Maalihe

Maalihe on nõlval asuva pinnasetüki paigastliikumine.

Arvutisimulatsioon USA-s Californias 1997. aasta jaanuaris toimunud maalihkest

Maalihe Tartus Toomemäel 2016. aasta juulis. Lihe tekkis pärast vihmasadu, mistõttu pinnas oli vett täis ja vajus all olevale tenniseväljakule

Maalihe tekib maa välisjõudude (tuule, vee ja jää) ning inimtegevuse tagajärjel. Maalihete teket soodustavad kivimikihtide kallakus nõlva suunas, kergesti deformeeruvate setete lamamine monoliitsete kivimite all ja vett mitteläbilaskvate setete (näiteks savi) lamamine vett läbilaskvate setete (näiteks liiv) all. Maalihked on sagedased mäestikes ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades, kuid inimtegevuse mõjul esineb neid ka mujal. Maalihete tulemusena liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda nõlva, nii et neis enestes suuri muutusi ei pruugi toimuda.

Maalihked Eestis

Eestis esineb maalihkeid sagedamini Madal-Eestis ehk kõrgustikest allapoole jäävas Lääne-Eestis, eriti Pärnu ümbruses.

Üks suuremaid maalihkeid toimus 2022. aastal Pärnumaal Audru osavallas, kus varises ligi hektar maad – puurkaevu rajamise tõttu vallandunud lihkega liikus ligi 160 000 tonni pinnast, tekitades paarisaja meetri pikkuse ja kohati nelja meetri sügavuse lõhe. 2005. aastal toimus natuke väiksem maalihe samuti Pärnumaal Sauga silla lähistel. Eestis toimub jõgede kallastel sageli maalihkeid, kuid Pärnumaal on need ulatuslikumad nõrga savipinnase tõttu.

Vaata ka

• maavärin
• nõlv
• erosioon
• viirsavi
• veemajandus

Välislingid

• Maalihked – looduslikud või inimtegevuse tagajärg? Eesti Loodus, 2003, nr 2/3
• "Maalihked Norras on paratamatus" Eesti Geoloog, 6. jaanuar 2021
• Maalihe Audru jõe ääres droonilt filmituna YouTube