Ava peamenüü

Villem Raam

Eesti ajaloolane

EluluguRedigeeri

Villem Raam sündis 30. mail 1910 Pärnus koolmeistri perekonnas. Lõpetas 1930. aastal Rakvere Õpetajate Seminari ning töötas 1930–32 kooliõpetajana Virumaal Aluveres. 1932. aastal astus Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda, kus peaaineks valis kunstiajaloo. Samast ajast töötas õpetajana ka Tartus. 1934. aasta kevadsemestril liitus Eesti Üliõpilaste Seltsiga. 1936. aastal täiendas end Soomes ja 1938. aastal Rootsis.

1938. aastal pälvis ta võistlustöö "Keskaegne ehituskunst Eestis ja tsistertslaste mungaordu" eest ülikooli kõrgeima auhinna. Tartu Ülikooli lõpetas Villem Raam 1939. aastal professor Sten Karlingi õpilasena, järgmisel aastal käis riigi stipendiaadina end täiendamas Itaalias. Esimese suurema erialase tööna juhatas ta aastatel 1936–1939 Padise kloostri konserveerimistöid [1]

Enne Teist maailmasõda tegi ta esimesed sammud kunstikriitikuna ning hakkas tõsisemalt huvituma arhitektuuriajaloost ja restaureerimisproblemaatikast. 1940. aasta oktoobris määrati Villem Raam Eesti NSV Riikliku Kunstimuuseumi direktoriks. Järgmise aasta juunis Villem Raam arreteeriti ning saadeti 15 aastaks Siberisse[2]. Algul oli ta Permi oblastis Ussollagis (1941–1951), pärast seda asumisel Krasnojarski krais (1951–1956).

Pärast naasmist 1956. aastal töötas ta Teadusliku Restaureerimise Töökojas ja sellest välja kasvanud uurimis-restaureerimisettevõtetes. Seda aastatel 1956–1965 teaduri, 1965–1982 peaspetsialisti ja 1982–1990 konsultandina.

Villem Raami tähtsaimaks uurimisteemaks oli keskaja arhitektuur, aukartustäratavast objektide hulgast nimetagem Padise ja Pirita kloostreid, Saare-Lääne ja Järvamaa keskaegseid kirikuid, Tallinna linnamüüri, Põltsamaa ja Haapsalu linnuseid. Uurimisega kaasnes sageli restaureerimistööde juhendamine, muinsuskaitseline tegevus ja meie ehituskunsti pärandi tutvustamine[1].

Lisaks keskaegsetele meistritele jätkus tal tähelepanu ka kaasaegsetele kunstnikele: Ott Kangilaski, Lepo Mikko, Leili Muuga, Evald Okas, Richard Sagrits, Olev Soans, Vive Tolli jt. Olulisemaks tööks ses vallas jäi monograafia Evald Okasest. 1960.–1980. aastatel osales Villem Raam kõigi peamiste eesti kunsti- ja arhitektuuriajaloo käsitluste ning teatmeteoste koostamisel, viimaseks suuremaks tööks jäi leksikoni "Eesti arhitektuur" üldtoimetamine. Lisaks raamatutele on ta avaldanud üle 60 teadusliku artikli ja kirjutanud umbes 130 käsikirjalist aruannet[1].

Maetud Tallinna Metsakalmistule.

ElukäikRedigeeri

TunnustusedRedigeeri

IsiklikkuRedigeeri

Tema isa oli kooliõpetaja Voldemar Raam.

Tema tütred on keemik Helle Lippmaa ja kunstiajaloolane Kaia Haamer.

ViitedRedigeeri

AllikadRedigeeri

Villem Raami isikuarhiiv Eesti Rahvusraamatukogus.

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri