Pärnu krahvkond

Pärnu krahvkond (rootsi keeles Grevskapet Pernau, saksa keeles Grafschaft Pernau) oli Pärnumaal asunud Rootsi kuninga läänivaldus 17. sajandil.

Krahv Franz Bernhard von Thurn-Valsássina (1592 Praha – 1628 Strasburg)

Pärnu krahvkonna moodustas 16. oktoobril 1627 Rootsi kuningas Gustav II Adolf. Krahvkonna koosseisu kuulusid Audru, Tahkuranna, Võlla, Tori, Pööravere, Kaelase, Koddesi ja Koonga mõis.[1] Läänivalduse omanikuks sai Böömimaa aadliku ja sõjamehe krahv Heinrich Matthias von Thurni poeg ooberst krahv Franz Bernhard von Thurn-Valsassina (1592–1628).

Heinrich Matthias ja Franz Bernhard olid Gustav II Adolfi liitlase protestandist Pfalzi kuurvürstkonna kuurvürsti ja Böömimaa kuninga Friedrich Ii pooldajad kolmekümneaastase sõja Böömi sõjas, 1618–1625.

Kuna Franz Bernhard suri juba järgmisel aastal, läks krahvkond tema lesele krahvinna Magdalena von Thurn-Valsassinale (sündinud krahvinna Hardeck). Temale kuulus krahvkond veel aastal 1632.

Krahv Magnus Gabriel De la Gardie (1622 Tallinn – 1686 Sigtuna)

1654. aastal oli Pärnu krahviks Franz Bernhardi ja Magdalena poeg krahv Heinrich von Thurn-Valsassina (1628–1656), kel oli kindralmajori auaste ja kes oli 1653–1655 Eestimaa kuberner.

1661. aastal anti krahvkond kompensatsiooniks kaotatud Kuressaare krahvkonna eest krahv Magnus Gabriel De la Gardiele (1622–1686), kui Kuressaare krahvkond anti pärast Rootsi kuninganna Kristiina loobumist troonist 1654. aastal ja Rooma elama asumist Kristiinale elatusmaaks (rootsi keeles underhallsland).[2]

Krahvkonna asehaldur

muuda

Vaata ka

muuda

Viited

muuda