Sakraalarhitektuur
See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2012) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. (September 2021) |
Sakraalarhitektuur (ladina keelest sacer 'püha') on kultusliku otstarbega arhitektuur[1]. Sakraalehitis on hoone, kus kohtuvad religiooni järgijad, et läbi viia tseremooniaid, palvusi ja muid religioosseid toiminguid. Usklike jaoks on sakraalhooned pühad.
.jpg)
.jpg)
Sakraalarhitektuur ja religioosne sümboolika on kunstiajaloo oluline osa. Tavaliselt iseloomustab sakraalhooneid eriline, igale religioonile ja kultuurile spetsiifiline põhiplaan, ehitustraditsioon ja dekoor. Arhitektuuriajalugu tegeleb mineviku arhitektuuri uurimisel sakraalehitistega rohkem kui ühegi muu hooneliigiga, sest enamikule minevikku jäänud kultuuridele on omane olnud ehitada religiooniga seotud hooned, nagu templid ja kirikud, kõige võimsamateks, püsivamateks ja mõjukamateks hooneteks kogukonnas[2].
Sakraalarhitektuurist erineb ilmaliku otstarbega profaanarhitektuur.
Põhimõtted
muudaSakraalehitis on õpetus kivis, väljendades arusaama maailmast ja vastava religiooni põhiseisukohti. Sageli on hoone täpselt orienteeritud taevakehade või ilmakaarte järgi (neoliitikumi megaliitehitised, Egiptuse templid, ida-lääne suuna järgimine Euroopa kirikuehituses jne). Muutused sakraalarhitektuuris tähendavad ka muutusi ühiskondlikus teadvuses.[viide?]
Sakraalehitiste nimistu
muudaKristluse-eelsed religioonid
muudaKristlus
muuda- Martyrion
- Basiilika
- Ristkuppelkirik
- Katedraal
- Kirik
- Katholikon
- Kabel
- Capilla abierta
- Capilla posa
- Baptisteerium
- Krüpt
- Palverännukirik
- Kloostrikirik
- Kollegiaatkirik
- Conjurador
- Dekanaalkirik
- Oratoorium
- Tsässon
Teised aabrahamlikud religioonid
muudaMuud religioonid
muudaVaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Kunstileksikon. Eesti Klassikakirjastus, 2001
- ↑ Religious Architecture. - Architecture. - britannica.com