Ava peamenüü

Eesti alal on tegutsenud paljude ordude kloostrid: tsistertslaste, frantsisklaste, dominiiklaste, birgitlaste ja augustiinide kloostrid. Eestis pole tegutsenud benediktlased, karmeliidid ega kaputsiinid. Kaheksa meeskloostri kõrval tegutses viis naiskloostrit, millest olulisim on Tallinna Mihkli klooster, ja Pirita kaksikklooster.

Sisukord

TsistertslasedRedigeeri

Esimestena jõudsid Eesti alale tsistertslased, arvatavasti juba enne 13. sajandi algust. Tsistertslased rajasid Eestisse kaks kloostrit, 1228. aastal Valkena ehk Kärkna, 13. sajandi viimasel veerandil Lihula kloostri ja 1317. aastal Padise kloostri. Valkena (Kärkna) jääb praegusele Tartumaale, Padise Harjumaale. Valkena kloostri hävitasid venelased Liivi sõja alguses 1558. Ka Padise klooster hävis 1559. aastal sõjas.

1561 läks Eestimaa põhjaosa katoliikliku Saksa ordu valdusest luterliku Rootsi võimu alla, Lõuna-Eesti jäi esialgu katoliikliku Poola valdusse.

17. sajandil langes ka Liivimaa rootslaste kätte. Katoliiklus keelustati, katoliiklane olemise eest võidi karistada surmanuhtlusega.

Tsistertslaste nunnakloostrid olid: Tallinnas (Mihkli klooster), Tartus (Tartu Püha Katariina klooster) ja Lihulas (Lihula klooster). Naistsistertslased olid tavaliselt aadlipäritolu daamid, kas lesed või vanatüdrukud, kes oma elulõppu kloostrirahusse veetma tulnud.

FrantsisklasedRedigeeri

Eestis on frantsisklased hakanud tegutsema alles 15. sajandi II poolel, kui paavst Paulus II lubas neil 1466. aastal asutada oma kloostreid Vana-Liivimaal. Eestis olid frantsisklaste kloostrid Tartus, Rakveres[1] ja Viljandis.

DominiiklasedRedigeeri

Esimesed dominiiklased tulid siia õige varakult koos Taani kuninga väega. Dominikaanlased tegelesid kõikjal misjoniga, seega on arusaadav, et nende ordu oli üks esimesi, mis alustas tegevust ka Eestis. Tallinnasse asusid dominiiklased 1229, Tartusse 1300, mõnevõrra hiljem ka Narva. Dominiiklased oskasid hästi eesti keelt ning olid seetõttu maarahva ja linnaeestlaste seas populaarsed.

Kerjusmungaordude – dominiiklaste ja frantsisklaste – kloostrid rajati eranditult linnadesse ning kuna nende sihtrühmaks olid ennekõike linna vaesed, siis pidid ka kloostrid paiknema linnaservas keset vaestekvartaleid, nende kirikud olid suured jutlusruumid, altariliturgia kõrval sai just kerjusmunkade juures tavaks pidada pikki jutlusi ning teha seda kohalikus keeles – Tallinnas ka eesti keeles.

Augustiinlased ja birgitiinidRedigeeri

Ainus augustiinlaste ja birgitiinide klooster Eestis oli pühale Birgittale ja neitsi Maarjale pühendatud kaksikklooster (nunnad ja mungad, kaks eraldi konventi ühes kloostris) Pirital. Pirita klooster tegutses 14071577; hävitati vene vägede poolt Liivi sõjas. Pirita kloostri emaklooster ja eeskuju oli Vadstena klooster Rootsis. Balthasar Russow' sõnade järgi olnud Pirita kloostril oluline koht ka eestlaste usuelus.

JesuiididRedigeeri

Eestis tegutsesid jesuiidid Poola võimu aluses Tartus ajavahemikus 15831625 (vaheajaga 16001603, mil Tartu oli Rootsi valduses). Aastail 1583–1600 ja 1603–1625 tegutses Tartus jesuiitide gümnaasium, aastail 1585–1600 ja 1615–1625 tõlkide seminar. Jesuiitide kavatsuse kohaselt pidi Tartust saama keskus, kust katoliku usku levitataks ka Venemaale ning kuni Indiani välja. Tänapäeval ongi jesuiitide põhitegevus misjonitöö ja hariduse andmine.

Jesuiidid panid aluse lõunaeestikeelsele kiriklikule kirjandusele ning ilmselt ka lõunaeesti kirjakeelele. Nad andsid 1585–1623. aastal välja vähemalt kolm lõunaeestikeelset raamatut, millest üks on säilinud tänaseni.

Eesti kloostrite loendRedigeeri

Ordu Kloostri liik Koht Nimetus Nimipühak[2] Asutatud/esmamainitud Suletud
Tsistertslaste ordu meesklooster Kärkna Kärkna klooster Maria 1228 1558
Tsistertslaste ordu naisklooster Tallinn Tallinna Mihkli klooster Mikael 1249 1629
Tsistertslaste ordu naisklooster Lihula Lihula klooster ? 1275/1285 1558
Tsistertslaste ordu naisklooster Tartu Tartu Püha Katariina klooster[3] ? 1345 1558
Tsistertslaste ordu meesklooster Padise Padise klooster Maarja ~1310 1559
Dominiiklaste ordu meesklooster Tallinn Püha Katariina klooster Katariina 1229 1525
Dominiiklaste ordu meesklooster Tartu Tartu Maarja Magdaleena klooster Maarja Magdaleena enne 1300 1520
Dominiiklaste ordu meesklooster Narva Püha Anna klooster Anna 1520 1524
Frantsisklased meesklooster Tartu ? 1466 1525
Frantsisklased meesklooster Viljandi Viljandi klooster Jaani? 1466/1471 1560
Frantsisklased meesklooster Rakvere Püha Mihkli klooster Mihkli 1502 1559
Frantsisklased naisklooster Tartu Klaara ? 1525
Birgitiinide ordu kaksikklooster Tallinn, Pirita Pirita klooster Maarja 1400 1577[4]

Tegutsevad kloostridRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Mälestised • 15727 Rakvere frantsisklaste kloostri müürid
  2. Katoliku pühakute loend
  3. Püha Katariina nunnaklooster
  4. Anneli Randla, Kloostrid Eestis, Loeng 2.10.2001 Helsingis, Tuglase Seltsis
  5. 5,0 5,1 Franz Nyenstede: Liefländische Cronica bis Anno 1609, [Kloster: Padis, Fegefeuer, Lode, Leal, Fickel, Kolck, S. Brigitten, Falckenau] 1836. a. Digitaalselt, vene keeles
  6. Kolga mõisaõuelt kaevati välja keskaegse kloostri varemed, sonumitooja.ee, 14.08.2015

VälislingidRedigeeri

KirjandusRedigeeri

  • Jaan Tamm, "Padise klooster. Ehitus- ja uurimislugu. Kirjastus: TEA KIRJASTUS, ISBN 9789985719985, 2010, 136 lk
  • Jaan Tamm, Eesti keskaegsed kloostrid. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2002.
  • Jaan Tamm, Padise klooster. Ehitus- ja uurimislugu. Tallinn: TEA Kirjastus, 2010.
  • Jaan Tamm, Pirita Convent: the history of the construction and research. Kaasautor koos Villem Raamiga. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2006.
  • Jaan Tamm, Pirita klooster: ehitus- ja uurimislugu. Kaasautor koos Villem Raamiga. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2005.
  • Jaan Tamm, Tallinna Püha Miikaeli klooster: ehitus- ja uurimislugu. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2009."Eesti keskaegsed kloostrid"