Sakraalarhitektuur
See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2012) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. (September 2021) |
Sakraalarhitektuur (ladina keelest sacer 'püha') on kultusliku otstarbega arhitektuur[1]. Sakraalehitis on hoone, kus kohtuvad religiooni järgijad, et läbi viia tseremooniaid, palvusi ja muid religioosseid toiminguid. Usklike jaoks on sakraalhooned pühad.
Sakraalarhitektuur ja religioosne sümboolika on kunstiajaloo oluline osa. Tavaliselt iseloomustab sakraalhooneid eriline, igale religioonile ja ka kultuurile spetsiifiline põhiplaan, ehitustraditsioon ja dekoor. Arhitektuuriajalugu tegeleb mineviku arhitektuuri uurimisel sakraalehitistega rohkem kui ühegi muu hooneliigiga, sest enamikule minevikku jäänud kultuuridele on omane olnud ehitada religiooniga seotud hooned, nagu templid ja kirikud, kõige võimsamateks, püsivamateks ja mõjukamateks hooneteks kogukonnas[2].
Sakraalarhitektuurist erineb ilmaliku otstarbega profaanarhitektuur.
PõhimõttedRedigeeri
Sakraalehitis on õpetus kivis, väljendades arusaama maailmast ja vastava religiooni põhiseisukohti. Sageli on hoone täpselt orienteeritud taevakehade või ilmakaarte järgi (neoliitikumi megaliitehitised, Egiptuse templid, ida-lääne suuna järgimine Euroopa kirikuehituses jne). Muutused sakraalarhitektuuris tähendavad ka muutusi ühiskondlikus teadvuses.[viide?]
Sakraalehitiste nimistuRedigeeri
Kristluse-eelsed religioonidRedigeeri
KristlusRedigeeri
- Martyrion
- Basiilika
- Ristkuppelkirik
- Katedraal
- Kirik
- Katholikon
- Kabel
- Capilla abierta
- Capilla posa
- Baptisteerium
- Krüpt
- Palverännukirik
- Kloostrikirik
- Kollegiaatkirik
- Conjurador
- Dekanaalkirik
- Oratoorium
- Tsässon
Teised aabrahamlikud religioonidRedigeeri
Muud religioonidRedigeeri
Vaata kaRedigeeri
ViitedRedigeeri
- ↑ Kunstileksikon. Eesti Klassikakirjastus, 2001
- ↑ Religious Architecture. - Architecture. - britannica.com