Ava peamenüü

Klooster (ladinakeelsest sõnast claustrum 'suletud paik') on ühisele vaimsele praktikale pühendunud inimeste ühendus ja selleks rajatud koht.

Scale of justice 2.svg  Legaaldefinitsioon: "Klooster (Kirikute ja koguduste seaduse mõistes) on ühte usku tunnistavate füüsiliste isikute vabatahtlik ühiseluline ühendus, kes tegutseb vastava kiriku või iseseisva põhikirja alusel ja valitud või nimetatud kloostriülema juhtimisel."[1]


Sisukord

AjaluguRedigeeri

Esimesed teated kloostritraditsioonist pärinevad 1. aastatuhandest eKr tänapäeva India ja Nepali aladelt.

Hinduismis on teada 1. aastatuhande teisest poolest eKr pärinevaid kloostreid nimetusega matha (sanskriti keeles मठ maṭha), mis olid esialgu tugevasti seotud advaita-vedaanta traditsioonidega[2].

Umbes samal ajal kujunesid esimesed budistlikud kloostrid, vihaarad (sanskriti ja paali keeles vihāra 'peatuspaik'), nii pühendunute ja maailmast eraldunute asupaiga kui ka institutsiooni tähenduses, mis olid Buddha ja tema järgijate pikemaajalisemad peatuspaigad vihmaperioodil. Püsivamatest peatuspaikadest kujunesid ajapikku kloostrid ja õppeasutused.[3]

Kuna hinduistlikud ja budistlikud kloostrid tekkisid enam-vähem samaaegselt, siis pole selgust, kas ja kuidas nad teineteisele eeskujuks võisid olla.

Džainismis on kloostreid teada alates 5. sajandist eKr ja nende nimetus on laenatud budismist ('vihaara').

Kristlaste tagakiusamise aegadel põgenesid paljud Süüria, Egiptuse ja Väike-Aasia kõrbetesse ja mägedesse. Seal jäid nad elama üksi, muust maailmast eemaletõmbunult. Neid hakati nimetama eremiitideks (erakuteks) või munkadeks. Pärast Milano edikti (313) kasvas munkade arv. Nendesse piirkondadesse tekkisid terved kogukonnad, kus püüti üksteist askeesiga ületada. Tekkisid kloostrid oma ühiselureeglitega. Tänapäeval on kloostrid katoliku ja õigeusu kirikus, samuti vanades oriendikirikutes. Protestantlikus kirikus kloostreid ei ole.

Ehkki koraan eitab kloostri tähtsust, on islamimaailmas kloostritraditsiooni sugemeid sufismis.

Taoismis on kloostri (või ka templi) nimetuseks guan (hiina keeles 觀 'vaatlema, jälgima, uurima')[4] ning kloostrikorraldus sai eriti oluliseks Quanzheni koolkonnas Põhja-Hiinas Jini dünastia ajal (1115–1234).[5]


Ajapikku kujunesid kloostrid kõikjal olulisteks haridus- ja kultuurikeskusteks.

Läänemaise kloostri põhiplaani eeskujuks on Sankt Galleni kloostri põhiplaan.

Eesti kloostridRedigeeri

  Pikemalt artiklis Eesti kloostrid

Astmestus kloostrisRedigeeri

  • abt
  • prior
  • vend – meessoost ordukaaslase nimetus katoliikluses, ka üldnimetus munkade kohta
  • õde (õeke) – naissoost ordukaaslase nimetus katoliikluses, ka üldnimetus nunnade kohta

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

KirjandusRedigeeri