16. juuli
kuupäev
| << Juuli >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 30 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 |
| 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 |
| 14 | 15 | 16 | 17 | 18 | 19 | 20 |
| 21 | 22 | 23 | 24 | 25 | 26 | 27 |
| 28 | 29 | 30 | 31 | 1 | 2 | 3 |
| 2025 | ||||||
16. juuli on Gregoriuse kalendri 197. (liigaastal 198.) päev. Juliuse kalendri järgi 3. juuli (1901–2099).
Sündmused
muuda- 1742 – Tallinnas toimusid rahutused hernhuutlaste tegevuse vastu.[1]
- 1856 – rahvapidu Pullapääl, kus viibis ka Aleksander II oma keisrinnaga.[küsitav]
- 1859 – Aleksander II ja Maria Aleksandrovna saabusid nädalaks Haapsallu.[küsitav]
- 1870 – Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi avakoosolek.[2]
- 1964 – anti välja seadus kolhoositegelaste (sh kolhoositalurahva[küsitav]) pensionidest ja toetustest; see lähendas kolhoositalurahvast töölistele ja teenistujatele.[3]
- 1965 – algas XVI üldlaulupidu koos VIII üldtantsupeoga Tallinnas.
- 1982 – esimest korda toimusid Tallinna vanalinna päevad.[4]
- 1993 – Narvas ja Sillamäel pidasid vene ringkonnad omaalgatuslikku referendumit "rahvuslik-territoriaalse autonoomia" küsimustes.
Maailmas
muuda- 622 – islami kalendri algus – Muhamed rändas koos 70 muslimi perekonnaga Mekast Mediinasse (hidžra).
- 1377 – kümneaastane Richard II krooni Inglismaa kuningaks.
- 1661 – Rootsi Stockholm Banco andis esimese krediidiasutusena Euroopas välja paberraha.
- 1867 – Pariisi aednik Joseph Monier patenteeris armeeritud betooni torude, piirete ja postide valmistamiseks.
- 1935 – Ameerika Ühendriikides Oklahoma Citys võeti esimesena maailmas kasutusele parkimisautomaat.
- 1945 – Manhattani projekt: Ameerika Ühendriigid lõhkasid New Mexico osariigis Jornada del Muerto kõrbes Alamogordo lähedal maailma esimese tuumapommi.[5]
- 1950 – jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalmängus võitis Uruguay 199 000 pealtvaataja ees Brasiiliat 2:1 ja tuli teist korda maailmameistriks.
- 1951 – ilmus Jerome David Salingeri romaani "Kuristik rukkis" esmatrükk.
- 1956 – Karjala-Soome NSV muudeti Karjala ANSV-ks.[6]
- 1966 – Hiina kommunistlik liider Mao Zedong ujus Wuhani lähedal Jangtse jões pärivoolu natuke rohkem kui ühe tunniga 14,5 kilomeetrit. Sellega demonstreeris ta kultuurirevolutsiooni eel avalikkusele oma head füüsilist vormi.[7]
- 1969 – Floridast startis Ameerika Ühendriikide kosmoselaev Apollo 11, et viia Kuule esimesed inimesed.
- 1979 – Iraagi president Ahmed Hassan al-Bakr astus tagasi ning võimule sai asepresident Saddam Hussein.
- 1988 – Riias kogunes ligi 30 000 inimest miitingule nõudma Läti rahvuslipu ennistamist vabariigi ametliku lipuna.[8]
- 1994 – Jupiteri tabasid komeedi Shoemaker-Levy 9 killud.
- 2004 – Indias Tamil Nadu osariigis hukkus Kumbakonami Issand Krišna koolis tulekahjus vähemalt 80 last, 32 last viidi raskete vigastustega haiglasse. Tuli sai alguse nähtavasti köögist, kus valmistati 450 õpilasele lõunasööki.
- 2004 – ÜRO tribunal mõistis Rwanda 1994. aasta genotsiidi õhutajana genotsiidis ja inimsusvastastes kuritegudes süüdi endise rahandusministri Emmanuel Ndindabahizi ning mõistis ta eluks ajaks vangi.
Sündinud
muuda
Pikemalt artiklis Sündinud 16. juulil
- 1841 – Nikolai von Glehn, mõisnik, Nõmme rajaja
- 1872 – Roald Amundsen, Norra polaaruurija
- 1902 – Aleksandr Luria, Nõukogude psühholoog, neuropsühholoogia rajajaid
- 1964 – Nino Burdžanadze, gruusia poliitik
Surnud
muuda- Pikemalt artiklis Surnud 16. juulil
- 1764 – Ivan VI, Venemaa keiser
- 1857 – Pierre-Jean de Béranger, prantsuse luuletaja
- 1942 – August Traksmaa, Eesti sõjaväelane ja diplomaat
- 1970 – Elsa Triolet, prantsuse kirjanik
- 1977 – Edgar Velbri, eesti arhitekt, ruumikujundaja ja mööblikunstnik
- 1985 – Heinrich Böll, saksa kirjanik, Nobeli kirjandusauhind 1972
- 1989 – Herbert von Karajan, austria dirigent
- 2003 – Jüri Vetemaa, eesti maletaja
- 2016 – Nate Thurmond, USA korvpallur
- 2023 – Jane Birkin, briti-prantsuse laulja ja filminäitleja
Pühad
muuda- ...
Nimepäev
muudaIlmarekordid
muuda- ...
Viited
muuda- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 98
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 142
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion.
- ↑ "arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. aprill 2014. Vaadatud 18. aprill 2014.
{{cite web}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ http://www.eyewitnesstohistory.com/atomictest.htm
- ↑ Andrus Park. End of an empire? : a conceptualization of the Soviet disintegration crisis 1985–1991. Tartu, 2009, lk. 280
- ↑ Philip Short. Mao : a life. London : John Murray, 2004, lk. 539
- ↑ Mati Graf. Kalevipoja kojutulek : 1978. aasta poliitilisest pööripäevast 1988. aasta suveräänsusdeklaratsioonini. Tallinn, 2008, lk. 418