Thomas von Ramm

Thomas von Ramm (21. detsember (vkj. 11. detsember) 1564 – 26. veebruar (vkj. 16. veebruar) 1631) oli Riia bürgermeister ning Tartu õuekohtu asepresident. Talle kuulusid Eestimaal Padise ja Vihterpalu mõis ning Pakri saared. [1]

Thomas von Rammile annetatud vapp

Päritolu ja noorus

muuda

Rammide suguvõsa kohta on Riia peapiiskopkonnas teateid alates 1463. aastast, mil Riia toomkapiitel läänistas Mathias Ramile mõisa Krimulda lähistel. Mathiase pojapojapojapoeg Thomas Ramm sündis Riia müntmeistri Christoph Rammi (suri enne 8. märtsi 1572) ja Barbara Krögeri pojana. Christoph oli müntmeister juba teist põlve, ka tema isa Thomas oli pidanud sama ametit.

Thomas Ramm immatrikuleeriti 27. augustil 1585 Helmstedti ülikooli.[2], kus õppis 1589. aastani õigusteadust, misjärel jätkas õpinguid Leipzigi ülikoolis. 31. augustil 1591 immatrikuleeriti ta (Thomas Ramus Rigensis) Heidelbergi ülikooli,[3] kus omandas kuulsa itaalia õigusteadlase Giulio Pace (Julius Pacius) juhendamisel 1595. aastal litsentsiaadikraadi.

Tegevus Riia raehärrana

muuda

Aastal 1600 sai Thomas Ramm Riia rae liikmeks. [4]

Pagendus Riiast

muuda
 
Thomas Rammi äi Nicolaus Eck, kelle mahhinatsioonide tõttu oli Ramm sunnitus 1605-1612 Riiast pagenduses viibima.

Thomas Rammi äi oli „mõjuvõimsaim, rikkaim ja kurikuulsaim mees Poola Liivimaal“ Nicolaus Ecke, kes oli suurkaupmehe ja bürgermeistrina suutnud endale kokku ajada tohutu varanduse. Kui 1605. aastal auditeeriti linna rahaasju, leiti, et Ecke on kuritarvitanud oma ametit ning väljastanud linnale ebasoodasid laene, samuti määranud oma väimehed Rotger zur Horsti ning Thomas Rammi mõjukatele ametipostidele. Ecke, Horst ja Ramm olid sunnitud Riiast põgenema ning nende varad konfiskeeriti. Alles 1612. aastal said nad kuninga loaga linna naasta ning oma varad tagasi. [5]

Tagasi Riias

muuda

Riia piiramine ja alistumine

muuda

Esimene rootsiaegne bürgermeister

muuda

Thomas von Ramm suurmaaomanikuna

muuda
 
1622. aastal koos ümbritsevate maadega Thomas von Rammile läänistatud Padise klooster oli mõisahoonena kasutuses 18. sajandi keskpaigani.

28. augustil 1624 aadeldas Rootsi kuningas Gustav II Adolf[6] Thomas Rammi.

1628. aastal ostis ta Pakri saared. Talle kuulusid Padise ja Vihterpalu mõis.[1]

Tegevus Tartu õuekohtus

muuda

18. veebruaril 1630 nimetas kuningas Gustav II Adolf Thomas von Rammi vastloodud Tartu õuekohtu esimeseks asepresidendiks.[4] Peatse surma tõttu pidas Ramm ametit vaid aastajagu, ning tema ametijärglaseks sai Riia bürgermeister ja Ruila mõisnik, juuradoktor Johann von Ulrich (1572–1642).

Hauamonument

muuda

Thomas von Ramm suri 1631. aastal ning maeti 7. juulil (vkj 27. juunil) 1632 Tallinna Toomkirikusse.[1] Tänapäevani on säilinud Thomas von Rammi ja tema teise abikaasa Arent Passeri töökojas valmistatud hauamonument.

Perekond

muuda

Vaata ka

muuda

Viited

muuda


Eelnev
Ametikohta ei olnud loodud
Tartu õuekohtu asepresident
1630–1631
Järgnev
Johann von Ulrich