1904
Aasta
See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2012) |
◄ |
19. sajand |
20. sajand
| 21. sajand
◄ |
1870. aastad |
1880. aastad |
1890. aastad |
1900. aastad
| 1910. aastad
| 1920. aastad
| 1930. aastad
| ►
◄◄ |
◄ |
1900 |
1901 |
1902 |
1903 |
1904
| 1905
| 1906
| 1907
| 1908
| ►
| ►►
1904. aasta (MCMIV) oli 20. sajandi 4. aasta. See oli liigaasta.
- 30. jaanuar (ukj) – Londonis toimus legendaarne lühimatš, kus maadleja Georg Hackenschmidt võitis türklast Ahmed Madralit 44 sekundiga, pannes ta selili. Matši vaatas 10 000 pealtvaatajat[1].
- 9. veebruar (vkj vkj. 27. jaanuar) – algas Vene-Jaapani sõda, milles osales ka eesti sõjaväelasi[2].
- 24. mai / 6. juuni – Tallinnas toimus Jean Sibeliuse teoste kontsert autori juhatusel (2. sümfoonia, "Saaga", "Valse triste", "Karelia").
- 7. juuli (vkj 24. juuni) – Vene-Jaapani sõda. Tartumaalt saadeti sõtta 800 alamtagavaraväelast, keda Tartust saatis rongile vähemalt 20 000 inimest[2].
- Juunis-augustis kogunesid 3760 mobiliseeritud tagavaraväelast Viru-, Tartu- ja Harjumaalt[2]. Nad lülitati I armeekorpuse 37. jalaväediviisi[2].
- 21. juuli (ukj) – Johannes Trei tegi hammastega tõstmises maailmarekordi, kui ta tõstis 240 kg kaaluva raskuse maapinnast 15 cm kõrgusele[1].
- Septembris avas Tartus kunstnik Kristjan Raud oma õppestuudio[2].
- Septembris-novembris oli Tallinnas tuline valimisvõitlus saksameelsete ja edumeelsete eesti/vene seltskonnategelaste vahel[2].
- Oktoober-november. Vene-Jaapani sõda. Eestist võeti korralise nekrutivõtuga veel 3200 eestlast, kes saadeti sõtta.
- 22.–28. detsember (vkj 9.–15. detsember) – edumeelsed eesti/vene valimiskoalitsiooni liikmed võitsid Tallinna linnavolikogu valimised[2].
- Detsember. Vene-Jaapani sõda. Eestist võeti Venemaa sõjaväkke veel 2929 tagavaraväelast[2].
- Asutati VSDTP Tallinna komitee[2].
- Esimese eesti naisena sai akadeemilise hariduse arstiteadlane Selma Feldbach[2].
Sündmused maailmas
muudaJaanuar
muuda- Vaata ka: jaanuar 1904
- 7. jaanuar – kehtestati hädasignaal "CQD", mis kaks aastat hiljem asendati signaaliga "SOS."
- 11. jaanuar – Saksa Edela-Aafrikas (Namiibias) algas hererode ülestõus, mis kestis 1907. aastani.
- 17. jaanuar – Moskvas esietendus Anton Tšehhovi näidend "Kirsiaed".
- 22. jaanuar – Norra linn Ålesund põles maatasa. 12 000 inimest jäi peavarjuta.
Veebruar
muuda- Vaata ka: veebruar 1904
- 5. veebruar – Jaapan katkestas igasugused läbirääkimised Venemaaga.
- 7. veebruar – USA-s põles suurem osa Baltimore'i linnast maatasa. Hukkus palju inimesi. Ainelist kahju hinnati 50 miljonile USA dollarile.
- 8.-9. veebruar – öösel ründasid Jaapani torpeedokaatrid Vene eskaadrit Port Arturi (Lüshuni) reidil ja vigastavad kolme laeva.
- 9. veebruar – jaapanlased võtsid Koreas võimu enda kätte.
- 10. veebruar – Jaapan kuulutas ametlikult sõja Venemaale (Vene-Jaapani sõda).
- 23. veebruar – Korea ja Jaapan sõlmisid liidu.
- 24. veebruar – Suurbritannia teatas oma neutraliteedist Ida-Aasias toimuvas sõjas.
Märts
muuda- 2. märts – Saksa keiser Wilhelm II rääkis niinimetatud Edisoni trumlile. See on maailma esimene säilinud "poliitiline" helidokument.
- 22. märts – ilmus esimene värvifoto ajalehe Daily Illustrated Mirror esiküljel.
Aprill
muuda- 8. aprill – Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa vahel sõlmiti rahvusvaheliste lepingute pakett, millega paranesid Prantsusmaa-Ühendkuningriigi suhted märkimisväärselt.
- 30. aprill – USA president Theodore Roosevelt avas Saint Louises maailmanäituse.
Mai
muuda- 26. mai – jaapanlased ründasid Kintšaud ja vallutasid 30. mail Dalnõi. Algas Port Arturi (Lüshuni) piiramine.
Juuni
muuda- Vaata ka: juuni 1904
- 9. juuni – leidis aset Londoni sümfooniaorkestri esimene kontsert.
- 15. juuni – New Yorgis hukkus ühel lõbusõiduaurikul puhkenud tulekahjus ligi 1000 inimest. Enamik hukkunutest olid lapsed.
- 16. juuni – Soome senatiametnik Eugen Schauman tappis Nikolai Bobrikovi, kes oli alates 1898. aastast Soome kindralkuberner.
Juuli
muuda- 1. juuli – USA-s Saint Louises avati III suveolümpiamängud.
- 5. juuli – Soome kindralkuberneriks nimetati vürst Ivan Obolenski. Keiser pidas uue kuberneri esmaseks ülesandeks Soome sihipärast ühendamist Venemaaga.
- 21. juuli – avati 14 aastat ehitatud Siberi raudtee Moskvast Vladivostokki.
- 28. juuli – kirjutati alla Saksa-Vene kaubanduskokkuleppele.
- 28. juuli – Varssavi raudteejaamas tappis ühe anarhisti visatud pomm Vene siseministri Vjatšeslav von Plehwe.
- 29. juuli – Prantsusmaa katkestas diplomaatilised suhted Püha Tooliga.
August
muuda- 24. august – Vene-Jaapani sõda avaldas mõju ka sündmustele Euroopas. Suurbritannia ähvardas Saksamaad sõjaga, juhul kui viimane ei loobu söetranspordist Vene Balti mere laevastikule. Wilhelm II aga lubas oma nõole Nikolai II-le kindlat toetust ja teatas, et läheb neutraalsuse äärmise piirini.
September
muuda- 4. september – keiser Nikolai II ukaas määras kindlaks juutide liikumisvabadused Venemaal.
- 7. september – Tiibet ja Suurbritannia sõlmisid lepingu, mille järgi Tiibetist sai Briti vasallriik. Hiina valitsus avaldas protesti.
- 20. september – lennukiga Flyer 2 õnnestus vendadel Wrightidel sooritada lend mööda suletud ringi.
Oktoober
muuda- 6. oktoober – Hispaania sõlmis Prantsusmaaga salalepingu, mille järgi viimane tunnistas Põhja-Maroko Hispaania huvisfääri kuuluvaks.
- 22. oktoober – Varssavi, Vilniuse, Kiievi, Moskva ja Odessa sõjaväeringkondades toimusid tegevteenistusse kutsumise vastased meeleavaldused. Rahvas skandeeris: "Elagu Jaapan!" ja "Maha tsaar!"
- 30. oktoober – keiser Wilhelm II saatis tsaar Nikolai II-le liidulepingu visandi.
November
muuda- 8. november – Theodore Roosevelt valiti 26. USA presidendina oma ametikohale tagasi.
- 16. november – USA ostis 40 miljoni dollari eest kõik õigused Panama kanalile.
- 19. november – Washingtonis avati Saksa keisri kingitud Friedrich Suure mälestussammas.
- 29. november – Vene ülikoolides Peterburis ja Moskvas toimusid üliõpilaste ja tööliste demonstratsioonid Kaug-Idas toimuva sõja vastu.
- 30. november – Taga-Kaukaasias levis koolera.
- 30. november – jaapanlased vallutasid 203 m kõrguse strateegiliselt tähtsa künka Port Arturi sadamast läänes.
Detsember
muuda- 6. detsember – Ameerika president Theodore Roosevelt avaldas niinimetatud corollarys 1823. aastast pärit Monroe doktriini, mille järgi USA nägi endas Lõuna-Ameerika politseivõimu.
- 16. detsember – Jaapani sõjalaevad lahkusid Port Arthuri lähedalt, et sõita vastu lähenevale Vene Balti mere sõjalaevade eskaadrile.
Veel huvitavat
muuda- Inglismaal jõustus sõidukite registreerimise seadus. Esimese numbri "A1" sai Ruselli krahvi auto.
- Rosa Luxemburg mõisteti Saksa keisri solvamise pärast kolmeks kuuks vanglasse.
- juuli – teine Tour de France kujunes skandaalseks jandiks.
- november – Berliinis Leipziger Strassel avati Euroopa esimene laiatarbekaupade kaubamaja. Wertheimi kaubamaja sai eeskujuks teistele analoogilistele projektidele mujal.
- detsember – firma Renault võttis kasutusele hüdraulilised amortisaatorid.
- detsember – William Rubel leiutas ofsettrükimenetluse.
Sündinud
muuda- Pikemalt artiklis Sündinud 1904
- Helmi Vill - Eesti rahvalaulik
- 18. jaanuar – Cary Grant, näitleja (suri 1986)
- 22. jaanuar – George Balanchine, koreograaf (suri 1983)
- 22. jaanuar – Arkadi Gaidar, nõukogude kirjanik (suri 26. oktoobril 1941)
- 23. jaanuar – Karl Schlechta, Nietzsche-uurija
- 27. jaanuar – James Jerome Gibson, USA psühholoog
- 29. jaanuar – Arnold Gehlen, saksa filosoof ja sotsioloog (suri 1976)
- 2. veebruar – Bozorg ‘Alavī, pärsia kirjanik ja filoloog
- 2. veebruar – Valeri Tškalov, Nõukogude lendur
- 15. veebruar – Evald Tammlaan, eesti kirjanik ja publitsist (suri 17. märtsil 1945)
- 16. veebruar – George F. Kennan, USA diplomaat ja politoloog
- 21. veebruar – Aleksei Kossõgin, Nõukogude poliitik
- 1. märts – Glenn Miller, USA muusik
- 4. märts – George Gamow, füüsik
- 5. märts – Karl Rahner, teoloog
- 7. märts – Reinhard Heydrich, Kolmanda Riigi poliitik
- 20. märts – B. F. Skinner, psühholoog (suri 1990)
- 6. aprill – Kurt Georg Kiesinger, Saksa poliitik
- 22. aprill – Robert Oppenheimer, füüsik
- 24. aprill – Willem de Kooning, USA kunstnik
- 29. aprill – Karin Luts, eesti kunstnik
- 6. mai – Harry Martinson, rootsi kirjanik
- 9. mai – Gregory Bateson, USA antropoloog
- 11. mai – Salvador Dalí, kunstnik
- 15. mai – Emmi Haux, saksa kergejõustiklane
- 17. mai – Jean Gabin, näitleja (suri 1976)
- 20. mai – Margery Allingham, inglise kirjanik
- 22. mai – Paul Viiding, eesti luuletaja, prosaist, tõlkija ja kriitik
- 2. juuni – Johnny Weissmüller, ujumise olümpiavõitja 1924, 1928 ja kuulus Tarzani osatäitja
- 12. juuni – Adolf Lindenbaum, Poola loogik ja matemaatik
- 25. juuni – Vladimir Kokkinaki, Nõukogude katselendur
- 5. juuli – Ernst Mayr, bioloog
- 8. juuli – Henri Cartan, prantsuse matemaatik
- 12. juuli – Pablo Neruda, tšiili luuletaja, Nobeli kirjandusauhind 1971
- 14. juuli – Isaac Bashevis Singer, juudi kirjanik
- 28. juuli – Pavel Tšerenkov, vene füüsik
- 3. august – Clifford Simak, USA kirjanik
- 4. august – Witold Gombrowicz, poola kirjanik
- 12. august – Aleksei Nikolajevitš, Venemaa troonipärija
- 22. august – Deng Xiaoping, Hiina poliitik
- 15. september – Umberto II, Itaalia kuningas
- 17. september – Jürgen Kuczynski, saksa ajaloolane
- 29. september – Nikolai Ostrovski, vene kirjanik
- 2. oktoober – Graham Greene, briti kirjanik
- 23. oktoober – Svjatoslav Roerich, vene kunstnik
- 17. november – Salomėja Nėris, leedu luuletaja
- 6. detsember – Ève Curie, prantsuse kirjanik
- 10. detsember – Antonín Novotný, Tšehhoslovakkia poliitik
- 23. detsember – Meta Kodanipork, eesti laulja
- 26. detsember – Alejo Carpentier, Kuuba kirjanik
- 29. detsember – Mihkel Hansen, Eesti poliitik
- 30. detsember – Dmitri Kabalevski, vene helilooja
- 30. detsember – Rudolf Sirge, eesti kirjanik
Surnud
muuda- Pikemalt artiklis Surnud 1904
- 3. jaanuar - Larin Paraske, isuri runolaulik
- 1. mai – Antonín Dvořák, Tšehhi helilooja
- 4. juuli – August von Husen, endine Tallinna linnapea
- 15. juuli – Anton Tšehhov, Vene kirjanik
- 28. september – Mihkel Neelus, Eesti tõstja ja maadleja
- 21. november – Nikolai Karl Otto von Wahl, baltisaksa poliitik ja mõisnik