Ava peamenüü

Klooster (ladinakeelsest sõnast claustrum 'suletud paik') on kiriku, söögisaali (refektooriumi), raamatukogu, elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks, kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades majanduslikult kõige efektiivsemat (ja kristluses – Jumalale keskendumiseks sobivat) eluviisi.

Läänemaades on levinud eelkõige kristlikud (katoliku ja õigeusu) kloostrid.

Scale of justice 2.svg  Legaaldefinitsioon: "Klooster käesoleva seaduse [Kirikute ja koguduste seadus] mõistes on ühte usku tunnistavate füüsiliste isikute vabatahtlik ühiseluline ühendus, kes tegutseb vastava kiriku või iseseisva põhikirja alusel ja valitud või nimetatud kloostriülema juhtimisel."[1]


Sisukord

AjaluguRedigeeri

Kloostrisüsteem pärineb India kastisüsteemist, kus "kloostrid" olid nagu vanadekodud – st, et lapsed pidid olema juba suureks kasvatatud, kui kloostriga liituti.

Tõenäoliselt levis kloostrisüsteem üle Pärsia juudi esseenide kogukondade kaudu Egiptusse, kus lisandusid koos kristlusega ka seksuaalkeelud.

LäänemaadesRedigeeri

 
Jasna Góra kloostrikompleks Częstochowas

Kristlaste tagakiusamise aegadel põgenesid paljud monoteismi pooldajad Aafrika, Süüria, Egiptuse ja Väike-Aasia kõrbetesse ning mägedesse. Seal jäid nad elama üksi, muust maailmast eemaletõmbunult. Neid hakati nimetama eremiitideks (erakuteks) või munkadeks.

Pärast Milano edikti kasvas munkade arv. Nendesse piirkondadesse tekkisid terved kogukonnad, kus püüti üksteist askeesiga ületada. Tekkisid kloostrid oma ühiselureeglitega.

Ajapikku kujunesid kloostrid riigi olulisimateks haridus- ja kultuurikeskusteks.

Läänemaise kloostri põhiplaani eeskujuks on Sankt Galleni kloostri põhiplaan.

Eesti kloostridRedigeeri

  Pikemalt artiklis Eesti kloostrid

Astmestus kloostrisRedigeeri

  • abt
  • prior
  • vend – meessoost ordukaaslase nimetus katoliikluses, ka üldnimetus munkade kohta
  • õde (õeke) – naissoost ordukaaslase nimetus katoliikluses, ka üldnimetus nunnade kohta

Õigeusu kirikRedigeeri

Definitsioon: Klooster on Kiriku asutus, mille moodustavad Jumalakartlikud isikud, kes ennast eriti pühendanud Jumala teenimisele ja palvetamisele ning annud selleks vastava (munga) tõotuse. (Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku põhimäärus (RT 1935, 48, 474), sissejuhatuse IV osa.)

Vaata kaRedigeeri

KirjandusRedigeeri

ViitedRedigeeri