Nobeli füüsikaauhind
Nobeli füüsikaauhind on üks viiest algsest Nobeli auhinnast. Selle auhinna saaja otsustab Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia.
Laureaadid
muuda| Aasta | Auhinna saajad | Riik/maa | Uurimus |
|---|---|---|---|
| 1901 | Wilhelm Conrad Röntgen | Saksamaa | Röntgenikiirguse avastamine |
| 1902 | Hendrik Antoon Lorentz ja Pieter Zeeman | Holland | Zeemani efekti – magnetvälja mõju aatomite emiteeritavale kiirgusele – avastamine ja teooria Zeemani efekti seletamiseks |
| 1903 | Henri Becquerel | Prantsusmaa | Spontaanse radioaktiivsuse avastamine ja sellega seotud radioaktiivse kiirguse alased uuringud – polooniumi ja raadiumi avastamine |
| Pierre Curie | Prantsusmaa | ||
| Marie Skłodowska-Curie | Poola, Prantsusmaa | ||
| 1904 | John William Strutt (Lord Rayleigh) | Inglismaa | Gaaside tiheduse uuringud ja argooni avastamine |
| 1905 | Philipp von Lenard | Austria-Ungari ja Saksamaa | Katoodkiirtealased uuringud |
| 1906 | Joseph John Thomson | Inglismaa | Gaaside elektrijuhtivuse uuringud |
| 1907 | Albert Abraham Michelson | USA | Optiliste täppismõõtmiste eest, nende hulgas valguse kiiruse mõõtmine koos E. W. Morleyga |
| 1908 | Gabriel Lippmann | Prantsusmaa | Valguse interferentsi abil värvide fotograafilise reprodutseerimise meetodi avastamine |
| 1909 | Guglielmo Marconi | Itaalia | Traadita telegraafi (raadio) leiutamine |
| Karl Ferdinand Braun | Saksamaa | ||
| 1910 | Johannes Diderik van der Waals | Holland | Gaasi ja vedelike olekuvõrrandid |
| 1911 | Wilhelm Wien | Saksamaa | Soojuskiirgusealased uuringud (Wieni nihkeseadus) |
| 1912 | Nils Gustaf Dalén | Rootsi | "Päikeselüliti" leiutamine, mis võimaldas võtta kasutusele vilkuvad tuled gaasiga valgustatavates majakais ja poides |
| 1913 | Heike Kamerlingh Onnes | Holland | Aine käitumine ülimadalatel temperatuuridel, heeliumi veeldamine |
| 1914 | Max von Laue | Saksamaa | Röntgenikiirte difraktsiooni avastamine, röntgenspektroskoopiaalased uuringud |
| 1915 | William Henry Bragg | Inglismaa | Kristallide struktuuri alased uuringud, röntgenkristallograafia arendamine |
| William Lawrence Bragg | Austraalia, Inglismaa | ||
| 1916 | Nobeli auhindu ei antud välja | ||
| 1917 | Charles Glover Barkla | Inglismaa | Röntgenikiirgusealased uuringud, röntgenspektroskoopia arendamine |
| 1918 | Max Planck | Saksamaa | Energiakvandi avastamine, kvantfüüsika loomine |
| 1919 | Johannes Stark | Saksamaa | Anoodkiirte Doppleri efekti ja spektrijoonte elektriväljas lõhenemise avastamine |
| 1920 | Charles Édouard Guillaume | Šveits | Täppimõõtmistealased uuringud ja sulamite anomaalsed omadused |
| 1921 | Albert Einstein | Saksamaa, Šveits | Teoreetilise füüsika arendamine, eriti fotoelektrilise efekti seletamine |
| 1922 | Niels Bohr | Taani | Aatomi struktuuri ja kvantteooria alased uuringud |
| 1923 | Robert Andrews Millikan | USA | Elementaarlaengu olemasolu tõestamine ja fotoelektrilse efekti uuringud |
| 1924 | Manne Siegbahn | Rootsi | Röntgenspektroskoopiaalased uuringud |
| 1925 | James Franck ja Gustav Ludwig Hertz | Saksamaa | Elektroni roll aatomis, kvantolemus elektroni käitumises, Francki-Hertzi katsed, millega uuriti elektronide põrkeid gaasi aatomitega |
| 1926 | Jean Baptiste Perrin | Prantsusmaa | Aine struktuuri, Browni liikumise ja suspensioonide uurimine |
| 1927 | Arthur Holly Compton | USA | Comptoni efekti avastamine |
| Charles Thomson Rees Wilson | Inglismaa | Wilsoni kambri leiutamine | |
| 1928 | Owen Willans Richardson | Inglismaa | Termoelektriliste nähtuste uurimine, Richardsoni seaduse formuleerimine |
| 1929 | Louis de Broglie | Prantsusmaa | Elektroni laineomaduste avastamine |
| 1930 | Chandrasekhara Venkata Raman | India | Valguse hajumise uuringud, Ramani hajumise avastamine |
| 1931 | Ei antud füüsikaauhinda. | ||
| 1932 | Werner Heisenberg | Saksamaa | Kvantmehaanika loomine |
| 1933 | Erwin Schrödinger | Austria | Aatomiteooria edasiarendamine |
| Paul Dirac | Inglismaa | ||
| 1934 | Ei antud füüsikaauhinda. | ||
| 1935 | James Chadwick | Inglismaa | Neutroni avastamine |
| 1936 | Victor Franz Hess | Austria | Kosmilise kiirguse avastamine |
| Carl David Anderson | USA | Positroni avastamine | |
| 1937 | Clinton Joseph Davisson | USA | Elektronide difraktsiooni kristallides avastamine |
| George Paget Thomson | Inglismaa | ||
| 1938 | Enrico Fermi | Itaalia | Neutronitega kiiritamisel aset leidvate tuumaprotsesside uurimine |
| 1939 | Ernest Lawrence | USA | Tsüklotroni loomine ja uute radioaktiivsete elementide sünteesimine |
| 1940–1942 ei antud Nobeli auhindu. | |||
| 1943 | Otto Stern | USA | Molekulaarkiire meetodi arendamine ja prootoni magnetmomendi avastamine |
| 1944 | Isidor Isaac Rabi | USA | Aatomituuma magnetiliste omaduste uurimise resonantsmeetod |
| 1945 | Wolfgang Pauli | Austria | Pauli printsiibi – tõrjutusprintsiibi formuleerimine |
| 1946 | Percy Williams Bridgman | USA | Kõrgete rõhkude füüsika ja seadmed ülikõrgete rõhkude tekitamiseks |
| 1947 | Edward Victor Appleton | Inglismaa | Kõrgatmosfääri uuringud, ionosfääri avastamine |
| 1948 | Patrick Blackett | Inglismaa | Wilsoni kambri edasiarendamine ning kosmiliste kiirte ja tuumafüüsika alased uuringud selle abil |
| 1949 | Yukawa Hideki | Jaapan | Mesoni olemasolu prognoosimine tuumajõudude teoreetilise uurimisega |
| 1950 | Cecil Frank Powell | Inglismaa | Tuumaprotsesside uurimise fotograafiline meetod ja mesonite uurimine |
| 1951 | John Cockcroft | Inglismaa | Aatomituumade muundumised kiirendites |
| Ernest Walton | Iirimaa | ||
| 1952 | Felix Bloch | Šveits, USA | Aatomituumade magnetiliste omaduste uurimine |
| Edward Mills Purcell | USA | ||
| 1953 | Frits Zernike | Holland | Faasikontrasti mikroskoobi loomine |
| 1954 | Max Born | Saksamaa Liitvabariik, Inglismaa | Uurimused kvantfüüsikas, lainefunktsiooni statistiline interpreteerimine |
| Walther Bothe | Saksamaa Liitvabariik | Ühtivusmeetodi arendamine ja selle abil tehtud avastused, Comptoni efekti uurimine | |
| 1955 | Willis Eugene Lamb | USA | Vesiniku kiirgusspektri peenstruktuur |
| Polykarp Kusch | USA | Elektroni magnetmomendi määramine | |
| 1956 | William Bradford Shockley, John Bardeen ja Walter Houser Brattain | USA | Pooljuhtide uurimine, transistori leiutamine |
| 1957 | Chen Ning Yang ja Tsung-Dao Lee | USA | Paarsuse seaduse uurimine, elementaarosakeste füüsika |
| 1958 | Pavel Tšerenkov, Ilja Frank ja Igor Tamm | NSV Liit | Tšerenkovi kiirguse avastamine |
| 1959 | Emilio Gino Segrè | Itaalia, USA | Antiprootoni avastamine |
| Owen Chamberlain | USA | ||
| 1960 | Donald Arthur Glaser | USA | Mullikambri leiutamine |
| 1961 | Robert Hofstadter | USA | Elektroni hajumine aatomituumal ja tuuma struktuuri uurimine |
| Rudolf Ludwig Mössbauer | Saksamaa Liitvabariik | Gammakiirguse resonantshajumine, Mössbaueri efekti avastamine | |
| 1962 | Lev Landau | NSV Liit | Ülivoolavuse teooria väljaarendamine |
| 1963 | Eugene Wigner | Ungari, USA | Elementaarosakeste ja aatomituuma teooria, sümmeetriaprintsiibi formuleerimine |
| Maria Göppert-Mayer | USA | Aatomituuma kihilse struktuuri avastamine ja selle uurimine | |
| Johannes Hans Daniel Jensen | Saksamaa Liitvabariik | ||
| 1964 | Charles Hard Townes | USA | Kvantelektroonikaalased uurimused, laseri ja maseri loomine |
| Nikolai Bassov ja Aleksandr Prohhorov | NSV Liit | ||
| 1965 | Shinichirō Tomonaga | Jaapan | Kvantelektrodünaamika loomine |
| Julian Schwinger ja Richard Feynman | USA | ||
| 1966 | Alfred Kastler | Prantsusmaa | Laserite ja maserite teooria |
| 1967 | Hans Albrecht Bethe | USA | Tuumareaktsioonide teooria, avastused tähtede energiaallikate vallas |
| 1968 | Luis Alvarez | USA | Elementaarosakeste füüsika, resonantsosakeste avastamine |
| 1969 | Murray Gell-Mann | USA | Elementaarosakeste klassifitseerimine ja interaktsioonid, kvargi avastamine |
| 1970 | Hannes Alfvén | Rootsi | Plasmafüüsika ja magnethüdrodünaamika |
| Louis Néel | Prantsusmaa | Tahke keha füüsika, antiferromagnetism | |
| 1971 | Dénes Gábor | Ungari, Inglismaa | Holograafia leiutamine ja arendamine |
| 1972 | John Bardeen, Leon N Cooper ja John Robert Schrieffer | USA | Ülijuhtivuse teooria |
| 1973 | Leo Esaki | Jaapan | Elektronide tunneleerumisest tingitud efektide avastamine pooljuhtides |
| Ivar Giaever | USA, Norra | ||
| Brian David Josephson | Inglismaa | Ülijuhtivuse uuringud, Josephsoni efekti avastamine | |
| 1974 | Martin Ryle ja Antony Hewish | Inglismaa | Raadio-astrofüüsikaalased uuringud, sünteesitud apertuuri leiutamine ja pulsarite avastamine |
| 1975 | Aage Niels Bohr, Benjamin Roy Mottelson | Taani | Aatomituuma struktuuri uuringud |
| James Rainwater | USA | ||
| 1976 | Burton Richter ja Dīng Zhàozhōng | USA | J/psi mesoni avastamine |
| 1977 | Philip Warren Anderson, John Hasbrouck van Vleck | USA | Magnetiliste ja korrastamata süsteemide teoreetilised uuringud |
| Nevill Mott | Inglismaa | ||
| 1978 | Pjotr Kapitsa | NSV Liit | Madalate temperatuuride füüsika, avastas ülivoolavuse |
| Arno Allan Penzias ja Robert Woodrow Wilson | USA | Reliktkiirguse avastamine | |
| 1979 | Sheldon Lee Glashow, Steven Weinberg | USA | Nõrga ja elektromagnetilise interaktsiooni ühendteooria |
| Abdus Salam | Pakistan | ||
| 1980 | James Cronin, Val Logsdon Fitch | USA | Sümmeetriaprintsiibi rikkumine K-mesonite lagunemisel |
| 1981 | Nicolaas Bloembergen ja Arthur Leonard Schawlow | USA | Laserspektroskoopia arendamine |
| Kai Siegbahn | Rootsi | Elektronspektroskoopia arendamine | |
| 1982 | Kenneth Wilson | USA | Faasiüleminekutealased uuringud |
| 1983 | Subrahmanyan Chandrasekhar | USA, India | Tähtede struktuuri ja evolutsiooni kujundavate protsesside teooria |
| William Alfred Fowler | USA | Keemiliste elementide tekkimine tuumareaktsioonides | |
| 1984 | Carlo Rubbia | Itaalia | W- ja Z-bosoni avastamisele kaasaaitamine |
| Simon van der Meer | Holland | ||
| 1985 | Klaus von Klitzing | Saksamaa Liitvabariik | Halli efekti kvantvariandi avastamine |
| 1986 | Ernst Ruska | Saksamaa Liitvabariik | Fundamentaalsed uuringud elektronoptikas, elektronmikroskoobi loomine |
| Gerd Binnig | Saksamaa Liitvabariik | Skaneeriva tunnelmikroskoobi loomine | |
| Heinrich Rohrer | Šveits | ||
| 1987 | Johannes Georg Bednorz | Saksamaa Liitvabariik | Keraamiliste materjalide ülijuhtivus |
| Karl Alexander Müller | Šveits | ||
| 1988 | Leon Max Lederman, Melvin Schwartz ja Jack Steinberger | USA | Neutriinode uuringud |
| 1989 | Norman Ramsey | USA | Vesinik-maseril baseeruva aatomkella loomine |
| Hans Dehmelt | USA | Ioonlõksu loomine | |
| Wolfgang Paul | Saksamaa Liitvabariik | ||
| 1990 | Jerome Friedman, Henry Way Kendall | USA | Elektronide mitteelastsed põrked prootonitega, kvargi mudel osakestefüüsikas |
| Richard Edward Taylor | Kanada | ||
| 1991 | Pierre-Gilles de Gennes | Prantsusmaa | Vedelkristallide ja polümeeride struktuuri uuringud |
| 1992 | Georges Charpak | Prantsusmaa, Poola | Elementaarosakeste traatmaatriksdetektori leiutamine |
| 1993 | Russell Alan Hulse ja Joseph Hooton Taylor Jr. | USA | Uut tüüpi pulsarite avastamine |
| 1994 | Bertram Brockhouse | Kanada | Neutronspektroskoopia arendamine |
| Clifford Shull | USA | Neutronite difraktsiooni tehnika arendamine | |
| 1995 | Martin Lewis Perl | USA | Leptonite füüsika, F. Reines ka neutriino detekteerimise eest |
| Frederick Reines | USA | ||
| 1996 | David Morris Lee, Douglas Osheroff ja Robert Richardson | USA | Heelium-3 ülivoolavuse avastamine |
| 1997 | Steven Chu, William Daniel Phillips | USA | Aatomite laserkülmutamine |
| Claude Cohen-Tannoudji | Prantsusmaa | ||
| 1998 | Robert Laughlin, Daniel Chee Tsui | USA | Kvantfluidumi uuringud |
| Horst Ludwig Störmer | Saksamaa Liitvabariik | ||
| 1999 | Gerardus 't Hooft ja Martinus Veltman | Holland | Elektronõrga vastastikmõju renormaliseeritavuse tõestus |
| 2000 | Žoress Alfjorov | Venemaa | Pooljuht-heterostruktuuride loomine, mida kasutatakse optoelektroonikas |
| Herbert Kroemer | Saksamaa | ||
| Jack Kilby | USA | Integraalskeemi leiutamine | |
| 2001 | Eric Allin Cornell, Carl Edwin Wieman | USA | Bose-Einsteini kondensatsioon ülimadalatel temperatuuridel |
| Wolfgang Ketterle | Saksamaa | ||
| 2002 | Raymond Davis Jr. | USA | Kosmilise neutriino detekteerimine |
| Masatoshi Koshiba | Jaapan | ||
| Riccardo Giacconi | Itaalia, USA | Röntgenastronoomiaalased uuringud | |
| 2003 | Aleksei Aleksejevitš Abrikossov, Vitali Ginzburg | Venemaa | Ülijuhtivuse ja ülivoolavuse teooria |
| Anthony Leggett | Inglismaa, USA | ||
| 2004 | David Gross, David Politzer ja Frank Wilczek | USA | Avastasid asümptootilise vabaduse kvantkromodünaamikas |
| 2005 | Roy J. Glauber | USA | Optilise koherentsi kvantteooria |
| John L. Hall | USA | Laserspektroskoopia, optilise aatomkella loomine | |
| Theodor W. Hänsch | Saksamaa | ||
| 2006 | John C. Mather ja George F. Smoot | USA | Kosmilise mikrolaineala foonkiirguse uurimine |
| 2007 | Albert Fert | Prantsusmaa | Hiiglasliku magnettakistuse avastamine |
| Peter Grünberg | Saksamaa | ||
| 2008 | Yōichirō Nambu | Jaapan, USA | Värvisümmeetria rikkumise mehhanism |
| Makoto Kobayashi ja Toshihide Maskawa | Jaapan | ||
| 2009 | Charles Kao | Hongkong, Inglismaa, USA | Valguse levimine optilises fiibris |
| Willard Boyle | Kanada, USA | CCD-sensori loomine | |
| George E. Smith | USA | ||
| 2010 | Andrei Geim | Venemaa, Holland | Grafeeniuuringud[1] |
| Konstantin Novosjolov | Venemaa, Inglismaa | ||
| 2011 | Saul Perlmutter, Adam Riess | USA | Universumi kiireneva paisumise avastamine |
| Brian Schmidt | Austraalia, USA | ||
| 2012 | Serge Haroche | Prantsusmaa | Eksperimendid individuaalsete kvantsüsteemidega |
| David Wineland | USA | ||
| 2013 | François Englert | Belgia | Higgsi bosoni olemasolu ennustamine |
| Peter Higgs | Inglismaa | ||
| 2014 | Isamu Akasaki Hiroshi Amano | Jaapan | Sinise valgusdioodi loomine |
| Shuji Nakamura | Jaapan, USA | ||
| 2015 | Takaaki Kajita | Jaapan | Neutriinode võnkumise (massi) avastamine |
| Arthur B. McDonald | Kanada | ||
| 2016 | David J. Thouless | Suurbritannia ja USA | Topoloogiliste faasisiirete ja mateeria faaside teoreetiline uurimine |
| Duncan Haldane | Suurbritannia ja USA | ||
| John M. Kosterlitz | Suurbritannia | ||
| 2017 | Rainer Weiss | Saksamaa ja USA | Gravitatsioonilainete uurimine ning panus LIGO detektori arengusse |
| Barry Barish | USA | ||
| Kip S. Thorne | USA | ||
| 2018 | Arthur Ashkin | USA | Optilised näpitsad (laserpintsetid) ning selle rakendamine bioloogilistesse süsteemidesse |
| Gérard Mourou | Prantsusmaa | ||
| Donna Strickland | Kanada | ||
| 2019 | James Peebles | Kanada, USA | Füüsikalise kosmoloogia teoreetilised uuringud
Päikese tüüpi tähe ümber tiirleva eksoplaneedi avastamine |
| Michel Mayor | Šveits | ||
| Didier Queloz | Šveits | ||
| 2020 | Roger Penrose | Suurbritannia | Avastus, et mustade aukude teke on robustne ennustus üldrelatiivsusteooriast
Meie galaktika keskel oleva supermassiivse kompaktse objekti avastamine |
| Reinhard Genzel | Saksamaa | ||
| Andrea Ghez | USA | ||
| 2021 | Syukuro Manabe | Jaapan / USA | Läbimurdelise panuse eest komplekssüsteemidest arusaamisel |
| Klaus Hasselmann | Saksamaa | ||
| Giorgio Parisi | Itaalia | ||
| 2022 | Alain Aspect | Prantsusmaa | "eksperimentide eest põimitud footonitega, Belli võrratuste rikkumise demonstreerimise ja teedrajavate panuste eest kvantinformatsiooni teoorias" |
| John Clauser | USA | ||
| Anton Zeilinger | Austria | ||
| 2023 | Anne L'Huillier | Prantsusmaa / Rootsi | "eksperimentaalsed meetodid, mis genereerivad attosekundilisi valgusimpulsse, et uurida elektronide dünaamikat aines" |
| Ferenc Krausz | Ungari / Austria | ||
| Pierre Agostini | Prantsusmaa | ||
| 2024 | John Hopfield | USA | "avastused ja leiutised, mis võimaldavad tehisnärvivõrkudega masinõpet”" |
| Geoffrey Hinton | Suurbritannia | ||
Viited
muuda- ↑ Nobeli füüsikapreemia läks maailma tugevaima materjali avastajatele, www.FORTE.ee, 5. oktoober 2010