Eestimaa kuberneride loend

Selles loendis on loetletud Eestimaa kubermangu kubernerid.

Taani aeg

Pikemalt artiklites Eestimaa hertsog ja Eestimaa hertsogkond

Läänemere-äärsete paganate maade jaotus ristisõdijate riikide vahel, 1225–1250. Taani kuninga maad on märgitud kaardi ülaosas

Pikemalt artiklis Taani kuninga asehaldur

Eestimaa asehaldurid ja kubernerid 1561–1674

Rootsi võimuaeg

Varasel Rootsi ajal, kuni 17. sajandi I veerandini, oli Rootsi valitseja kohapealse esindaja ametinimetus asehaldur saksa keeles Statthalter, rootsi keeles ståthållare, generalståthållare või landshövding^[1]. Asehaldur ehk kuberner oli Rootsi kuninga asemik, riigivõimu esindaja, haldusaparaadi juht nii tsiviil- kui ka sõjaväelistes (v.a välivägedesse puutuvates) küsimustes ning õigusvõimu teostaja^[2]. Tallinnas, kui iseseisvas haldusterritooriumil Rootsi kuningriigis oli Rootsi asehaldur Tallinnas ja kuninga esindajaks Toompeal, Tallinna linnuse ja lääni asehaldur/Tallinna lossifoogt^[viide?].

Rootsi Läänemere-äärsed valdused 1561

August kuni november 1561, Klas Horn af Åminne (u 1517–1566), Rootsi asehaldur Eestimaal
1561–1562 Vabahärra Lars Ivarsson Fleming af Nynäs (u.1520–1562)
- august 1561 asekuberner vabahärra Klaus Christiern Horn af Åminne
- september 1561 L. Flemingi haiguse ajal Gustaf Fincke (Öfverståthållare på Reval och i Livland)^[3]
1562 Henrik Klasson Horn af Kanckas (1512–1595)
1562–1564 Krahv Svante Sture (1517–1567)
1564–1565 Hermann Pedersson Fleming (rootsi k. underståthållare^[4]) (u.1520–1583)
1565–1568 Henrik Klasson Horn
1568–1570 Vabahärra Gabriel Kristiernsson Oxenstierna (rootsi k. ståthållare över Revals slott, stad och län samt Padis med dess län)
1570–1572 Hans Lejon (umbes 1530–1572)
1572–1574 Claes Åkesson Tott (u.1530–1590) (rootsi k. krigsöverste och ståthållare)
1574–1575 Vabahärra Pontus De la Gardie (1520–1585)
1576–1578 Karl Henriksson Horn (umbes 1550–1601)
- 19. aprill 1576–1577 asekuberner Hans Eriksson Brinkkalast
1577–1579 Göran Nilsson Boije af Gennäs (surnud 1615)
1579–1581 Svante Eriksson Stålarm
1583–1585 Vabahärra Pontus De la Gardie (rootsi k. gubernator och överste fältherre i Livland)
1585–1588 Vabahärra Gustaf Gabrielsson Oxenstierna (umbes 1551–1597)
- 1588–1588 asekuberner Hans Wachtmeister (surnud 1590)
1588–1590 Gustaf Axelsson Banér (1547–1600) (rootsi k. överståthållaren (guvernören)^[5]
1590–1592 Vabahärra Erik Gabrielsson Oxenstierna (umbes 1546–1594)

Rootsi Läänemere-äärsed valdused 1595
^[6] 1592–1600 Göran Boije, kindralasehaldur
- 1600–31. jaanuar 1601 asekuberner Karl Henriksson Horn (umbes 1550–1601)
1601–1602 krahv Moritz Leijonhufvud (1559–1607)
1602–1603 Arvid Stålarm (umbes 1549 Lindö – 1620)
10. mai 1605–juuni 1605 Nils Turesson Bielke (1569–1639)
1608–1611 ...
1611–1617 Vabahärra Gabriel Bengtsson Oxenstierna (1586–1656)
1617–1619 Anders Eriksson Hästehufvud (1577–1657)

Rootsi Läänemere-äärsed valdused 1617/1629, koos Ingerimaa ja Käkisalmi lääni ning Liivimaaga
1619–1622 krahv Jakob De la Gardie (1583–1652) (rootsi k. kungl. gubernator i furstendömet Estland och generalståthållare i Reval)
1622–1626 Per Gustafsson Banér (1588–1644), (rootsi k. Landshöfding öfver vårt furstendöme Estland uti Livland)
1626–1628 Vabahärra Johan De la Gardie (1582–1642)
1628–1642 Philipp Scheiding (1578–1646)
1642–1646 krahv Gustaf Gabrielsson Oxenstierna (1613–1648)
1646–1653 krahv Erik Oxenstierna (1624–1656), Tallinna ja Eestimaa kuberner^[7]
mai 1653–16. august 1653 asekuberner Wilhelm Ulrich (Tallinna asehaldurina oli ta kuberneri puudumisel ka Eestimaa kuberneri ametis aastail 1653, 1655 ja 1656–1659)
1653–1655 krahv Heinrich von Thurn-Valsassina (1628–1656)
1655–august 1655 asekuberner Wilhelm Ulrich
1655–1656^[8] Vabahärra Bengt Skytte (1614–1683)
1656–2. august 1656 asekuberner Wilhelm Ulrich
1656–1674 Vabahärra Bengt Klasson Horn (1623–1678)
1656–1659 asekuberner Wilhelm Ulrich
- 1666 17. dets.– Eestimaa maa- ja sõjakomissar Engel Hartman^[9]
- 1673 asekuberner Jakob Stael (1628–1679)
- 1674 asekuberner vabahärra Johan Christopher von Scheiding

Kui 1584. aastal loodi Rootsi kuninga ülemvõimu all Eestimaa hertsogkond ehk Eestimaa kubermang, siis 1673. aastast alates moodustati Eestimaa kindralkubermang^[10], Eestimaa kindralkuberneriga.

1674–1728, Eestimaa kindralkubernerid

Eestimaa kindralkuberneride loend

Eestimaa kubernerid 1728–1762

1728–1736 Parun Friedrich von Löwen (1654–1744)
1736–1736 Krahv Platon Mussin-Puškin (1698–1742), tõeline riiginõunik (salanõunik)
1736–1738 kindralleitnant Sebastian Ernst von Manstein (surnud 1747), Tallinna komandant (Befehlshaber in Reval) ning kuberneri puudumisel aastail 1736–1738 Eestimaa kuberneri kohusetäitja.^[11]
1738–1740 Krahv Gustav Otto Douglas (1687–1771), kindralleitnant
1740–1743 Krahv Woldemar von Löwendahl (1700–1755), kindral en chef
1743–1753 Holstein-Becki hertsog Peter August Friedrich (1698–1775), kindralporutšik
1753–1758 Vürst Vladimir Dolgorukov (1696–1761), kindralmajor (kindralporutšik)
1758–1762 Holstein-Becki hertsog Peter August Friedrich, kindral en chef

Eestimaa asekubernerid

1711 – 14.august 1730, Friedrich von Löwen (1654–1744), nimetusega kuberner^[12]
1726/1730 – 13. oktoober 1732, Wilhelm van Delden (1662–1735),
1732–1762, Ametikoht puudus
16. märts 1762 – 11. aprill 1768^[13], Karl Gustav von Cahdeus (surnud 1768), kindralporutšik
1768–1773, Vakantne
1773 – 29. detsember 1778, Parun Joachim Christian von Sievers (1718/20–1778), kindralporutšik
1779–1783, Georg Friedrich von Grotenhielm (1721–1798), kindralporutšik,

1762–1783, Eestimaa kindralkubernerid

(1762–1783 valitsesid Eestimaa kuberneride asemel Eestimaa kindralkubernerid)

Eestimaa tsiviilkubernerid 1783–1917

1796. aasta ukaasiga "Kuni 1783. aastani Liivi- ja Eestimaal eksisteerinud kohalike asutuste taastamisest" likvideeriti Tallinna asehalduskond, kuid säilis kubermanguvalitsus eesotsas Eestimaa tsiviilkuberneriga.

(1783–1792 ja 1808–1819 allusid Eestimaa kubernerid Liivi- ja Eestimaa kindralkubernerile)

1783–1786 Georg Friedrich von Grotenhielm (1721–1798), kindralporutšik
1786–1797 Vabahärra Heinrich Johann von Wrangell (1736–1813), kindralporutšik
20. jaanuar 1797–19. veebruar 1797 ............
1797–1808 Andreas von Langell (surnud 1808), salanõunik
1808–1819 Vabahärra Berend Johann von Uexküll (1762–1827), salanõunik
1819–1832 Vabahärra Gotthard Wilhelm von Budberg-Bönninghausen (1766–1832), kammerhärra
1832–1833 Otto Wilhelm von Essen (1761–1834), tõeline riiginõunik
1833–1841 Paul Friedrich von Benckendorff (1784–1841), riiginõunik (tõeline riiginõunik)
1842–1859 Johann Christoph Engelbrecht von Grünewaldt (1796–1862), tõeline riiginõunik (salanõunik)
1859–1868 Wilhelm Otto Cornelius Alexander von Ulrich (1810–1891), kindralmajor
1868–1870 Mihhail Galkin-Vraskoi (1834–1916), tõeline riiginõunik
1870–1875 Vürst Mihhail Šahhovskoi-Glebov-Strešnev (1836–1892), kindralmajor
1875–1885 Viktor Polivanov (surnud 1889), tõeline riiginõunik
1885–1894 Vürst Sergei Šahhovskoi (1852–1894), salanõunik
1894–1902 Jevstafi Skalon (1845–1902), salanõunik
1902–1905 Aleksei Bellegarde (1861–1942), riiginõunik
4. märts – oktoober 1905 Aleksei Lopuhhin (1864–1928), tõeline riiginõunik
- oktoober – 10. detsember 1905 asekuberner Alexander von Giers^[14]
- 10. detsember 1905–24. detsember 1905, sõjaseisukorra aegne ajutine kindralkuberner Tallinna garnisoni ülem kindralleitnant Pavel Voronov (1851–1922)^[15]
18. detsember 1905–21. jaanuar 1906 Nikolai von Bünting (1861–1917)
1906–1907 Pjotr Bašilov (1857–1919), tõeline riiginõunik
1907–1915 Izmail Korostovets (1863–1933), polkovnik (kindralmajor)
1915–1917 Pjotr Verjovkin, tõeline riiginõunik

Eestimaa asekubernerid

Vabahärra Heinrich Johann von Wrangell (1736–1813), riiginõunik. (kindralmajor) 13. oktoober 1783 – 23. september 1786
Andreas von Langell (surnud 1808), riiginõunik 23. oktoober 1786 – 25. jaanuar 1797
Vürst Mihhail Golitsõn (1756–1827), riiginõunik. 30. jaanuar 1797 – 30. mai 1797
Dmitri Glinka (1749–1808), tõeline riiginõunik. 30. mai 1797 – 10. september 1797
Hermann von Radingh, tõeline riiginõunik 11. september 1797 – 6. jaanuar 1809
Parun Alexander Philipp von Saltza (1757–1821), tõeline riiginõunik 6. jaanuar 1809 – 17. veebruar 1816
Ludwig von Löwenstern (1783–1843), tõeline riiginõunik 17. veebruar 1816 – 20. märts 1842
Karl von Below (1794–1867), tõeline riiginõunik 20. märts 1842 – 11. juuli 1852
Parun Robert von Rosen (1790–1867), riiginõunik (tõeline riiginõunik) 20. juuli 1852 – 12. detsember 1858
Parun Wladimir von Rahden (1826–1881), riiginõunik 12. detsember 1858 – 27. detsember 1868
Viktor Polivanov (surnud 1889), kolleegiuminõunik (tõeline riiginõunik) 1. jaanuar 1869 – 14. märts 1875
Aleksandr Manjos, kammerhärra, riiginõunik (tõeline riiginõunik) 11. aprill 1875 – 28. märts 1885
Adolf Tillo, kolleegiuminõunik 28. märts 1885–19. detsember 1885
Aleksei Vassilevski, tõeline riiginõunik 19. detsember 1885 – 4. aprill 1891
Anatoli Tšaikovski (1850–1915), tõeline riiginõunik 4. aprill 1891 – 6. juuni 1892
Sokrat Dirin (1849–1924), tõeline riiginõunik 8. juuni 1892 – 13. aprill 1903
Alexander Giers, kolleegiuminõunik 13. aprill 1903 – 12. august 1906
Alexei Giers, kolleegiuminõunik 12. august 1906 – 18. mai 1908
Vürst Andrei Širinski-Šihmatov, kolleegiumi assessor 18. mai 1908 – 22. märts 1910
Aleksandr Jevreinov, riiginõunik (tõeline riiginõunik) 22. märts 1910 – 29. november 1914
Sergei Šidlovski, tõeline riiginõunik 29. november 1914 – 1917

Vaata ka

Viited

↑ Johan Axel Almquist, Fögderiindelningen i Estland och Livland., Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, lk 562, Riksarkivet, 1919
↑ Eestimaa rootsiaegne kindralkuberner, Eesti Ajalooarhiiv, EAA.1
↑ Jully Ramsay, Frälsesläkter i Finland intill stora ofreden, s. 110, HELSINGFORS, FÖRLAGSAKTIEBOLAGET SÖDERSTRÖM & C:o, HELSINGFORS 1909
↑ Skeppshövidsmän vid örlogsflottan under 1500-talet. BIOGRAFISKA ANTECKNINGAR AV Hjalmar Börjeson och Georg Hafström, UPPSALA 1949 ALMQVIST & WIKSELLS BOKTRYCKERI AB, lk 30 "FLEMING, HERMAN PERSSON, slottsloven på Wittensten 29.6 1563, underståthållare på Reval 24.6 1564, ånyo slottsloven på Wittensten 20.1 1565, slottsloven på Viborg 21.6 1571, , amiral (sk Kalmar Björnen) över flottan på Narvas farvatten 14.5 1573, fältmarskalk i Livland 9.10 s. å., ståthållare i Narva 7.11 1582 s. å., död 25.3 1583
↑ Jaak Naber, Motsättningarnas Narva. Statlig svenskhetspolitik och tyskt lokalvälde i ett statsreglerat samhälle, 1581-1704, Idé Tryck, Uppsala 1995, lk 20
↑ 1595, kui Södermanlandi hertsog Karl alustas avalikku mässu, katoliiklasest Poola-Rootsi kuninga Sigismundi vastu, otsustas Soome ja Eestimaa asevalitseja Klas Eriksson Fleming kuningas Sigismund III-le truuks jääda ning nii jagunes Rootsi riik sisuliselt kaheks: Rootsi emamaa oli Karli kontrolli all, Soome ja muud idavaldused allusid aga Flemingile ja Sigismundile
↑ Erik Oxenstierna elulugu (1888) Nordisk familjebok, lk. 528 (rootsi keeles)
↑ "(1754) Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ... Bengt Skytte, lk. 65".
↑ Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., Volume 2, 1755, lk. 841
↑ 1584. a loodi Rootsi kuninga ülemvõimu all Eestimaa hertsogkond e Eestimaa kubermang (1673. a alates kindralkubermang), Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Konsistoorium, Eesti Ajalooarhiiv
↑ Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 2: Estland, Görlitz, 1930, lk.231
↑ Hasso von Wedel, Die estländische Ritterschaft vornehmlich zwischen 1710 und 1783 : das erste Jahrhundert russischer Herrschaft, Im Ost-Europa-Verlag, Königsberg Pr. und Berlin W. 35, 1935, seite 118-119
↑ Carl Julius Albert Paucker, General-Lieutenant und Ritter Karl Gustav von Cahdeus, welcher "als Vice-Gouverneur des Herzogthums Ehstland", Die Civil- und Militär-Oberbefehlshaber in Ehstland zur Zeit der Kaiserlich Russischen Regierung von 1704 bis 1855., Dorpat 1855, seite. 20,
↑ После отставки А. А. Лопухина обязанности эстляндского губернатора выполнял вице-губернатор коллежский советник Александр Николаевич Гирс. С введением в Ревеле военного положения 10 декабря 1905 г. Гирс передал права и звание генерал-губернатора Воронову. 18 декабря 1905 г. в управление губернией вступил бывший архангельский губернатор действительный статский советник Николай Георгиевич фон Бюнтинг. Занимал он эту должность, по-видимому, недолго, в «Адрес-календаре на 1906 г.» эстляндским губернатором значится уже действительный статский советник Петр Петрович Башилов. [1]
↑ "Российский государственный военно-исторический архив: ВОРОНОВ П. Н." Originaali arhiivikoopia seisuga 7. märts 2016. Vaadatud 14. juulil 2009.

Kirjandus

Carl Julius Albert Paucker: Die Civil- und Militär-Oberbefehlshaber in Ehstland: zur Zeit der Kaiserlich Russischen Regierung von 1704 bis 1855, Dorpat 1855, ESTER
Krahv Sten Mauritz Carl Lewenhaupt (1882–1969): Svenska högre ämbetsmän från 1634 : högre ämbetsmän och chefer för statliga verk inom central och lokal förvaltningm.m. : namn och årtal, 255.lk., Stockholm: Norstedt, 1962
Berndt Federley: Konung, ståthållare och korporationer : studier i Estlands förvaltning 1581–1600, 138 lk, Helsinki 1962, ESTER
Hasso von Wedel, Die estländische Ritterschaft vornehmlich zwischen 1710 und 1783 : das erste Jahrhundert russischer Herrschaft, Im Ost-Europa-Verlag, Königsberg Pr. und Berlin W. 35, 1935, seite 118-119

Välislingid

Eesti valitsejad (inglise keeles)
Руководители губерний

[1] Johan Axel Almquist, Fögderiindelningen i Estland och Livland., Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, lk 562, Riksarkivet, 1919

[2] Eestimaa rootsiaegne kindralkuberner, Eesti Ajalooarhiiv, EAA.1

[3] Jully Ramsay, Frälsesläkter i Finland intill stora ofreden, s. 110, HELSINGFORS, FÖRLAGSAKTIEBOLAGET SÖDERSTRÖM & C:o, HELSINGFORS 1909

[4] Skeppshövidsmän vid örlogsflottan under 1500-talet. BIOGRAFISKA ANTECKNINGAR AV Hjalmar Börjeson och Georg Hafström, UPPSALA 1949 ALMQVIST & WIKSELLS BOKTRYCKERI AB, lk 30 "FLEMING, HERMAN PERSSON, slottsloven på Wittensten 29.6 1563, underståthållare på Reval 24.6 1564, ånyo slottsloven på Wittensten 20.1 1565, slottsloven på Viborg 21.6 1571, , amiral (sk Kalmar Björnen) över flottan på Narvas farvatten 14.5 1573, fältmarskalk i Livland 9.10 s. å., ståthållare i Narva 7.11 1582 s. å., död 25.3 1583

[5] Jaak Naber, Motsättningarnas Narva. Statlig svenskhetspolitik och tyskt lokalvälde i ett statsreglerat samhälle, 1581-1704, Idé Tryck, Uppsala 1995, lk 20

[6] 1595, kui Södermanlandi hertsog Karl alustas avalikku mässu, katoliiklasest Poola-Rootsi kuninga Sigismundi vastu, otsustas Soome ja Eestimaa asevalitseja Klas Eriksson Fleming kuningas Sigismund III-le truuks jääda ning nii jagunes Rootsi riik sisuliselt kaheks: Rootsi emamaa oli Karli kontrolli all, Soome ja muud idavaldused allusid aga Flemingile ja Sigismundile

[7] Erik Oxenstierna elulugu (1888) Nordisk familjebok, lk. 528 (rootsi keeles)

[8] "(1754) Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ... Bengt Skytte, lk. 65".

[Matrikel-9] Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., Volume 2, 1755, lk. 841

[10] 1584. a loodi Rootsi kuninga ülemvõimu all Eestimaa hertsogkond e Eestimaa kubermang (1673. a alates kindralkubermang), Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Konsistoorium, Eesti Ajalooarhiiv

[11] Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 2: Estland, Görlitz, 1930, lk.231

[12] Hasso von Wedel, Die estländische Ritterschaft vornehmlich zwischen 1710 und 1783 : das erste Jahrhundert russischer Herrschaft, Im Ost-Europa-Verlag, Königsberg Pr. und Berlin W. 35, 1935, seite 118-119

[13] Carl Julius Albert Paucker, General-Lieutenant und Ritter Karl Gustav von Cahdeus, welcher "als Vice-Gouverneur des Herzogthums Ehstland", Die Civil- und Militär-Oberbefehlshaber in Ehstland zur Zeit der Kaiserlich Russischen Regierung von 1704 bis 1855., Dorpat 1855, seite. 20,

[14] После отставки А. А. Лопухина обязанности эстляндского губернатора выполнял вице-губернатор коллежский советник Александр Николаевич Гирс. С введением в Ревеле военного положения 10 декабря 1905 г. Гирс передал права и звание генерал-губернатора Воронову. 18 декабря 1905 г. в управление губернией вступил бывший архангельский губернатор действительный статский советник Николай Георгиевич фон Бюнтинг. Занимал он эту должность, по-видимому, недолго, в «Адрес-календаре на 1906 г.» эстляндским губернатором значится уже действительный статский советник Петр Петрович Башилов. [1]

[15] "Российский государственный военно-исторический архив: ВОРОНОВ П. Н." Originaali arhiivikoopia seisuga 7. märts 2016. Vaadatud 14. juulil 2009.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]

[12]

[13]

[14]

[15]