Thomas von Ramm
Thomas von Ramm (21. detsember (vkj. 11. detsember) 1564 – 26. veebruar (vkj. 16. veebruar) 1631) oli Riia bürgermeister ning Tartu õuekohtu asepresident. Talle kuulusid Eestimaal Padise ja Vihterpalu mõis ning Pakri saared. [1]
Päritolu ja noorus
muudaRammide suguvõsa kohta on Riia peapiiskopkonnas teateid alates 1463. aastast, mil Riia toomkapiitel läänistas Mathias Ramile mõisa Krimulda lähistel. Mathiase pojapojapojapoeg Thomas Ramm sündis Riia müntmeistri Christoph Rammi (suri enne 8. märtsi 1572) ja Barbara Krögeri pojana. Christoph oli müntmeister juba teist põlve, ka tema isa Thomas oli pidanud sama ametit.
Thomas Ramm immatrikuleeriti 27. augustil 1585 Helmstedti ülikooli.[2], kus õppis 1589. aastani õigusteadust, misjärel jätkas õpinguid Leipzigi ülikoolis. 31. augustil 1591 immatrikuleeriti ta (Thomas Ramus Rigensis) Heidelbergi ülikooli,[3] kus omandas kuulsa itaalia õigusteadlase Giulio Pace (Julius Pacius) juhendamisel 1595. aastal litsentsiaadikraadi.
Tegevus Riia raehärrana
muudaAastal 1600 sai Thomas Ramm Riia rae liikmeks. [4]
Pagendus Riiast
muudaThomas Rammi äi oli „mõjuvõimsaim, rikkaim ja kurikuulsaim mees Poola Liivimaal“ Nicolaus Ecke, kes oli suurkaupmehe ja bürgermeistrina suutnud endale kokku ajada tohutu varanduse. Kui 1605. aastal auditeeriti linna rahaasju, leiti, et Ecke on kuritarvitanud oma ametit ning väljastanud linnale ebasoodasid laene, samuti määranud oma väimehed Rotger zur Horsti ning Thomas Rammi mõjukatele ametipostidele. Ecke, Horst ja Ramm olid sunnitud Riiast põgenema ning nende varad konfiskeeriti. Alles 1612. aastal said nad kuninga loaga linna naasta ning oma varad tagasi. [5]
Tagasi Riias
muudaRiia piiramine ja alistumine
muudaEsimene rootsiaegne bürgermeister
muudaThomas von Ramm suurmaaomanikuna
muuda28. augustil 1624 aadeldas Rootsi kuningas Gustav II Adolf[6] Thomas Rammi.
1628. aastal ostis ta Pakri saared. Talle kuulusid Padise ja Vihterpalu mõis.[1]
Tegevus Tartu õuekohtus
muuda18. veebruaril 1630 nimetas kuningas Gustav II Adolf Thomas von Rammi vastloodud Tartu õuekohtu esimeseks asepresidendiks.[4] Peatse surma tõttu pidas Ramm ametit vaid aastajagu, ning tema ametijärglaseks sai Riia bürgermeister ja Ruila mõisnik, juuradoktor Johann von Ulrich (1572–1642).
Hauamonument
muudaThomas von Ramm suri 1631. aastal ning maeti 7. juulil (vkj 27. juunil) 1632 Tallinna Toomkirikusse.[1] Tänapäevani on säilinud Thomas von Rammi ja tema teise abikaasa Arent Passeri töökojas valmistatud hauamonument.
Perekond
muudaVaata ka
muudaViited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 2: Estland, Görlitz, 1930. Lk. 164
- ↑ Helmstedti ülikooli matrikkel (1574–1636) 17. semester, 1585
- ↑ Heidelbergi ülikooli matrikkel (1574–1636) 1591
- ↑ 4,0 4,1 Heinrich Julius Bötführ „Die Rigische Rathslinie vom Jahr 1226 bis auf die gegenwärtige Zeit.“ Riia, 1857, lk. 61-62
- ↑ Viktor Dabolinš „The Rise of the Riga Schillings (1582–1621)“
- ↑ Schwedisches Adelsdiplom für Thomas Ramm, ausgestellt von König Gustav Adolf, d. d. Stockholm 1624 4. 9. Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv- und Kurlands, BAND XVIII. KATALOG DER FAMILIENKUNDLICHEN AUSSTELLUNG ZU REVAL, 1933, Adelsdiplome, Wappenbriefe, Indigenatsurkunden, Adelsattestate., REVAL, 1934, seite 196
Eelnev Ametikohta ei olnud loodud |
Tartu õuekohtu asepresident 1630–1631 |
Järgnev Johann von Ulrich |