Ava peamenüü

Gooti kiri on üldnimetus ladina kirja stiilidele, mis kujunesid välja Euroopas (eeskätt Prantsusmaal) 13.16. sajandil ja mille kasutamine hakkas taanduma renessansiajastul alates Itaaliast antiikva ees, kuid jäi püsima näiteks Saksamaal ning kuni 1940. aastani ka Eestis.

Gooti kirjale on iseloomulik tume üldpilt, tihedus, tähtede kokkusurutus ja katkestustega ning murtud kaared. Kokkusurutud kirjapilt võimaldas esitada teksti leheküljel kahes veerus, mis samuti loob mulje perioodi esteetikale sobivast vertikaalsusest. Nimetuse "gooti kiri" võtsid kasutusele humanistid. Angloameerika maades kasutatakse gooti kirjade kohta sõna blackletter, lähtudes gooti kirjas lehekülje raskest ja tumedast üldmuljest.

Varagooti tekstuuri esimesed näited pärinevad juba 11.-12. sajandist. Eri maades kujunesid välja kergelt erinevad gooti kirja variandid.

15.–16. sajandil levisid gooti kirja ja antiikva segakirjad ehk bastardkirjad.

SõnavaraRedigeeri

Tavakeeles nimetatakse gooti kirjadeks ka gooti kirja tähekujudel põhinevaid kirjutuskirju, nagu saksa kirjutuskiri ja kurrentkiri.

JaotusRedigeeri

Gooti kirjad jagatakse nelja rühma:

Muud üldistRedigeeri

Gooti kirja tähed:

𝔄𝔞 𝔅𝔟 ℭ𝔠 𝔇𝔡 𝔈𝔢 𝔉𝔣 𝔊𝔤 ℌ𝔥 ℑ𝔦 𝔍𝔧 𝔎𝔨 𝔏𝔩 𝔐𝔪 𝔑𝔫 𝔒𝔬 𝔓𝔭 𝔔𝔮 ℜ𝔯 𝔖𝔰 𝔗𝔱 𝔘𝔲 𝔙𝔳 𝔚𝔴 𝔛𝔵 𝔜𝔶 ℨ𝔷

Gooti kirjas on kasutusel pikk s, mille ligatuurist s-iga on kujunenud saksa kirjatäht ß.

Gooti kirjas ilukirjandust saab laenutada muuhulgas Tartu Linnaraamatukogu Väliseesti ja vanema raamatu osakonnast.[1]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri