Ava peamenüü

Padise klooster oli 14. sajandil Padisele ehitatud tsistertslaste klooster, mille rajasid Dünamündest pärit mungad.

Padise klooster
Padise kloostri varemed vallikraaviga, 13.-16.saj (1).jpg
Üldinfo
Asukoht Lääne-Harju vald, Harju maakond
Ehituse algus 14. sajand
Ehituse lõpp 16. sajand
Padise kloostri varemed

Klooster on esimene Harjumaa arhitektuurimälestis, mis taasiseseisvunud Eestis vastava tähise sai. Padise klooster on suure tähtsusega arhitektuuri- ja ajalooline objekt nii Eestis kui kogu Põhja-Euroopas.

Padise kloostri varemed 1782. aastal. Johann Christoph Brotze

AjaluguRedigeeri

Padise kloostri ehitus käis vaheaegadega üle 200 aasta.

Taani kuningas Erik Menved andis 1305. aastal loa suurejoonelise kindlustatud kloostrikompleksi rajamiseks, mida hakati ehitama 1317. aastal. Kloostri rajamine oli plaanis arvatavasti juba 13. sajandil. Klooster rajati eestlaste Padise muinaslinnuse lähedale.

1343. aastaks jõuti valmis ehitada esimene ehk keldrikorrus ning osa põhikorruse müüridest. Siis algas Jüriöö ülestõus ja klooster põletati ning 28 kloostris olnud munka tapeti.

Hävingust saadi üle alles 1370. aastate paiku, mil ehitustööd pooliku kloostrikompleksi juures jätkusid.

Põhihoonestiku pühitsemise tseremoonia toimus 1448. aastal.

Liivi sõjas 1559. aastal lõpetas Padise klooster (saksa keeles Die Abtei Padis) tegevuse. Sõja jooksul aga ehitati kloostri juurde tulirelvade jaoks täiendavaid kindlustusi.

1560. aastal oli klooster linnusena välja ehitatud, see asus siis hertsog Magnuse valduses, kelle käest rootslased ta 1561. aasta sügisel endale vallutasid.

1576. aastal kahepäevase piiramise ja ägeda suurtükitule tulemusena andsid selle kaitsjad eesotsas pealik Hans von Oldenburgiga alla ja loovutasid endise kloostri venelastele.

28. detsembril 1580. aastal pärast 13 nädalat kestnud piiramist loovutasid venelased lõpuks kloostri Rootsi sõjaväele. Pärast neid korduvaid piiramisi ja vallutamisi oli Padise klooster muutunud osaliselt varemeiks. Seda mainiti veel 18. mail 1595 sõlmitud Täyssinä rahulepingus, kui venelased loobusid muuhulgas kõigist õigustest mitmete Eestimaa linnuste ja nende läänide üle.

Rootsi kuningas Gustav II Adolf kinkis 1622. aastal Padise kloostri Riia bürgermeistrile Thomas von Rammile. Ligi 150 aastat kasutati kloostrit eluhoonena, täpsemalt kirikut, mis oli muudetud vahelaega kahekorruseliseks.

1766. aastal klooster põles ja sellest ajast saadik on osaliselt varemeis. Rammid olid seni kasutanud kloostri ruume häärberina, aga pärast põlengut see oma funktsioone enam täita ei suutnud. Nii ehitati 1770. aastatel kloostrist ida poole Padise mõisa uus peahoone. Ehituskive saadi kloostri varemetest.

Von Rammide aadlisuguvõsa kätte jäi Padise mõis kuni võõrandamiseni 1919. aastal. Mõisa viimaseks omanikuks oli Fridolf von Ramm.

Kuna väravatorn on rajatud jõe poole kaldus savikihile, purunes 20. sajandi algupoolel väravatorn osaliselt maalihkes.

Kloostri korrastus- ja restaureerimistöödega alustati 1930. aastatel.

TänapäevRedigeeri

 
Kloostri asendiplaan 19. sajandist
Autor: Carl Faehlmann
 
Kloostri põhjapoolne külg 19. sajandil
Autor: Carl Faehlmann
 
Kloostriõu

2001. aastal lõpetati viimased restaureerimistööd. Lääne- ja lõunakülg on veel varemetes.

Kloostri keskaegsest sisustusest on säilinud praegu Risti kirikus paiknev 14. sajandist pärinev kirikukell (Eesti vanim) ning samast sajandist haruldane Kolgata grupp (praegu Eesti Kunstimuuseumi filiaalis Niguliste kirikus).

Padise abtide nimekiriRedigeeri

PildidRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri