Robert Oppenheimer

J. Robert Oppenheimer (22. aprill 1904 New York18. veebruar 1967 Princeton) oli ameerika tuumafüüsik.

J. Robert Oppenheimer

Teda peetakse aatomipommi isaks. Tema juhtis Manhattani projekti teaduslikku osa, mille käigus 16. juulil 1945 lõhati New Mexico osariigis Los Alamoses maailma esimene tuumaseadeldis (Trinity katse).

Vapustatuna tuumarelva purustusjõust Hiroshima ja Nagasaki pommitamisel püüdis ta edaspidi vältida tuumasõda ja võidurelvastumist Nõukogude Liiduga. Vastloodud Tuumaenergia Komisjoni peanõunikuna püüdis ta saavutada rahvusvahelist kontrolli tuumaenergia kasutamise üle.

Oppenheimer oli vasakpoolsete vaadetega. Tema vend Frank kuulus koguni Ameerika Ühendriikide Kommunistlikku Parteisse (see oli enne Teist maailmasõda legaalne). Ka Robert ei salanud eriti oma vaateid ning makartismi ajal 1954. aastal lasti ta riigiametitest lahti pärast seda, kui ta oli avaldanud enda kohta käivat salastatud teavet. Kuigi jäi ilma poliitilisest mõjust, jätkas ta tööd õppejõu, publitsisti ja füüsikuna. President Lyndon Johnson andis 1964. aastal talle Enrico Fermi auhinna, mis sümboliseeris tema rehabiliteerimist. Oppenheimer asutas Californias Berkeleys teoreetilise füüsika kooli, kus töötas surmani.

Tema vaadete tõttu on mõned veendunud, et tema abil saadeti vajalik info NSV Liitu, mille tagajärjel ka NSV Liit suutis luua oma tuumapommi.

TunnustusRedigeeri