti NSV Ülemnõukogu VI, VII, VIII, IX ja X koosseisu saadik.

Vladimir Käo suri 25. märtsil 1989 Tallinnas ja ta maeti 30. märtsil 1989 Metsakalmistule[1].

Isiklikku muuda

Poeg Aleksander oli autosportlane ja poeg Jüri on tootmisjuht. Tütar Larissa elab Moskvas ja tütar Olga Tallinnas.

Tunnustus muuda

Viited muuda

Kirjandus muuda