1941

Sündinud 1941 • Surnud 1941 • Viimased sündmused maailmas • Aasta päevad

◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1910. aastad | 1920. aastad | 1930. aastad | 1940. aastad | 1950. aastad | 1960. aastad | 1970. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1937 | 1938 | 1939 | 1940 | 1941 | 1942 | 1943 | 1944 | 1945 | ► | ►►

1941. aasta (MCMXLI) oli 20. sajandi 41. aasta.

Sündmused maailmasRedigeeri

JaanuarRedigeeri

3. jaanuar – Martin Bormann andis salajase ringkirjaga teada gooti kirja asendamisest antiikvaga.
21. jaanuar – Austraalia ja Briti väed ründasid Teises maailmasõjas Liibüas Tobruki linna.
22. jaanuar – Briti väed vallutasid Teise maailmasõja käigus Itaalia jõududelt Tobruki.

VeebruarRedigeeri

11. veebruar – kolonelleitnant Erwin Rommel saabus Tripolisse.
12. veebruar – katsetati penitsilliini esimest korda inimese peal

MärtsRedigeeri

27. märts – Jaapani spioon Takeo Yoshikawa saabus Honolulusse.

AprillRedigeeri

13. aprill – Jaapan sõlmis Nõukogude Liiduga mittekallaletungilepingu.

MaiRedigeeri

10. mai – Saksa Kolmanda Riigi valitseva partei NSDAP sekretär Rudolf Heß lendas Suurbritanniasse salaläbirääkimistele väidetavalt eesmärgiga sõlmida rahu Saksamaa ja Inglismaa vahel, kuid vangistati sõja lõpuni Inglismaal.
12. mai – Saksamaal valmis maailma esimene programmeeritav elektromehaaniline arvuti Z3.
27. mai – Suurbritannia laevad uputasid Teises maailmasõjas Atlandi ookeanil Saksamaa sõjalaeva Bismarck.

JuuniRedigeeri

22. juuni – Saksamaa väed alustasid sõda Nõukogude Liidu vastu.
26. juuni – Soome Vabariik kuulutas sõja NSV Liidule (algas Jätkusõda).

JuuliRedigeeri

2. juuli – Saksa väed vallutasid Riia.
3. juuli – Nõukogude Liidu riikliku kaitsekomitee esimees Stalin pidas Moskva raadios oma kurikuulsa kõne, milles ta kutsus tööliste ja talupoegade maakaitseväge (s.t hävituspataljoni) järgima kogu maal põletatud maa üleskutset.
24. juuli – Saksamaa lennuvägi sooritas esimese pommirünnaku Moskvale.
29. juuli – Prantsusmaa ja Jaapan sõlmisid Indohiina ühisprotektoraadi kokkuleppe.

AugustRedigeeri

8. august – Eestist Saaremaalt lähtus Nõukogude lennuväe esimene pommirünnak Berliini. Nõukogude andmeil sooritati Kogula ja Aste lennuväljadelt 8. augustist 5. septembrini Saksamaa pealinnale kokku 10 rünnakut ning heideti 311 eri kaliibriga pommi kogukaaluga 36 050 kg.

SeptemberRedigeeri

8. september – Saksa sõjavägi algas Teise maailmasõja käigus Leningradi piiramist.
12. september – Saksa sõjavägi kohtas Idarindel esimest lumesadu.

OktooberRedigeeri

25. oktoober – Saksamaa esimene pealetung Moskvale Teises maailmasõjas kukkus läbi.

NovemberRedigeeri

12. november – temperatuur Moskva ümbruses langes −12 °C-ni.

DetsemberRedigeeri

7. detsember – Jaapan ründas USA mereväebaasi Pearl Harboris.
11. detsember – Saksamaa ja Itaalia kuulutasid Ameerika Ühendriikidele sõja.

Sündmused EestisRedigeeri

Pikemalt artiklis 1941. aasta Eestis

AprillRedigeeri

18. aprill – taludele kehtestati kohustuslikud põllumajandussaaduste müümise normid^[2].
30. aprill – Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu nimetas Tallinna Tehnikaülikooli Tallinna Polütehniliseks Instituudiks.

MaiRedigeeri

12. mai – eestlastest Hispaania vabatahtlike pidulik vastuvõtt kommunistide poolt Tallinnas.
15. mai – Eesti Vabariigi isikutunnistusi hakati välja vahetama Nõukogude Liidu passide omadega^[2].
Kevadel loodi Eestis mitmeid sovhoose, masina-traktorijaamu (MTJ) ja hobu-masinariistade laenutuspunkte.^[2]

JuuniRedigeeri

14. juuni – Nõukogude repressiivorganid korraldasid esimese massilise küüditamise Baltikumist (juuniküüditamine).
27. juuni – Armanda degli Abbati-Campodonico kui välismaalane arreteeriti ja Abbati laulustuudio tegevus katkes.
28. juuni – toimus Eestis mobilisatsioon NSV Liidu võimude poolt ning mobiliseeritud viidi tööpataljonidesse.
30. juuni – 1. juuli – Nõukogude repressiivorganid korraldasid Lääne-Eesti saartel teise massilise küüditamise laine.

JuuliRedigeeri

1.–4. juuli – NKGB eestvõttel küüditati inimesi Saaremaalt, Hiiumaalt, Muhust ja Vormsilt.^[2]
3. juuli – metsavennad vabastasid Kilingi-Nõmme.
4. juuli – Liivamäe lahing oli metsavendade esimene suurem kokkupõrge Punaarmeega.
5. juuli – esimesed Saksa väeosad ületasid Võrumaal Naha külas Eesti piiri.
8.–9. juuli – NKVD käsul hukati Tartu vanglas 193 inimest.^[2]
8. juuli – Saksa väed vallutasid Petseri.
9. juuli – Tartus lasi Punaarmee õhku ajaloolise Kivisilla.
10. juuli – Kolga lahes maabus Soomes eesti vabatahtlikest moodustatud luuregrupp Erna kolonel Kure juhtimisel. Grupp asus laagrisse Harjumaa ja Järvamaa piiril Kautla rabas, kuhu peagi kogunes üle 1500 sõjapõgeniku.
10. juuli – toimus Tartu ülestõus, metsavennad ja Eesti vastupanuorganisatsioonid vabastasid Tartu lõunaosa.
22. juuli – Tallinnas käsutati kõik 16–55-aastased kodanikud kaitsetöödele – rajati "Lauristini liin".
22. juuli – Saksa väed andsid löögi Põltsamaalt Mustvee suunas.
25. juuli – ümberpiiramisohus Punaarmee osad taganesid Tartu põhjaosast.
30. juuli – metsadesse põgenenud kommunistid mõrvasid Kuremaa vallas paarkümmend inimest.
31. juuli – Omakaitse hävitas Saare koti.

AugustRedigeeri

7. august – Saksa väed jõudsid välja Soome lahe äärde ning lõikasid ära maismaa taganemistee Põhja-Eestis, saartel ja Tallinnas asuvatel Nõukogude vägedel.
24. august – Saksa õhujõudude lennukid pommitasid laevade konvoid, mis oli teel Tallinnast Kroonlinna. Eesti aurik Eestirand sai tabamuse ja kapten juhtis selle madalikule Prangli saare lähedal. Laeval olnud 3560 inimesest hukkus 598. Eestiranna pardal olid Harju- ja Läänemaalt ning saartelt mobiliseeritud mehed, keda Nõukogude võimud kavatsesid viia NKVD tööpataljonidesse. Prangli saarele pääsenud 2672 mobiliseeritut pöördusid kodudesse tagasi 31. augustil.
28. august – Eesti ja Saksa väeüksused vabastasid Tallinna.

SeptemberRedigeeri

4. september – asutati Äraviidute Otsimise ja Tagasitoomise Keskus (ZEV).
8. september – Saksa vägede dessant maabus Vormsil.
11. september – moodustati abistamisorganisatsioon Eesti Rahva Ühisabi.
14. september – Eesti ja Saksa vägede dessant maabus Muhu saarel. Saar vallutati 17. septembril.
15. september – väegrupi Nord tagalapiirkonna juhataja Franz von Roques nimetas ametisse Eesti Omavalitsuse.
17. september – Saksa väed tungisid Saaremaale.

OktooberRedigeeri

5. oktoober – Sõrves alistusid viimased Saksa vägedele Saaremaal vastupanu osutanud Nõukogude Liidu väeosad.
14. oktoober – Saksa vägede dessant maabus Hiiumaal.
14. oktoober – Eestis kehtiva õiguse määrusega määrati, et Eestis kehtivad seadused ja määrused, mis olid kehtivusel kuni 21. juunini 1940.
22. oktoober – Tahkunal alistusid viimased Saksa vägedele Hiiumaal vastupanu osutanud Nõukogude Liidu väeosad.

NovemberRedigeeri

1. november – koolid alustasid tegevust. Sisedirektori korraldusel tuli sel puhul kogu Eestis heisata Eesti ja Saksa lipud.

DetsemberRedigeeri

5. detsember – kindralkomissar Karl-Siegmund Litzmann astus ametisse.
6. detsember – viimase osana Eestist hõivasid Saksa väed Osmussaare.
20. detsember – poliitilistele vangidele kuulutati amnestia. Enamik kommuniste vabastati.

Aasta oluline kirjandussündmus oli August Gailiti romaan "Ekke Moor"^[2].

SündinudRedigeeri

Pikemalt artiklis Sündinud 1941

14. jaanuar – Faye Dunaway, USA näitleja
21. jaanuar – Plácido Domingo, laulja
22. jaanuar – Jaan Kaplinski, eesti kirjanik ja tõlkija
30. jaanuar – Dick Cheney, Ameerika Ühendriikide asepresident 2001–2009
13. veebruar – Virgo Mihkelsoo, eesti tehnikateadlane
6. märts – Sulev Raudsepp, eesti advokaat ja kirjanik
7. märts – Juha Virkkunen, soome raadioajakirjanik, eesti kirjanduse tõlkija
21. märts – Dirk Frimout, Belgia astrofüüsik ja astronaut
12. aprill – Bobby Moore, inglise jalgpallur
23. aprill – Paavo Lipponen, soome poliitik
31. mai – Aleksander Heintalu (Vigala Sass), eesti taimetark ja teadmamees
19. juuni – Václav Klaus, Tšehhi poliitik
20. juuni – Ulf Merbold, Saksamaa astronaut
28. august – Toomas Leius, eesti tennisist
3. september – Sergei Dovlatov, vene kirjanik
9. september – Otis Redding, ameerika laulja ja laululooja
19. november – Krista Puusepp, eesti ujuja ja treener
21. november – Juliet Mills, inglise näitleja
3. detsember – Eduard, Anhalti prints, Anhalti hertsogliku perekonna pea
6. detsember – Evald Hermaküla, eesti näitleja ja lavastaja
8. detsember – Viivi Neare, eesti eripedagoog
15. detsember – Leo Mõtus, eesti informaatikateadlane
31. detsember – Alex Ferguson, šoti jalgpallur ja jalgpallimänedžer (Manchester United)

SurnudRedigeeri

Pikemalt artiklis Surnud 1941

13. jaanuar – James Joyce, iiri kirjanik
28. veebruar – Alfonso XIII, Hispaania kuningas
5. märts – Karl Menning, eesti elukutselise teatri algataja ja diplomaat
28. märts – Virginia Woolf, inglise kirjanik
5. aprill – Villem Ormisson, eesti kunstnik
17. aprill – Eduard Kesk, Eesti sõjaväelane
4. juuni – Wilhelm II, endine Saksa keiser ja Preisimaa kuningas
3. juuli – Friedrich Karl Akel, Eesti diplomaat ja poliitik
4. juuli – Jaan Naissoo, Eesti politseinik
6. juuli – Carl Prima, eesti arst
19. august – Anton Teetsov, eesti pangandustegelane
1. september – Eduard Laaman, eesti ajakirjanik ja poliitik
1. september – Karl Parts, Eesti sõjaväelane, Vabadussõja väejuht
14. oktoober – Hjalmar Söderberg, rootsi kirjanik, ajakirjanik ja tõlkija
25. oktoober – Robert Delaunay, prantsuse maalikunstnik
6. november – Maurice Leblanc, prantsuse ajakirjanik ja kirjanik
12. november – Eduardo Schaerer, Paraguay president 1912–1916
16. november – Miina Härma, eesti helilooja ja koorijuht
19. november – Henn Treial, Eesti poliitik
21. november – Jüri Kitsing, eesti kergejõustiklane, korv- ja võrkpallur, sporditegelane
20. detsember – Igor Severjanin, vene luuletaja
24. detsember – August Liit, Eesti kriminaalpolitseinik
26. detsember – August Gustavson, Eesti sõjaväelane
30. detsember – Lazar Lissitski, juudi päritolu Vene maalikunstnik ja arhitekt

Nobeli auhinnadRedigeeri

füüsika – auhinda välja ei antud
keemia – auhinda välja ei antud
meditsiin – auhinda välja ei antud
kirjandus – auhinda välja ei antud
rahu – auhinda välja ei antud

ViitedRedigeeri

↑ ESBL veebis (vaadatud 21.03.2015)
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 ^2,4 ^2,5 ^2,6 ^2,7 ^2,8 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 251–257

[ESBL-1] ESBL veebis (vaadatud 21.03.2015)

[Kronoloogia,_2007-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 ^2,4 ^2,5 ^2,6 ^2,7 ^2,8 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 251–257

[1]

[2]