Sakraalarhitektuur

Sakraalarhitektuur (ladina keelest sacer 'püha') on kultusliku otstarbega arhitektuur^[1]. Sakraalehitis on hoone, kus kohtuvad religiooni järgijad, et läbi viia tseremooniaid, palvusi ja muid religioosseid toiminguid. Usklike jaoks on sakraalhooned pühad.

Guadalupe Neitsi uue katedraali sisevaade Méxicos

Sakraalarhitektuur ja religioosne sümboolika on kunstiajaloo oluline osa. Tavaliselt iseloomustab sakraalhooneid eriline, igale religioonile ja kultuurile spetsiifiline põhiplaan, ehitustraditsioon ja dekoor. Arhitektuuriajalugu tegeleb mineviku arhitektuuri uurimisel sakraalehitistega rohkem kui ühegi muu hooneliigiga, sest enamikule minevikku jäänud kultuuridele on omane olnud ehitada religiooniga seotud hooned, nagu templid ja kirikud, kõige võimsamateks, püsivamateks ja mõjukamateks hooneteks kogukonnas^[2].

Sakraalarhitektuurist erineb ilmaliku otstarbega profaanarhitektuur.

Põhimõtted muuda

Sakraalehitis on õpetus kivis, väljendades arusaama maailmast ja vastava religiooni põhiseisukohti. Sageli on hoone täpselt orienteeritud taevakehade või ilmakaarte järgi (neoliitikumi megaliitehitised, Egiptuse templid, ida-lääne suuna järgimine Euroopa kirikuehituses jne). Muutused sakraalarhitektuuris tähendavad ka muutusi ühiskondlikus teadvuses.^[viide?]

Sakraalehitiste nimistu muuda

Kristluse-eelsed religioonid muuda

Kristlus muuda

Teised aabrahamlikud religioonid muuda

Muud religioonid muuda

Vaata ka muuda

Viited muuda

↑ Kunstileksikon. Eesti Klassikakirjastus, 2001
↑ Religious Architecture. - Architecture. - britannica.com

[1] Kunstileksikon. Eesti Klassikakirjastus, 2001

[2] Religious Architecture. - Architecture. - britannica.com

[1]

[2]