Haapsalu härraskond

(Ümber suunatud leheküljelt Haapsalu krahvkond)

Haapsalu härraskond oli 1628–1691 Läänemaal eksisteerinud Rootsi kuninga läänivaldus.

Krahv Jakob De la Gardie (1583 Tallinn – 1652 Stockholm)

Härraskonna teke

muuda

Rootsi kuningas Gustav II Adolf müüs 1625. aastal Haapsalu lääni koos Haapsalu linna ja sealse kindlusega krahv Jakob De la Gardie'le.[1] Viimane ühendas selle oma teiste Läänemaal ja Harjumaal asuvate maavaldustega ning moodustas neist 1628. aastal[2] Haapsalu härraskonna. Administratiivselt oli härraskond Läänemaast eraldatud.[1], mida valitsesid asehaldurid (sh. Heinrich von Knorring)

 
Krahv Magnus Gabriel De la Gardie (1622 Tallinn – 1686 Sigtuna)

Härraskonna hilisem ajalugu

muuda

Pärast krahv Jakob De la Gardie surma päris tema valdused poeg krahv Magnus Gabriel De la Gardie. 1655. aastal pantis ta Haapsalu linna ja linnuse koos mõisatega krahv Otto Wilhelm von Königsmarckile. Viimase suguvõsa haldaski valdust kuni Suure reduktsioonini (1691).[1]

Härraskonna koosseis

muuda

Selle koosseisu kuulusid järgmised valdused: Haapsalu linn ja selle ümbrus, Ridala kihelkonnas Käblamõisa (Kebbeldorf), Uuemõisa (Neuenhof) ja Võnnu (Wenden), Lääne-Nigula kihelkonnas Taebla (Taibel) ja Uugla (Udenküll), Martna kihelkonnas Ehmja (Echmes), Keskvere (Keskfer), Ohtla (Ochtel), Patsu (Patz) ja Putkaste (Putkas) mõis, suurem osa Noarootsi kihelkonnast, terve Vormsi saar ja ¾ Hiiumaast koos sealsete mõisatega. Peale selle olid härraskonna koosseisus Piirsalu (Piersal) Kullamaa kihelkonnas ning Kolga (Kolk) ja Kiiu (Kida) mõis Kuusalu kihelkonnas. De la Gardiede nimel haldas seda suurvaldust asehaldur, kes resideeris Haapsalus; talle oli allutatud ka linna raad.[1]

Nimetus "krahvkond"

muuda

Härraskonna kohta on mõnikord ekslikult kasutatud nimetust Haapsalu krahvkond. Kalev Jaago hinnangul aga oli selline määratlus 17. sajandi allikates tundmatu. Krahvkonna mõiste tuli käibele alles 1930. aastatel Eestimaa rüütelkonna genealoogilises käsiraamatus.[3]

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Läänemaa I. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938. Lk 283.
  2. Gustaf Elgenstierna. Den introducerade svenska adelns ättartavlor med tillägg och rättelser. II kd. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners Förlag, 1926. Lk 225.
  3. Jaago, Kalev. Magnus Gabriel De la Gardiest ja tema seostest Eestiga.− Läänemaa Muuseumi toimetised VIII. 2004.