Ava peamenüü
Disambig gray.svg  See artikkel räägib asulast; praeguse omavalitsusüksuse kohta vaata artiklit Haapsalu linn (haldusüksus)

Haapsalu (Läänemaa murrakutes varem ka Oablu või Aablu) on linn Eestis Läänemere ääres Haapsalu lahe lõunakaldal, Lääne maakonna halduskeskus.

Haapsalu
Haapsalu raekoda
Pindala: 10,59 km²
Elanikke: 9675 (1.01.2019)[1] Muuda Vikiandmetes

EHAK-i kood: 1692[2] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 58° 57′ N, 23° 32′ E
Haapsalu (Eesti)
Haapsalu

Linna territooriumi hulka kuulub Krimmi holm.

Haapsalu linnapea on Urmas Sukles.[3]

Sisukord

RahvastikRedigeeri

1881 1897 1922 1934 1959 1970 1979 1989 2000 2009 2010 2011
2884 3212 4251 4649 8567 11 483 13 035 15 176 12 394 11 672 11 298 11 295

Haapsalu elanikkonna rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetelRedigeeri

Rahvus 1970[4] 1979[5] 1989[6] 2000[7] 2011[8]
arv % arv % arv % arv % arv %
Kokku 11483 100 13035 100 14617 100 12054 100 10251 100
eestlased 8417 73,30 9058 69,49 9704 66,39 9587 79,53 8404 81,98
venelased 2220 19,33 2987 22,92 3726 25,49 1841 15,28 1427 13,92
ukrainlased 296 2,58 441 3,38 547 3,74 287 2,38 181 1,77
valgevenelased 99 0,86 186 1,43 233 1,59 97 0,80 61 0,60
soomlased 62 0,54 81 0,62 77 0,53 64 0,53 57 0,56
muud 389 3,39 282 2,16 330 2,26 144 1,19 121 1,18

AjaluguRedigeeri

Pärast Vana-Pärnu mahapõletamist leedulaste poolt 1263. aastal otsustas Saare-Lääne piiskop Hermann I piiskopkonna uue keskuse rajada põhja poole turvalisemale alale. 1279 sai Haapsalu linnaõigused.

  Pikemalt artiklis Haapsalu ajalugu
 
Haapsalu linna plaan aastast 1783. Johann Christoph Brotze
 
vaade Haapsalule, 1798. J.C. Brotze
 
Haapsalu piiskopilinnus (1889)

Linna ajalooline saksa- ja rootsikeelne nimi on Hapsal, mis on tuletatud eestikeelsest sõnast Haavasalu või 12. sajandi lõpul tegutsenud Lundi peapiiskopi Absaloni nimest, kelle tegevus ulatus tõenäoliselt osalt ka Läänemere idakaldale. Nime päritolu kohta on aga olemas ka mitu teist oletust.

Varsti pärast linnuse rajamist tekkis piiskopilinnuse juurde alev, mis sai Riia linnaõiguse 1279.

Saare-Lääne piiskopkondRedigeeri

  Pikemalt artiklis Saare-Lääne piiskopkond

1559. aastal ostis piiskopkonna Taani kuningas Frederik II ning kinkis selle oma vennale hertsog Magnusele, kes saabus viimase Saare-Lääne piiskopina Liivimaale 1560. aasta alguses. Magnus oli küll protestant, kuid Saare-Lääne piiskopkond ja Läänemaa stift eksisteeris ametlikult siiski veel üle kümne aasta. Alles 1573. aastast lakkas see olemast, pärast seda, kui selle valdused võeti Magnuselt ära ja liideti Taani kuninga omadega.

  Pikemalt artiklis Haapsalu krahvkond, Läänemaa kreis, Haapsalu kreis

LinnavalitsemineRedigeeri

  Pikemalt artiklis Haapsalu raad
 
Haapsalu rannapromenaad

1715 Haapsalut külastas keiser Peeter I, kes tutvus Loode-Eesti sadamakohtadega ja andis tollasele kohtufoogtile Johann Tobias Jenckenile bürgermeistri ametikoha ning kangete jookide turustamise monopoli; samuti tunnustas keiser vanu privileege.

1721 Uusikaupunki rahulepingu põhjal sai Venemaa endale Liivi-, Eesti- ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga, Eestis lõppes Rootsi valitsusaeg ning kehtestati Venemaa võim.

Kuni 1737. aastani juhtis Haapsalu linna kohtufoogt koos kahe raehärraga. Kuid Haapsalu kodanike kaebused rae erapooliku kohtupidamise ja linnajuhtimise üle olid kuberneri nii ära tüüdanud, et ta määras asja lahendama eraldi komisjoni. Põhjaliku uurimise tulemusel täiendati raadi asjatundlike liikmetega. Raesekretäriks kutsuti Johann Georg Rambach.

1740. aastal taastati Haapsalus bürgermeistri amet. Selleks sai senine kohtufoogt Johann Tobias Jencken. Kuni 1784. aastani koosnes magistraat viiest liikmest. Bürgermeistri ja kohtufoogti kõrval olid ametis kolm raehärrat. Kohtufoogt oli portooriumi- ja aktsiisihärra ning sekretär. Esimene raehärra oli majutushärra ja pruulihärra. Raesekretär tegeles lisaks protokollimisele, arvepidamisele ja asjaajamisele ka postikorraldusega. Rae teenistuses olid kohtuteener ja aktsiisiteener. Aegade jooksul mängiti tööjaotus ümber vastavalt raeliikmete huvidele.

3. juulil 1783 laiendati Balti provintsidele Venemaa sisekubermangudes juba 1775. aastal sisse seatud uus halduskorraldus, mis jäi siin kehtima kuni Katariina II surmani. 1796. a. Balti provintside valitsemine muudeti sarnaseks Venemaa omaga. Linnade valitsemiseks loodi senise rae asemele linnaduumad, kuhu valiti esindajaid ka vähemjõukatest kihtidest. Valimisõigus anti kõigile majaomanikele, sõltumata rahvusest ja tegevusalast. Suurendati maakondade arvu. Haapsalu sai maakonna- ehk kreisilinnaks.

1797. aastal kaotati asehalduskord ja taastati magistraadid, kuid need kaotasid üha enam otsustusõigust.

Haapsalu vanalinn asub kahe oosiga poolsaarel, mis loode suunas jätkub mandriga ühinenud laidude ahelikuna, mida kohalikud nimetavad holmideks. Holmide vahele on jäänud madalad lahedSuur ja Väike viik. Viimastel aastakümnetel toimunud linna laienemise tõttu maa suunas on linna keskpunkt nihkunud Haapsalu piiskopilinnuse juurest praeguse kaubanduskeskuse juurde.

Haapsalu on kolmest küljest merega piiratud linn, mille suurus on kasvanud 10,59 ruutkilomeetrile.

Haapsallu viis aastatel 19052004 Riisiperest raudtee.[9][10] Tänapäeval asub raudteejaamas Eesti Raudteemuuseum.

Haapsalu kuurortRedigeeri

 
Kuursaal

Haapsalu on vaikne suvituskoht Haapsalu lahe ääres, mis tänu oma madalale veele soojeneb suhteliselt kiiresti. Doktor Karl Abraham Hunnius võttis kasutusele Haapsalu ravimuda. Haapsalu ravimuda ja meri on siia puhkama meelitanud paljud tuntud inimesed üle maailma.

ÜhistransportRedigeeri

BussiliinidRedigeeri

  • 1. Lossiplats - Kiltsi - Rohuküla (liin on käigus iga päev ja riigipühadel pühapäevase sõiduplaani järgi)
  • 2. Holmi - Uuemõisa (liin on käigus iga päev ja riigipühadel pühapäevase sõiduplaani järgi)
  • 3. Holmi - Ragn-Sells (liin ei ole käigus riigipühadel)
  • 4. Suur-Lossi - Kalmistu (liin on käigus ainult pühapäeviti ja riigipühadel)

Haapsalu linnasiseseid bussiliine korraldab Lääne Maavalitsus.

Muu transportRedigeeri

Lasterong Peetrike alustas sõitudega aastal 2015. Rong töötab ainult suvehooajal ja sõidab ringliini.

SõpruslinnadRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

PildidRedigeeri

Haapsalu linnuse varemed

ViitedRedigeeri

  1. Statistikaamet, vaadatud 9.06.2019.
  2. http://metaweb.stat.ee/get_classificator_file.htm?id=4412334&siteLanguage=et, vaadatud 4.11.2017.
  3. Siseministeerium: Kohalike omavalitsuste juhid 2014. a. jaanuari seisuga, vaadatud 17. oktoober 2014
  4. Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.
  5. Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 27
  6. Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32
  7. Päring Statistikaameti andmebaasist
  8. Päring Statistikaameti andmebaasist
  9. Keila–Haapsalu raudtee 100. Eesti Raudteemuuseum Haapsalus
  10. Keila–Haapsalu raudtee loojang taasiseseisvunud Eestis 1992–2004
  11. Haapsalu saab kaheksanda sõpruslinna. Lääne Elu, 5. märts 2005
  12. Haapsalu ja Petlemm sõlmivad sõpruslepingu. Postimees, 14. september 2010

VälislingidRedigeeri