Pullapää on endine küla Läänemaal Haapsalu linnas. Asub mere ääres Haapsalust läänes, halduslikult osa Nõmme külast. Seal asub Pullapää neem ja pankkallas.

Aleksander III mälestusmärk
Jaan Kristin. Pullapää mälestussammas algsel kujul

Külas on 1896 avatud mälestusmärk tsaar Aleksander III-le, kes Pullapää rannas sageli koos perega puhkas.

Küla järgi sai nime Pullapää kriis.

Pullapääl asuv prügila suleti 1. jaanuaril 2007.[1]

Ajaloost ja loodusest

muuda

Kohta on esmamainitud 1391. aastal nimega Pulenpe ja räägitud kui rootslaste asualast.

Omapärane on Pullapää kõrge paelava loodus. Kevaditi võib liigirikka taimestikuga loopealsetel näha õitsemas ohtralt käpalisi.

Paarisaja meetri kaugusel Pullapää poolsaare rannast asub umbes 200 m pikkune ja 4 m kõrgune alamsiluri kivististerikas Juuru lademe Tamsalu kihistu. Oma murdunud servadega on ta Eesti pankrannikutest üks ainulaadsemaid. Veel 1960. aastate algul korraldati sinna igal kevadel kooliekskursioone.

Astangu all kasvab haruldane loomännik.

Kunagi asus antud paikkonnas ka Nõmme küla. Nõukogude perioodil muudeti see militaarseks piirkonnaks: rajati raketibaas, ehitati sõjaväelinnak ja paigaldati radarid. Eiglast otse Pullapääle ehitatud tee sai nimeks Prospekt Mira (Rahu tee). Praeguseni võib uudistada raketihoidlat Pullapää astangu lähedal, mis oli ette nähtud maa-õhk tüüpi rakettide hoidmiseks.

Pullapää neem on olnud sajandeid Haapsalu suvitajate väljasõidukoht. Seal käisid ka Haapsalus suvitanud Vene tsaarid, näiteks Aleksander III, kes olevat koguni ise lõkkes kartuleid küpsetanud.

Pärast tsaari surma 1894. aastal püstitati Pullapääle tema kunagist külaskäiku meenutav mälestussammas. 1896. aastal valminud Vasalemma marmorist sammast kroonisid kolm kuldset sibulkuplit, esikülje nišis metallreljeefil võis näha tsaari lõkke ääres. 1917. aasta revolutsiooni käigus sai sammas kõvasti kahjustada.

Vaata ka

muuda
 
Pullapää lahest kaldale toodud paat

Viited

muuda
  1. "Läänemaa on aasta algusest prügilata" Postimees, 5. jaanuar 2007

Kirjandus

muuda
  • Blomqvist, M. Svenska ortnamn i Estland. 2000.
  • Läänemaa mõisad, Tänapäev, 2007. Koostanud Valdo Praust.
  • Läänemaa väärtuslikud maastikud. Lääne maavalitsus, Haapsalu, 2006. Tekstid koostanud Tõnis Padu.
  • Viirand, Tiiu. Eestimaa ranniku teejuht. Kunst, 2006.

Välislingid

muuda