Pärnu krahvkond

Pärnu krahvkond (rootsi keeles Grevskapet Pernau, saksa keeles Grafschaft Pernau) oli Pärnumaal asunud läänivaldus 17. sajandil.

Pärnu krahvkond 1627–1682
Pärnu

Pärnu krahvkonna moodustas 16. oktoobril 1627 Rootsi kuningas Gustav II Adolf. Krahvkonna koosseisu kuulusid Audru, Tahkuranna, Võlla, Tori, Pööravere, Kaelase, Koddesi ja Koonga mõis. Läänivalduse omanikuks sai Böömimaa aadliku ja sõjamehe krahv Heinrich Matthias von Thurni poeg ooberst krahv Franz Bernhard von Thurn-Valsassina (1592–1628).

Kuna Franz Bernhard suri juba järgmisel aastal, läks krahvkond tema lesele krahvinna Magdalena von Thurn-Valsassinale (sündinud krahvinna Hardeck). Temale kuulus krahvkond veel aastal 1632.

1654. aastal oli Pärnu krahviks Franz Bernhardi ja Magdalena poeg krahv Heinrich von Thurn-Valsassina (1628–1656), kel oli kindralmajori auaste ja kes oli Eestimaa kuberner (aastast 1653).

1661. aastal anti krahvkond kompensatsiooniks kaotatud Kuressaare krahvkonna eest krahv Magnus Gabriel De la Gardiele (1622–1686). Kuressaare krahvkond anti pärast Rootsi kuninganna Kristiina loobumist troonist 1654. aastal ja Rooma elama asumist Kristiinale elatusmaaks (rootsi keeles underhallsland).

Krahvkonna asehaldur

• 1665 Magnus von Wolffeldt (surn. 1666) Parasmaa mõisnik[1]

Vaata ka

• Haapsalu krahvkond
• Kuressaare krahvkond