Maalihe on nõlval asuva pinnasetüki paigastliikumine.

Arvutisimulatsioon USA-s California osariigis 1997. aasta jaanuaris toimunud maalihkest
Maalihe Tartus Toomemäel 2016. aasta juulis. Lihe tekkis pärast vihmasadu, mistõttu pinnas oli vett täis ja vajus all olevale tenniseväljakule[1]

Maalihe tekib maa välisjõudude (tuule, vee ja jää) ning inimtegevuse tagajärjel. Maalihete teket soodustavad kivimikihtide kallakus nõlva suunas, kergesti deformeeruvate setete lamamine monoliitsete kivimite all ja vett mitteläbilaskvate setete (näiteks savi) lamamine vett läbilaskvate setete (näiteks liiv) all. Maalihked on sagedased mäestikes ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades, kuid inimtegevuse mõjul esineb neid ka mujal. Maalihete tulemusena liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda nõlva, nii et neis enestes suuri muutusi ei pruugi toimuda.[2]

Inimtegevustest soodustab maalihkeid taimestiku eemaldamine, näiteks metsaraie ja raadamine. Taimestik hoiab pinnast oma juurtega paigal. Veel soodustavad maalihkeid lõhkamis- ja kaevatööd, kaevandamine ja pinnasetööd ning liikluse ja masinatöödega kaasnevad müra ja vibratsioon.

Viimaste aastakümnete ohvriterohkeim maalihe toimus 1999. aastal Venezuelas, kus Vargase maalihkes hukkus paarkümmend tuhat inimest. Filipiinidel hukkus 2006. aastal Lõuna-Leyte maalihkes üle 100 inimese ja Colombias 2017. aastal Mocoa maalihkes üle 400 inimese.

Maalihked Eestis muuda

Eestis esineb maalihkeid sagedamini Madal-Eestis ehk kõrgustikest allapoole jäävas Lääne-Eestis, eriti Pärnu ümbruses.[2]

Üks suuremaid maalihkeid toimus 2022. aastal Pärnumaal Audru osavallas, kus varises ligi hektar maad – puurkaevu rajamise tõttu vallandunud lihkega liikus ligi 160 000 tonni pinnast, tekitades paarisaja meetri pikkuse ja kohati nelja meetri sügavuse lõhe.[3] 2005. aastal toimus natuke väiksem maalihe samuti Pärnumaal Sauga silla lähistel. Eestis toimub jõgede kallastel sageli maalihkeid, kuid Pärnumaal on need ulatuslikumad nõrga savipinnase tõttu.[4]

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. "DELFI FOTOD: Geoloog Toomemäel toimunud maalihkest: varingu taga oli halb planeerimine, varisemisi võib seal jälle ette tulla" Delfi, 04.07.2016
  2. 2,0 2,1 Sven Paulus (17.3.2015). "Maalihke võib tekitada ka inimlik rumalus". ERR Novaator. Vaadatud 23.2.2022.
  3. Kristjan Väli (22.2.2022). "ELU PÄRAST MAALIHET: varinguohu tõttu ei saa august isegi põllutööriistu kätte". Õhtuleht. Vaadatud 23.2.2022.
  4. Ester Vilgats (14.2.2022). "Pärnumaal toimus viimaste aastate suurim maalihe Eestis". ERR. Vaadatud 16.2.2022.

Välislingid muuda