Gooti kiri

Gooti kiri on üldnimetus ladina kirja stiilidele, mis kujunesid välja Euroopas (eeskätt Prantsusmaal) 13.–16. sajandil ja mille kasutamine hakkas taanduma renessansiajastul alates Itaaliast antiikva ees, kuid jäi püsima näiteks Saksamaal ning kuni 1940. aastani ka Eestis.

Gooti kirjale on iseloomulik tume üldpilt, tihedus, tähtede kokkusurutus ja katkestustega ning murtud kaared. Kokkusurutud kirjapilt võimaldas esitada teksti leheküljel kahes veerus, mis samuti loob mulje perioodi esteetikale sobivast vertikaalsusest. Nimetuse "gooti kiri" võtsid kasutusele humanistid. Angloameerika maades kasutatakse gooti kirjade kohta sõna blackletter, lähtudes gooti kirjas lehekülje raskest ja tumedast üldmuljest.

Varagooti tekstuuri esimesed näited pärinevad juba 11.-12. sajandist. Eri maades kujunesid välja kergelt erinevad gooti kirja variandid.

15.–16. sajandil levisid gooti kirja ja antiikva segakirjad ehk bastardkirjad.

Sõnavara

Tavakeeles nimetatakse gooti kirjadeks ka gooti kirja tähekujudel põhinevaid kirjutuskirju, nagu saksa kirjutuskiri ja kurrentkiri.

Jaotus

Gooti kirjad jagatakse nelja rühma:

• tekstuur e missaalkiri
• rotund e ümargooti kiri
• švaabi kiri
• fraktuur

Muud üldist

Gooti kirja tähed:

𝔄𝔞 𝔅𝔟 ℭ𝔠 𝔇𝔡 𝔈𝔢 𝔉𝔣 𝔊𝔤 ℌ𝔥 ℑ𝔦 𝔍𝔧 𝔎𝔨 𝔏𝔩 𝔐𝔪 𝔑𝔫 𝔒𝔬 𝔓𝔭 𝔔𝔮 ℜ𝔯 𝔖𝔰 𝔗𝔱 𝔘𝔲 𝔙𝔳 𝔚𝔴 𝔛𝔵 𝔜𝔶 ℨ𝔷

Gooti kirjas on kasutusel pikk s, mille ligatuurist s-iga on kujunenud saksa kirjatäht ß.

Gooti kirjas ilukirjandust saab laenutada muuhulgas Tartu Linnaraamatukogu Väliseesti ja vanema raamatu osakonnast.

Vaata ka

• Sütterlini kiri

Välislingid

• Gooti trükikirja ja käsikirja näidised
• Gooti kirjutuskirja näidiseid