1901
Aasta
◄ |
19. sajand |
20. sajand
| 21. sajand
◄ |
1870. aastad |
1880. aastad |
1890. aastad |
1900. aastad
| 1910. aastad
| 1920. aastad
| 1930. aastad
| ►
◄◄ |
◄ |
1897 |
1898 |
1899 |
1900 |
1901
| 1902
| 1903
| 1904
| 1905
| ►
| ►►
1901. aasta (MCMI) oli 20. sajandi 1. aasta.
Sündmused EestisRedigeeri
- 22. jaanuar – (ukj) Hamburgis toimusid elukutseliste maadlejate MM-võistlused Kreeka-Rooma maadluses, mille võitis Georg Lurich[1].
- Kevadel ilmus Tartus Gustav Suitsu eestvõttel huvialaringi Kirjanduse Sõbrad album "Kiired I" [2].
- 6. juuni (vkj 24. mai) – loodi Tallinna Jalgrattasõitjate Selts Kalev[2].
- 17.–19. august (vkj 4.–6. august) – Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi eestvõttel toimus Viljandi tänaval (praegu Jaan Tõnissoni tänav) rohkelt külastatud (üle 11 000 inimese) Eesti põllu- ja käsitöö näitus[2].
- 6. september–9. september (vkj 24.–27. august) – suurpõllumeeste eestvõttel toimus Tartus Põhja-Liivimaa augustikuu näitus[2].
- 12. september (ukj) – Riias osales Aleksander Aberg esimest korda elukutseliste turniiril; siit sai alguse tema edukas maadlejakarjäär[1].
- 19. oktoober (vkj 6. oktoober) – asutati Tartu Spordiring, millest 1902. aastal kujunes välja spordiselts Aberg[2].
- 23. november (vkj 10. november) – Konstantin Pätsi toimetamisel ilmus ajalehe Teataja esimene proovinumber[2].
- 9. detsember – "Lastelehes" ilmus F. J. Mihkelsoni jutt "Siil"[3].
- 20. detsember (vkj 7. detsember) – Valga linnavolikogu valimised võitsid eesti ja läti valijad[2]. Esimeseks eestlasest linnapeaks saab proviisor Johannes Märtson[2].
Sündmused maailmasRedigeeri
JaanuarRedigeeri
- ...
VeebruarRedigeeri
- ...
MärtsRedigeeri
- 29. märts – Austraalias toimusid esimesed föderaalvalimised.
AprillRedigeeri
- ...
MaiRedigeeri
JuuniRedigeeri
- ...
JuuliRedigeeri
- ...
AugustRedigeeri
- ...
SeptemberRedigeeri
- 6. september – anarhist Leon Czołgosz tulistas Buffalos USA presidenti William McKinleyt, kes suri 14. septembril.
OktooberRedigeeri
- 2. oktoober – Inglismaal lasti vette esimene Suurbritannia merejõudude tellitud allveelaev.
- 19. oktoober – Brasiilia lendur Alberto Santos-Dumond lendas ümber Eiffeli torni. Lennuks kulus 30 minutit.
- 26. oktoober – Pariisis registreeriti esimene juhtum, mil kurjategijad kasutasid põgenemiseks autot. Tegemist oli poeröövlitega.[viide?]
NovemberRedigeeri
- ...
DetsemberRedigeeri
- ...
SündinudRedigeeri
Pikemalt artiklis Sündinud 1901
- 14. jaanuar – Kustav Kuuskvere, Eesti kohtunik
- 16. jaanuar – Fulgencio Batista, Kuuba sõjaväelane ja poliitik
- 24. jaanuar – Mihhail Romm, Vene filmilavastaja
- 26. jaanuar – René Chaloult, Kanada poliitik
- 30. jaanuar – Rudolf Caracciola, Saksa võidusõitja
- 1. veebruar – Clark Gable, USA näitleja
- 13. veebruar – Paul Reim, Eesti metsateadlane
- 14. veebruar – Johannes Hüsse, Eesti keemik
- 27. veebruar – Jaan Audova, Eesti vaimulik
- 28. veebruar – Linus Pauling, keemik, Nobeli auhind keemias 1954 ja rahuauhind 1962
- 1. märts – Armenak Sarkisjan, Armeenia luuletaja
- 11. märts – Léopold III, Belgia kuningas
- 15. märts – Hendrik Allik, Eesti poliitik
- 16. märts – J. Oro, Eesti lastekirjanik
- 23. märts – Albert Kosenkranius, eesti metsavend
- 27. märts – Eisaku Satō, Jaapani peaminister 1964–1972, Nobeli rahuauhind 1974
- 11. aprill – Richard Antik, Eesti bibliograaf
- 12. aprill – Oskar Juul, Eesti vaimulik
- 17. aprill – Karl Beurlen, Saksa paleontoloog
- 29. aprill – Hirohito, Jaapani keiser
- 6. mai – Aleksandra Raatma, kohtuarstiteadlane (surnud 22. juunil 1967)
- 7. mai – Gary Cooper, USA filminäitleja
- 8. mai – Eduard Brock, Eesti tõstja
- 8. mai – Hilda Kauri, Eesti ajaloolane ja pedagoog (surnud 6. detsembril 1990)
- 10. mai – John Desmond Bernal, Briti füüsik
- 20. mai – Max Euwe, Hollandi malemaailmameister
- 7. juuni – Richard Aavik, Eesti sõjaväelane
- 10. juuni – Frederick Loewe, USA helilooja
- 18. juuni – Jeanette MacDonald, USA filminäitleja
- 18. juuni – Anastassia Nikolajevna Romanova, Venemaa suurvürstinna
- 28. juuni – Betti Aronstamm, Eesti arst
- 1. juuli – Felix Randel (pseud. Redo), eesti maalikunstnik ja karikaturist
- 5. juuli – Sergei Obraztsov, vene lavastaja
- 7. juuli – Vittorio De Sica, itaalia filmilavastaja ja -näitleja
- 15. juuli – Nicola Abbagnano, Itaalia filosoof
- 4. august – Louis Armstrong, USA džässmuusik
- 20. august – Gustav Padar, Eesti sõjaväelane
- 20. august – Salvatore Quasimodo, Itaalia kirjanik, Nobeli kirjandusauhind 1959
- 25. august – Kjeld Abell, Taani näitekirjanik
- 29. august – Herbert Küttim, Eesti kergejõustiklane ja võistlustantsija
- 9. september – Artur Uritamm, Eesti helilooja ja pedagoog
- 16. september – Eduard Ahas, Eesti kunstnik
- 19. september – Ludwig von Bertalanffy, Austria-Ungari bioloog
- 23. september – Jaroslav Seifert, tšehhi kirjanik ja ajakirjanik, Nobeli kirjandusauhind 1984
- 25. september – Robert Bresson, Prantsuse filmilavastaja
- 29. september – Enrico Fermi, Itaalia füüsik, Nobeli auhind 1938
- 29. september – Johannes Santpank, Eesti sõjaväelane
- 3. november – Léopold III, belglaste kuningas
- 5. november – Etta Moten Barnett, USA näitleja ja laulja
- 10. november – Ly Lasner, eesti näitleja (surnud 14. veebruaril 1967)
- 15. november – Elmar Gustav Kaljot, Eesti jalgpallur ja treener
- 21. november – Juhan Kaarlimäe, Eesti poliitik
- 23. november – Johannes Kichlefeldt, Eesti jalgpallur
- 5. detsember – Walt Disney, USA animaator ja filmiprodutsent
- 6. detsember – Marian Spychalski, Poola riigitegelane
- 14. detsember – Aino Bach, Eesti graafik
- 27. detsember – Marlene Dietrich, näitleja ja laulja
SurnudRedigeeri
- 16. jaanuar – Arnold Böcklin, Šveitsi kunstnik
- 22. jaanuar – Victoria, Suurbritannia ja Iiri kuninganna ja India keisrinna
- 27. jaanuar – Giuseppe Verdi, Itaalia helilooja
- 13. märts – Benjamin Harrison, USA 23. president
- 9. september – Henri de Toulouse-Lautrec, Prantsuse kunstnik
- 14. september – William McKinley, USA 25. president (tapeti)
- 29. oktoober – Leon Czolgosz, president William McKinley mõrvar